uudiskiri11

AVAARTIKKEL

ISSN 1736-6186

Sügis 2008

Ja ongi käes uus sügis, mille selle aasta sajune suvi väga ruttu meieni tõi. Samas loodan, et kõik on kenasti puhanud ja täis uusi elluvii-mist ootavaid ideid ja mõtteid.

Majanduslangus, Euroopa Liidu rahad ja kaine mõistusTulemas on töine ja põnev aeg. Ühtpidi on meil majanduslangus, teistpidi on Eestil hariduse edendamiseks kasutada väga suu-red summad Euroopa Liidu toetusraha. Jääb üle soovida vaid piisavalt kainet mõistust, et antud vahendid targalt ja tegusalt ära kasu-tada. Hetkel tundub, et aega on piisavalt. Kahjuks kulub just aeg väga kiiresti ning 2013. aasta võib kiiremini kohal olla, kui algselt arvasime.

e-Õppe Arenduskeskuse väike panusKa e-Õppe Arenduskeskusel on väike panus Eesti hariduse edendamisse ja vastutus Euroopa Liidu rahade eesmärgipärase kasu-tamise eest.

Koordineerime kahte e-õppe alast prog-rammi: kõrghariduse BeSt ja kutsehariduse

VANKeR. Mõlemad programmid said alguse meie eelnevatest projektidest REDEL ja e-VÕTI. Kuigi programmid on küll eraldi, siis meie vaatame neid kui ühte tervikut, mille tegevusi nii kutse- kui kõrghariduses ühiselt ellu viia saame. Olgugi, et kavandamisfaasis polnud võimalik programme ühendada, siis nii REDELi kui e-VÕTI projektid näitasid, et piisavalt suure koostöösoovi korral pole for-maalsed barjäärid takistuseks tegevuste ellu-viimisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.

Esimene pääsukene – e-õppe pesaLisaks uutele programmidele avame oktoob-ris esimese versiooni oma koduleheküljest. E-õppe portaali on päris kaua planeeritud, mitmeid kordi kontseptsioonide muutumise tõttu ringi tehtud. Ma väga loodan, et esi-mesest pääsukesest saab e-õpe endale toreda pesa, kus hakkab olema kogu info Eesti e-õppealaste tegemiste ja arengute kohta.

Meid on ees ootamas põnev ja töine aeg. Soovin kõigile jõudu ja jaksu Eesti hariduse edendamisel! Tähtis on see, et meie usk ja jõud ei raugeks.

Kõik uus septembrikuus…

Ene Tammeoru ■ e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Paremad palad:

Villemsi veerg: Interaktiivsusest e-õppes lk 4-5

Persooni lugu: Kakuonu ehk Kaido Kikkas lk 6-9

Edulood: Ingrid, kes eelistab sissekutseid lk 20-21

E-kursuse kvaliteedimärk. Lõpuks ometi! Lk 28

Allikas: http://ww

w.flickr.com

| 1 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kallid lugejad, seekord on mul teile kohe mitu muret kurta. Nimelt kuulsin ma suve hakul mitmeid süüdistusi ja loosun-geid hariduse suunas sellisel seminaril nagu “Lissaboni foo-rum: kvaliteet ja innovatsioon õppimises (Lisbon Forum on Quality and Innovation in Learning)”.

Haridus tapab innovatsiooniKõigepealt kuulutati mitme diskussiooni käigus, et haridus tapab innovatsiooni (education kills innovation) – jah, täpselt nii öeldigi! Haridus muutus äkitsi subjektiks, kes on kõigele lisaks veel ka eluohtlik. Argumendi põhisisuks oli, et hariduse struktureeritus ja bürokraatia ei jäta ruumi loomingulisteks tegevusteks. Tõsi ta on, sest ka meie õpetajad kurdavad, et veidrad regulatsioonid ei lase teha seda, mida kõige rohkem vaja – õpetada. Küll on ikka hea, et meil veel e-õppe minis-teeriumit pole.

Uued meetodid vanas kontekstis ei töötaMiks töötatakse välja erinevaid uusi meetodeid ja lahendusi, mille rakendamine niikuinii ei õnnestu? Kuni kooli kontekst ei muutu, ei hakka ka midagi toimima ehk New methods in old context don’t work. Et kui eelmises väites arutati süsteemi auklikkust, siis antud avalduses rõhutati kooli keskkonda ja õpetajate pädevust uusi meetodeid õppeprotsessi integreerida. Huvitav, kas meil tekib ka kunagi Eestis e-õppes olukord, kus on nn iganenud e-õppe tegijad ja innovatiivsed/uuendusmeel-sed e-õppe tegijad? Seda tahaks oma silmaga näha küll.

E-õpe nagu esimene autoNeed eelpool nimetatud teemad on vist tõesti ajatud ja läbi erinevate situatsioonide mõtlevad praktikud välja aina uusi metafoore ja loosungeid jäiga haridussüsteemi iseloomustami-seks. Me võime ainult loota, et kunagi on puhtalt e-õpe iseene-sest nii vana ja mitmekülgne süsteem, mille põhjal sarnaseid arutelusid läbi viiakse. Ma arvan, et meie e-õppe arendajatena lausa rõõmustaksime selliste diskussioonide üle, sest siis on e-õppest saanud omaette distsipliin ja kultuur. Me saaksime rääkida e-õppest kui esimese auto fenomenist, mis alguses oli paljudele kättesaamatu ja keeruline, kuid laiemalt kasutusala leides, muutus elu lahutamatuks osaks muutes samal ajal ka meie harjumusi ja eluviisi.

Kes me oleme ja kuhu liigume?Antud arutelu taustal kutsun kõiki mõtlema selle üle, kes me oleme – mõtlejad, innovaatorid või hoopis tegijad suure “T” tähega? Vastavalt sellele, kelleks me endid peame, tuleks hakata hoolega e-õppe suunas tööle, et kerkiks võimalikult ruttu ka aru-telud teemadel, millised on uued ja vanad (e-)õppe meetodid ja lahendused. Keegi ei tuleks selle pealegi, et mingi õpe võiks ka ilma e-õppe lahendusteta eksisteerida.

Sel aastal 11. korda toimuva Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) eesmärk on tuua õppimisvõimalused ning informatsioon ini-mestele lähemale ning selgitada, et enese pidev ameti- või huvialane täiendamine aitab elus edasi.

Täiskasvanud õppija nädal on rahvus-vaheline ettevõtmine, mis on elujõu saa-nud ligi poolesajas riigis üle maailma. Tra-ditsiooniliselt toimub see Eestis igal aastal oktoobrikuu teisel nädalal. 2008. aasta TÕNI-i teema on “Erinevad üheskoos - kul-tuuridevaheline dialoog”.

Täiskasvanud õppija ja maskuliinne elukujutusNädala raames tunnustatakse igas maakon-nas neid inimesi, kes juba on end täiendanud ning sellega teistele eeskuju näitavad. Näi-teks tunnistati Viljandimaa Aasta Õppijaks 78-aastane töötav pensionär Enno Kell, kes

on üle 50 aasta pidanud kaluri ametit. Nüüd õppis mees Viljandi Kultuuriakadeemias korraldatud kursustel selgeks arvuti kasu-tamise. Enno tahab kirja panna oma eluloo ning Tartu Kirjandusmuuseumisse saadetud kirjutise eest sai vanahärra ‘’Ühendus Eesti Elulood’’ käest tänukirja mahlaka masku-liinse elukujutuse eest.

TÕN-i tegevused on osalejatele kõikjal tasuta ning toimuvad kolmel tasandil: vaba-riiklikul – avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum; maakondlikul - konverentsid, semi-narid, teabepäevad, aasta tegijate pidulik tun-nustamine ja kohalikul - koolitusasutuste lah-tiste uste päevad, töötoad, loengud, näitused, vestlusringid, kohviõhtud jm. Ajakohast infor-matsiooni TÕN-i ürituste kohta leiab pidevalt uuenevalt aadressilt www.andras.ee.

Õpisoovituste ÕpibussTeist aastat järjest külastab väiksemaid asu-

laid Õpibuss, millega sõidavad kaasa tööturu-ameti ja täiendõpet pakkuvate koolide esin-dajad ning teised spetsialistid, kes oskavad inimestele jagada personaalseid õpisoovitusi. Buss sõidab 22. septembrist 18. oktoobrini, bussis on internetiühendus ning võimalus saada infot õppimisvõimalustest oma maa-konnas ja kaugemal.

Kõiki tegevusi toetavad Euroopa Sotsiaa-lfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

TÕN-i korraldajaks on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, mis on 17 aastat tagasi loodud mittetulundusühing. See ühendab Eesti täiskasvanuhariduse eri valdkondi ning esindab täiskasvanuharidust Euroopas ja mujal maailmas. Olles sotsiaal-seks partneriks Haridus- ja Teadusministee-riumile, osaleb Andras täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel.

Õppida pole kunagi hilja!

A

G

L

T

T

PO

A

K

S

U

A

T

P

K

V

L

S

T

W

K

M

NO

OH

S

SH

V

HF

E

M

PK

EVME

OERI

ARENG

GALLUP

LOOVUS

ANDRAGOOGIKA

KOOSTÖÖ

UUDISHIMU

ANDRAS

TULEMUS

TÄISKASVANUD

WWW.ANDRAS.EE

PEREKOND

KUNST

VASTUTUS

KOOLITAJA

LOENG

SILMARING

EESMÄRK

ENESETEOSTUS

VÕIMALUS

MEEDIA

VÄLJAKUTSE

HUVI

FILOSOOF

KOGEMUS

EDU

MUUSIKA

PROJEKT

MÕTE

NÄDAL

ÕPPIJA

HARITUS

HOOLIVUS

SPORT

SEMINAR

OSKUS

ISIKSUS

EESKUJU

RAAMAT

TOETUS

TEADUS

PÜÜDLUS

SÕBRAD

ÕPIRING

ÖÖÜLIKOOL

XI Täiskasvanud Õppija Nädal 10. – 17. oktoober 2008Kati Käpp ■ ETKA Andras meedia alaprojektijuht

Õpime mõnuga – erinevad üheskoos

Igal aastal oleme täiskasvanud õppija nädala raames koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga tutvustanud e-õppe võimalusi laiemale avalikkusele. E-õppe nädal toimub 13. oktoobrist kuni 17. oktoobrini. Osa e-õppe nädalast on suunatud õpetajaskonnale ja osa kogu Eestile.

Aktiivõppe meetodid e-õppesSeda, kuidas auditooriumis kasutatavaid aktiivõppe meetodeid rakendada oma e-kursusel, on õpetajatel võimalik õppida koolitusel, mis koosneb neljast moo-dulist: 6 mütsi meetod, akadeemiline vaidlus, probleemõpe ja mängud e-õppes. Kursuse läbimine annab õpetajatele ideid ja mõtteid oma õppeprotsessi rikas-tamiseks ning õppijate aktiveerimiseks e-õppe teel.

Õpetame õpiobjektiga!E-õppe nädala koduleheküljelt leiab ka õpiobjekte, mis õpetavad erinevaid prak-tilisi oskusi kutse- ja kõrghariduse aktuaalsetes valdkondades (avalik esinemine, asjaajamine, klienditeenindus jms) ning mis ühtlasi näitlikustavad, kuidas on võimalik elektroonilisi materjale üles ehitada ükskõik millisel vajalikul teemal. Kokku on e-VÕTI projekti (http://portaal.e-uni.ee/e-voti) raames aastatel 2005-2008 loodud 609 õpiobjekti, mis sisuliselt on väikesed terviklikud õpetusliku väärtusega interaktiivsed objektid (nt veebileht, multimeediaesitlus, interak-tiivne harjutus, test), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppemater-jalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades.

Lisainfo ajaveebist ja voldikustSellel aastal avame e-õppe ajaveebi. Ajaveebis saavad kõik huvilised esitada küsi-musi ja diskuteerida e-õppe teemadel. Oma ala spetsialistid vastavad küsimustele ja aitavad leida lahendusi. Ka sellel aastal ilmub e-täienduskoolitusi tutvustav voldik “E-kursused kõigile”, kuhu on koondatud kokku kutsekoolide ja ülikoolide täiend-õppe kursused, mida viiakse läbi e-õppe teel. E-täienduskoolituse kursuste pealkir-jad tulevad voldikusse ning sisu kirjeldused e-Ülikooli koduleheküljele.

e-TV – otseülekanne!E-õppe päev toimub sellel aastal 15. oktoobril. Eelmise aasta väga hea kogemus ja vaatajate positiivne tagasiside e-TV läbiviimisel andis meile innustust ka sellel aastal tulla välja e-TV-ga. Pealkiri on “Haridus ja tehnoloogia aastal 2018”. e-TV valmib koostöös Eesti Arengufondiga. Eesti Arengufond tutvustab saates IKT seire “EST_IT@2018” esmaseid tulemusi. e-Õppe Arenduskeskus koostöös Tartu Üli-kooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Estonia Business School’iga teeb videoklipid, kus küsitletakse välistudengeid ja hariduse võtmeisikuid, et teada saada, mis on Eesti hariduse tuleviku võti aastal 2018. Saates on kaks saatejuhti, kellest üks on Tanel Sits (Eesti Üliõpilaskondade Liit) ja teine saatejuht tuleb ettevõtjate hulgast. Eelmisel aastal vaatas meie e-TV otseülekannet üle 100 vaataja. e-TV toimub 15. oktoobril algusega kell 15 ja kestab kuni üks tund.

Kutsume Teid kõik osalema aktiivselt e-õppe tegevustes Täiskasvanud Õppija Nädala raames 13. – 17. oktoobril. Kindlasti leiab igaüks endale põnevaid üritusi, kus arvuti vahendusel osaleda!

Kõik e-õppesse! Ene Tammeoru ■ e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja

2 | | 3 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

seks. Kuid ka lineaarse, informeeriva sisuga kursust võib põnevalt esitada – Internetist leiab palju sellekohased nõuandeid, näiteks Cathy Moore’i slaidid teemal “5 ways to make linear navigation more interesting“ http://blog.cathy-moore.com/?p=197

2. tase – piiratud suhtlusSellel tasemel juhib õppur keskkonda - tege-mist on aktiivõppega. Aga keskkonna juhti-miseks on õppijal üsna piiratud võimalused. Lisaks on tal olemas nii võimalus oma vastselt omandatud teadmiste praktiseerimiseks kui saada tagasisidet selle edukuse kohta. Kasuta-takse lihtsaid mittelineaarseid stsenaariume (näiteks selliseid, kus õppuril on piiratud vali-kuvõimalus). Teise taseme kursustel kasuta-takse palju multimeedia vahendeid – lihtsa-mad mängud, genereeritud parameetritega testiküsimused jm. on selle taseme tunnused. Testid on tagasisidega, aga see tagasiside piir-dub tihti vaid õige-vale teatamisega.

Seda tüüpi interaktiivsed kursused on efek-tiivsed juhtudel, kui sisu on põhiliselt reegli-tega esitatav, aga selle omandamine nõuab pikemat harjutamist erinevates kontekstides. Näiteks keskastme juhtide koolitus eriolukor-dadega toimetulemiseks (töötajad puuduvad, klientide kaebused jne.). Kuna põhirõhk on har-jutamisel, siis saab õppur antud kursust kasu-tada korduvalt. Nii selle kui järgmiste tasemete interaktiivsusega koolituskursusi naljalt ei leia vabast veebist, sest juba teise taseme interak-tiivsusega kursused on üsna kallid ja firmad tahavad nende eest oma raha tagasi saada.

3. tase – kompleksne suhtlusKa kolmandal tasemel on tegemist interak-tiivse aktiivõppega, aga õppijale antakse sellel tasemel palju suuremad õigused õppetegevuse juhtimiseks. Tegemist on oluliselt mittelineaar-sete stsenaariumitega, kus õppur peab vastu võtma kompleksseid otsuseid. Sellistel kursus-tel saab õpetada mitmedimensiooniliste prob-leemide lahendamist, mis nõuavad autentset konteksti ja mitmekordset harjutamist. Kasu-tatakse probleemõppe meetodeid. Palju kasu-tatakse näiteid, juhtumikirjeldusi.

Seda interaktiivsuse taset iseloomustavad keerukamate vahenditega (flashil põhinevaid, jne.) koostatud testid, hargnevad ülesanded jne. Väga tihti kasutatakse kolmandal tasemel simu-latsioone – nii formaalsetel mudelitel põhine-vaid kui ka rollimänge. Tagasiside pole lihtsalt õige-vale nentimine, vaid on informatiivne.

Kui õppematerjal ei nõua korduvat erineva-tes olukordades harjutamist, siis pole vaja üri-tada selle interaktiivsustasemega kursust luua. Ja vastupidi: kui õpieesmärgid nõuavad, on patt piirduda ainult info esitamisega (1.tase)

või teise taseme piiratud suhtlusega. Muidugi on lahenduseks materjali esitamine esime-sel-teisel tasemel ja harjutamine tõsta e-õppe keskkonnast välja – laborisse, praktikumi.

4. tase – reaalajas suhtlusNeljandal tasemel luuakse õpikeskkonnast reaalelu peegeldav simulatsioon. Seda taset tuleb kasutada siis, kui on vaja pikka, kee-rulist koolitust, harjutamist “liivakastis”, et näha oma otsuste tagajärgi, järeldusi teha, korduvalt proovida. See on kõrgetasemeline aktiivõpe, kus on õppuri täielik kontroll kesk-konna üle. Selline keskkond võib sisaldada interaktiivseid töövahendeid, mida õppur saab kasutada erinevate sammude toeks.

Õppesisu mitte ei esitata, vaid seda kogeb õppur interaktsiooni kaudu. Õppurile tundub, et süsteemis on piiramatu arv erinevaid stse-naariume. Sellel tasemel kasutatakse tihti ka reaalajas rühmatööd – õppurid saavad kon-sulteerida omavahel ja ka õpetajaga. Näiteks sobib ka meil tuntud simulatsioonide klass: keerulised lennusimulaatorid. Siia klassi aga kuuluvad ka head geomeetria või näiteks elektrotehnika õpetamise keskkonnad, mis võimaldavad näiteks õppijatel avastada vas-tava aine seaduspärasusi suheldes neljanda interaktiivsustaseme keskkonnaga.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et mistahes tase-mel õppematerjalid kursusel ka ei oleks, eriti hästi töötavad nad siis, kui õppeprotsessi nende kasutamisega on kavandanud hea õpetaja.

Vaadates meie sadadesse ulatuvaid e-õppe toega kursusi, tuleb aga nentida, et enamiku neist kursustest moodustavad interaktiivsuse seisukohalt sellised esimese ja teise taseme vahel olevad kursused. Kas me vajame kõrge-maid tasemeid? Või kombineerime ka edas-pidi e-õpet tavaõppega nii, et e-õppel kasu-tame suhtluse esimest ja teist taset, tavaõppes aga kolmandat ja neljandat?

Viimane illustratsioon pärineb 3.-4.taseme keskkonnast programmeerimise õppimiseks (http://www.gameroo.nl/games/light-bot), mil-lele kulutatud aeg pärssis tugevalt selle artikli õigeaegse valmimise võimalusi Interaktiiv-sus haarab õppija oma võimusesse!

Märkus: Käesoleva kirjatüki koostami-sel on kasutatud e-õppe Tsunfti selle aasta kevadel interaktiivsuse teemal peetud inter-aktiivse veebiseminari materjale.

Anne Villems ■ Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

E-õppe kohta levib järgmine koomiks:

Milline oli, lugeja, Sinu viimane kokku-puude e-õppega? Kas ka selline, kus õppija pidi teksti lugema ja siis järgmise ekraanitäie jaoks hiirega kusagil klikkama ja selles seis-neski kogu e-õpe?

E-kursuse nurgakiviKui tugisüsteemi olemasolu on kursuse hea haldamise nurgakivi, siis interaktiivsus on kursuse koostamise headuse nurgakivi. Seda on oma raamatus “Michael Allen’s Guide to e-Learning” piltlikult kujutatud järgmise joo-nisega: (http://www.e-learningguru.com/artic-les/ezine/allen.pdf, lk.21)

Et aidata meil orienteeruda e-õppe inter-aktiivsuse mõiste tähenduses ja otsustada, kas minu kursus on hea ja piisavalt interak-tiivne, tuleb appi klassifikaator, mis jagab kõik kursused interaktiivsuse seisukohalt nelja klassi. Alljärgnevas kirjeldamegi kõiki neid nelja klassi ja loodetavasti saab iga-üks nende selgituste põhjal otsustada, kas tema kursust võib lugeda interaktiivseks kursuseks.

Õppijad jooksevad kiiresti mööda õppematerjaleInteraktiivsuse eesmärk e-õppes ei ole mitte see, kuidas sundida õppijat kiiremini mööda õppematerjale jooksma ja enam klikkama veebiseostel, vaid see, kuidas teda sisuliselt siduda materjaliga, ahvatleda teda kursuse sisu reaalselt rakendama. Interaktiivsus muu-dab õppuri rolli passiivsest aktiivseks, aitab teda köita õppetöö juurde, loob lisamotivat-siooni, see on õppuri suhtlus õpikeskkonnaga. Siia lisanduvad veel kaks suhtlustasandit: suhtlus õpetajaga ja suhtlus kaasõppijatega.

Interaktiivsuse tasemedInteraktiivsuse klassifikatsioon e. interaktiiv-suse tasemete kirjeldus ongi loodud selleks, et paremini väljendada eri tüüpi interaktiivsuse omadusi ja eeliseid, seda kõikidele e-õppega seotud inimestele: õppijatele, kursuse auto-ritele, tema kolleegidele, klientidele, teistele arendajatele. Kuna sünkroonsete vahenditega e-õppe puhul interaktiivsus tagatakse sar-naselt auditoorse õppega – dialoog õpetaja-õppijate vahel, rühmatöö jne., siis järgnevas vaatame põhiliselt asünkroonset e-õpet kus õppija on ajaliselt sõltumatu. Eriti käib järg-nev e-õppe teel toimiva kaugõppe kohta.

Interaktiivsuse tasemed on neli:passiivne e-õpe•piiratud suhtlus•kompleksne suhtlus•reaalaja suhtlus•

Klassideks jagamisel jälgitakse suhtluse mit-meid omadusi: kas see on õppija seisukohast passiivne-aktiivne, kas suhtluse stsenaarium on lineaarne või mittelineaarne (kus õppijal on mitmeid valikuid), kas ta peab midagi ainult

omandama faktide tasemel, või saab ta midagi ise teha, kas talle luuakse rikas kontekst tege-vuseks (lähedane reaalsele tegevuskeskkon-nale) või esitatakse nn. puhast õpitavat sisu; kui palju ta saab oma tegevusele tagasisidet, kas tal on praktiseerimise võimalus jne.

1. tase – passiivne e-õpeSellel tasemel võimaldab õpikeskkond õppuril õppeprotsessi vaid minimaalselt juhtida. Õpi-sisu esitatakse sel tasandil arvutis kas teksti või audio kujul. Tagasiside kas puudub või on väga minimaalne. Mingit võimalust kursuse keskkonnas oma vastseid oskusi praktiseerida ei ole (või on ka need väga minimaalsed, näi-teks lihtsa ei-jah vastustega testi vormis).

Kursuse sisu on esitatud lineaarselt, kas tekstide, slaidide või audio-video esitusena. Kursuse eesmärgid saavad olla vaid infor-meerimise tasemel. Kui õppur on materjali omandanud, pole tal sellisele kursusele enam tagasi tulla mitte mingit mõtet.

Klassikaline näide: USA föderaalametnike eetikakursus, kus kogu kursus on esitatud 8 peatükiga, millest igaüks koosneb kümmekon-nast mõnelauselisest illustratsiooniga veebi-lehest. Veebilehti seovad omavahel nooled “Next” ja “Back” http://www.usoge.gov/training/module_files/ogewrkctr_wbt_07/a1.html

Kuigi tundub, et kellele sellist suhtlusvaest kursust üldse vaja on, siis on ka tal oma koht ja mõnede eesmärkide saavutamiseks on ta kõige kohasem. Selline tase tuleb valida siis, kui kursus ongi mõeldud ainult õppija infor-meerimiseks (näiteks mõnede antud tööta-jate gruppi puudutavate seaduste muutumise tulemusel) või kui ressursse (inimesed, aeg, raha jne.) napib keerukama kursuse tegemi-

Interaktiivsusest e-õppes

VILLEMSI VEERG

e-Õppe Arenduskeskuse uudised

Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes27.-28. novembril 2008 leiab Luua Metsanduskoolis aset järjekorras viies e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminar “Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes”, mis seekord keskendub eelkõige e-õppe kvaliteedi temaatikale kolmest aspektist – õppekeskkond, õppematerjal ja õppe-protsess. Sellest, mida kvaliteet e-õppes üldse tähendab ja kuidas üha kiiremas tempos tekkivad uued tehnoloogilised vahendid ja nendega loodav e-õppe sisu vajab jätkusuutlikkuse tagamiseks keskset kvaliteedisüsteemi, kuuled juba kohapeal. Tutvu seminari ajakavaga aadressil: http://luua2008.e-uni.ee

E-õppealased uuringudREDEL ja e-VÕTI projekti raames läbi viidud uuringute kogumikud on nüüd kättesaadaval CD plaatidel e-Õppe Arenduskeskusest. Nii kutse- kui kõrghariduse kontekstis viidi läbi kolm uuringut, mis puudutasid e-õppe aren-gut organisatsioonis ning innovatsiooni ja IKT rakendamist kutse- ja kõrgharidu-ses. Loe uuringuid aadressidelt: http://www.e-uni.ee/uuringud ja http://www.e-uni.ee/evoti_uuringud.

Kevadkonverentsi kuupäevad on juba teadaKõik e-õppe huvilised, võite juba oma kalendritesse ära märkida, et e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverents toi-mub Tartus 01.- 03. aprill 2009.

Võrgutamine jätkubVõrgustik võrgutab Teid kõiki 2008. aastal 16. oktoobril (IT Kolledž; Raja 4c; Tallinn) ja 11. detsembril. Kindlasti jätkub võrgutamine ka uuel aastal, kuid täpsemad kuupäevad edastame teile aasta lõpus. Tutvu võrgustike seminaride kavaga ja tegemistega aadressil: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud

e-ÕPPE UUDISED

4 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | 5

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või ees-kujusid, kellele sarnaneda soovisid?Otseselt ehk mitte. Aga eks erinevad filmi- ja romaanikangelased mängisid ikka oma osa, Robin Hoodist Sherlock Holmesini. Natuke suu-remana lugesin Tolkieni ja fännan teda hirmsat moodi tänase päevani. Ehk sealt võikski võtta tegelase, kelle moodi sooviksin olla - Aragorn. Mitte seetõttu, et ta lõpuks kuningaks sai, vaid tema iseloomu ja oskuste pärast, eriti tahaksin temalt õppida tagasihoidlikkust.Mis põhjusel valisid omal ajal õpin-guteks Tallinna Tehnikaülikooli? Mis sind tehnika poole tõmbas?Tegelikult lõpetasin inglise keele eriklassi omaaegses 44. keskkoolis (praegune Mus-tamäe gümnaasium), nii et keskharidus on pigem humanitaarne. Aga tollal pidi koolis ka nn lisaeriala õppima ja meil oli võimalik käia arvutiõpetuse tundides. Algul oli seal pool klassi, kuu aega hiljem olin üksi ja sain seal-setelt arvutimeestelt eratunde... Sealt ilmselt see huvi tekkis.Kuidas Sinust õppejõud sai?Ilmselt on midagi päritud (ema ja kaks tädi on õpetajad). Magistriõppes pidi juba nn peda-googilist praktikat tegema, endalegi üllatu-seks läks see täitsa ilusti. Doktorantuurist ala-tes olengi enam-vähem pidevalt õppetööga tegelenud.Sulle omistati 2007. aasta kevadse-mestril IT Kolledžis “parima õppe-jõu” tiitel? Kuidas Sinust üliõpilaste lemmik on saanud?Üks kommentaar tudengitelt oli “Väga hea must huumor”... Võib-olla aga ka seetõttu, et

ei armasta võimunäitamist, üritan tuletada enda kooliaegu meelde (minu Tallinna Teh-nikaülikooli õppejõud olid väga tasemel õpe-tajad ning samas väga mõnusad inimesed) ja end tudengi rolli panna. Hinded ümardan kahevahel olles kah ülespoole. :)Kuidas Kaidost Kakk sai?Kunagi tegi üks Grendeli-nimeline Tartu bänd segase laulu “Kakk ja pääsuke”, mis rääkis kakust, pääsukesest ja puravikust, kes üks-teist ei salli. Lugu hakkas nii hullusti kummi-tama, et seda tuli igal pool jorutada. Viimaks sai see endale jututoas kasutajanimeks võe-tud ja ülejäänu on ajalugu - tekkis alter ego Kakk Siiber, KLD (Kõikide Lolluste Doktor).

Oled tuntud sõnameister. Selgita luge-jatele, mis on:Kakupesa?... on Kaku kodune internetiserver, elab peegli taga esikukapis ja teenindab enamikku minu õppetööst ja ka muust netivajadusest. Teh-nokiibitsejatele: kahetuumaline AMD prot-sessor, 4GB mälu, 2x500GB RAID1 kettad, Ubuntu Server Edition, Elioni 1Mbit SDSL (http://www.kakupesa.net).Kaku Akadeemia?E-õpe Kaku moodi ehk kõik minu õppema-terjalid, mida levitan eranditult vaba lit-

sentsi (GNU FDL) alusel (http://akadeemia.kakupesa.net).Pingviiniaabits?Omaaegne Tallinna Ülikoolis kirjutatud ja tavakasutajatele suunatud Linuxi õpik, täna-seks juba üsna vananenud (http://www.kaku-pesa.net/kakk/pingviiniaabits_CC.pdf).tudengite välimääraja?1999. aastal vaimuvälgatusena kirjutatud libapsühholoogiline käsitlus kaheksast pea-misest nais- ja meestudengi tüübist. Tartu eri-pedagoogid lubasid lõõpimisi mulle selle eest psühholoogia magistrikraadi anda...(http://www.kakupesa.net/kakk/TVM/).väike siibrisõnastik?Napakate definitsioonide leksikon, mida ei ole tervislik tõsiselt võtta (http://www.kaku-pesa.net/kakk/siibrisonastik.php).Mis sind e-õppe temaatikani viis?Otseselt ilmselt tööleasumine Tallinna Üli-kooli haridustehnoloogia keskusesse 2002. aastal, kuigi enda materjalid panin veebi juba 1996.Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?Eks mingil määral kindlasti. Kuigi ma ei pea e-õpet universaalseks lahenduseks. E-õppe puhul jääb siiski puudu inimlikust mõõt-mest. Üritan ise rakendada võitluskunstidest pärit liini - õpetaja on jaapani keeles “sensei”, see sõna tähendab otsetõlkes “varem sündi-nud” (seda kasutatakse ka üldise lugupidava pöördumisena vanema inimese poole). Ehk siis mitte mingisugune kaikaga kubjas, vaid vanem sõber, kes on muuhulgas ka mõned lol-lused elus juba ära teinud ja saab nooremaid nende eest hoiatada. Seda kõike on praegu

e-vormis natuke raske saavutada.Sa oled oma huvialadena nimetanud: internet ja võrgukultuur, vaba tark-vara, muusika, kirjandus, luule, filo-soofia, teoloogia, sõjaajalugu, võit-luskunstid ja mootorrattasõit. Räägi nendest lähemalt (eredamaid hetki). Kas vanasõna “Kes teeb, see jõuab!” peab paika?Eredaid hetki on olnud iga ala pealt. Viimase aja eredamad momendid on vist seotud sel-lega, kuivõrd edukaks on osutunud võitlus-kunstide kasutamine puuetega inimeste taas-tusravis. Muusikas on värskeim ere hetk eilne (01.september) mitmetunnine jämm Mardiga (Laanpere) iCamp projekti lõpuüritusel. Aga ilmselt peab see vanasõna tõesti paika.Kas oled oma loomult alati selline naljavend olnud? Kas oled mõelnud ka humoristina karjääri teha?Eks huumor on aidanud rasketest momen-tidest üle, neidki on jagunud. Aga humoris-tiks... Kas midagi sellist, nagu http://www.kakupesa.net/kakk/puravikjasiiber.jpg? Ehk siiski mitte... :)Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?Ilmselt tänapäev. Vanadest aegadest tunnen aga enim huvi keskaja vastu, seda nii Euroopa kui Jaapani poole pealt. Miks keskaeg - Jaa-pani poole pealt muidugi samuraide kulda-jastu ja traditsiooniliste võitluskunstide sünni-aeg, Euroopa poolelt... Ütleme siis, et vaimsus. Midagi sinna kuningas Arthuri kanti. Ühine nimetaja olekski ehk “rüütlikultuur”. Võib ka veel korra Aragorni meenutada. :)

Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?Ilmselt mind sinna keegi ei pane... Aga näiteks:

Õpetajate palgad peaksid võimaldama valikut kandidaatide vahel (pole otseselt hari-dusministri võimuses, kuid midagi ehk siiski). Siis on ka võimalik inimestelt enam nõuda (näiteks pidevat erialast vormisolekut).

Kohustuslik matemaatika riigieksam, arvuti/meediaõpe (muuhulgas koos elemen-taarse andmeturbe ja võrgukäitumise õpetami-sega - aitaks ära hoida suuri rumalusi ning ahis-tamiste ja pettuste ohvriks langemist võrgus) ning maailmavaate- ja eetikaõpetus gümnaa-siumis (kogu multikultist pasundamise juures

unustatakse vastavad teadmised täiesti and-mata - tüüpiline eestlane satub budisti ja nudisti eristamiselgi raskustesse, eri sorti kristlastest rääkimata. Väiksemaks muutuvas maailmas võib sihuke võhiklus aga isegi ohtlik olla).

Kehalise kasvatuse süsteemi põhjalik reform - ühelt poolt nõue, et igaüks end või-metele vastavalt liigutaks, teisalt võimalus teha seda endale sobivas vormis ning ilma absurdseid normatiive nõudmata.

Kokkuvõttes oleks kooli ülesanne kasva-tada oma peaga mõtlevaid ja riigile lojaalseid kodanikke…

Kakuonu ehk Kaido Kikkas

Intervjueeris ja toimetas ■ Kerli Kusnets Pildid Kaido Kikkase erakogu

Kui mõni hommik on kuidagi eriti hall ja töö ei edene, siis tasub minna istuda Kaku kõrvale ja küsida, et kuidas läheb ja millega tege-led? On absoluutselt kindel, et vastuseks kuuled mõned kasulikud viited uute infotehnoloogiliste lahenduste kohta, portsu häid nalju, mõne huvitava loo, seiga või lihtsalt tuletab ta sulle meelde, et saab sind selles ja tolles asjas aidata…

e-ÕPPE PERSOONe-ÕPPE PERSOON

Hinded ümardan kahevahel olles kah

ülespoole. :)

Ma ei pea e-õpet universaalseks lahenduseks

Üks hästi vana pilt8. klassi ekskursioon KurgjalAleksander Puraviks ja Kakk Siiber

6 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri | 7 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kolleegid Kakust

Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Hari-dustehnoloogia keskuse juhatajaOlen Kaidoga koos töötanud 2002.aastast kui ta tuli Tallinna Tehnikaülikoolist üle meie haridustehnoloogia keskusesse teaduriks. Praeguseks on ta oma põhitöökohaga küll liikunud IT Kolledžisse, kuid kuna ta jättis endale 0,25 dotsendikohta Tallinna Ülikooli informaatika instituudis, siis hoian ma Kaku töölauda oma paremal käel ikka tema päralt ja kord-paar nädalas astub ta ikka läbi.

Tegelikult kutsume me oma seltskonnas teda üliharva Kaidoks - meie jaoks on ta ikkagi Kakk. Ja Kaku nimega seostub kindlasti eel-kõige kirglik avatud lähtekoodiga tarkvara reklaam (s.h. pidev Microsofti e. Pisipehme aasimine), kiiksuga huumor, idamaised võitlus-kunstid ja minu jaoks ehk isegi kõige olulisem - muusika. Ei lähe mööda ühtegi haridustehno-loogia keskuse väljasõitu või pidu ilma, et me Kakuga koos ei musitseeriks - tema oma sündi või basskitarriga ja mina oma kitarriga.

Kakuga suhtlemine pakub alati paraja portsu positiivset ellusuhtumist, temaga koos õpid tundma rõõmu lihtsatest asjadest. Samuti olen temalt õppinud seda, kuidas jääda heaks sõbraks inimesega, kellega sul

on radikaalseid maailmavaatelisi erinevusi. Ja muidugi õpin temalt jätkuvalt seda, kuidas ühise musitseerimise oskusi täiustada.

Peeter Normak, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktorTihedam koostöö Kaidoga algas 2002. aas-tal, kui Kaido lõi kaasa teaduse sihtfinant-seeritava teema Nr. 0132492s03 “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi peda-googilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis” ettevalmista-misel. Alates 2003. aastast oli ta vanemteadu-rina mainitud teema üheks põhitäitjaks.

Kaidot iseloomustavad väga kindlad ja sel-ged seisukohad praktiliselt mistahes IT vald-konna probleemi kohta, suur töövõime, muu-sika. Kaido meelistemaatikat markeeriksin eelkõige järgmiste märksõnaga: vabavara, ava-tud lähtekood, autorikaitse. Kaido töövõimet iseloomustab aga fakt, et ta valmistas ühe õppe-aasta jooksul ette ja viis läbi neli uut mahukat inglisekeelset magistrikursust! Muusikas ei ole Kaido mitte ainult ekspert ja muusika passiivne tarbija, vaid ka suurepärane interpreet; ta on võimeline koos kolleegide Mardi, Erika, Jaa-gupi, Mauri ning TLÜ informaatika instituudi vokaalrühmaga panema kuulajad nii rõõmust hõiskama kui hardusest nutma.

Kaidolt olen õppinud aktiivset eluhoiakut ja soovi asju paremaks muuta.

Kalle Tammemäe, IT Kolledži rektorTunnen Kaidot kui TTÜ kolleegi enam kui tosin aastat. Esimesed sisulisemad kokku-puuted langevad aega kui ta juhatas TTÜ arvutuskeskuses Rehabilitatsioonitehno-loogia laborit. Olime koos ka professor Leo Võhandu doktorandidele mõeldud tuntud Eri-seminaride sarja kuulajad/osalised. IT Kol-ledži algusaastatel võttis Kaido üles uudse sis-sejuhatava õppeaine IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid, mille kohmakas nimetus mugandus tema käes kiiresti ITSPEA-aineks. Alates k.a. augustist töötab Kaido juba täiskohaga õppejõuna IT Kolledžis. Terava-malt on meelde jäänud üks kaugetest koh-tumistest TTÜ Rehabilitatsioonitehnoloogia laboris, kus ta demonstreeris erivajadustega inimestele mõeldud elektroonikaseadmete kasutamise hõlbustamiseks lisandeid – suuri punaseid nuppe, mis on paigutatakse konk-reetsele isikule füüsiliselt sobivamatesse ruu-mipunktidesse. Kaido nimega seondub vägagi palju – lisaks tuntusele ning tudengite poolt hinnatud õppejõuna mitmetes kõrgkoolides on silmatorkav tema nähtavus muudes vir-tuaal- ja reaalmaailma sfäärides nagu Kaku-

Kaido KikkasSünniaeg: 12.09.69Töökoht: IT Kolledži õppejõud, Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent (0,25)Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, tehnikateaduste doktor, 1999Huvitavamad faktid Kaku eluloost:

Kange suhtumine oli olemas juba päris väik-•sena - vanaema teadis rääkida, et põnn keel-dunud bussi esiosas istumast kohale, kus oli punase ristiga silt. Et see on haigete koht!Vaatas noorena liiga palju van Damme’i, •Norrist ja Seagalit ning on nüüdseks tege-lenud erinevate kaklemise kunstidega juba aastast 1990. Tegelikult on need igapidi väga palju juurde andnud - nüüd üritan saadut teistele edasi anda.Hakkas enne klaverit mängima (neljaselt) •kui kõndima (kuueselt)Mängis koos nelja teoloogiatudengiga mitte •eriti vagurat ja leebet muusikat tegevas ansamblis “Probaton” (kreeka k. “lammas”)Veetis märgatava osa lapsepõlvest Haap-•salus sealses sanatoorses haiglas.Ühe teooria järgi on arenenud pingviinist, •karust ja papagoist. Ei karda külma (ja fän-nab Linuxit), armastab magusat (ja vahel kipub kaklema) ja patrab kogu aeg (ning enamasti ei tea, mida räägib).Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Har-•kujärve koguduse liige

Väljavõte väiksest siibrisõnastikust(http://www.kakupesa.net/kakk/siibrisonastik.php)

AUTORIKAITSE katusepakkumise vorm kunstiinimestele

BARDACCHUS (loe: bardakkus) - vana-rooma pohhuismijumal, venivillemite ja käegalööjate müütiline kaitsja. XXI sajandi alguses täheldatakse tema kultuse taassündi Põhja-Euroopa aladel, samuti on teda juba meie ajaarvamise algusest saadik kummar-datud Sarmaatia väljadel.

DISKURSUS “Ma ei ole loll! Mul on oma dis-kursus, mis ei kattu teiste omaga. See siin on tegelikult apelsin.” (närib munakivi edasi)

FILOSOOFIA algtähenduses “tarkusear-mastus”, reaalsuses aga võimalus generee-rida haigeid ideid ja jääda seejuures inimeste seas lugupeetuks.

INTELLEKTUAALNE OMAND mõttetute inimeste mõttetud mõtted ehk “appiii, keegi tahab minu unenägusid ära varastada!”

SKEPTIK “Ma ütlen sulle veel kord - lähedu-ses pole ühtegi posti!” (BONK!! Ai kurrr...)

VESI üks põhielemente ja laiema kasutusamp-luaaga mateeriavorme - kasutatakse nii risti-miseks kui ka peale tõmbamiseks.

e-ÕPPE PERSOONe-ÕPPE PERSOON

akadeemia, vaba tarkvara foorumid, Eesti Infotehnoloogia Seltsis ja Linux User Group-s ning hoopis teisest äärmusest - tema tegevus idamaiste võistluskunstide alal. Samas arvan, et ma ei tunne pooltki tema tegevuse tege-likust ulatusest. Inimeselt, kes on tugev isi-kuna ja kellel on tugev sisemine hoog vürtsi-tatud paraja huumoriga, on alati palju õppida. Esmajoones võiks nimetada avatumat vaadet avatud tarkvara rollile ühiskonnas, erivaja-dustega tudengite olukorra paremat mõist-mist (Kaido nõu oli vägagi oluline IT Kolledži uue maja ehitusel).

Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli teadurOlen Kaidoga koos töötanud viimased kuus aastat. Esmalt seostub mulle temaga fanaati-line vaba tarkvara usk ja omapärane huumo-rimeel. Kaidolt võiks õppida seda, kuidas ta suudab igapäevase töö kõrvalt nii paljude eri-nevate hobidega tegeleda, nagu jaapani kep-pidega vehkimine, tsiklisõit, muusika, jne.

Õppijad Kakust

Janne Raavik, IT KolledžKaido Kikkase nimega seostub mul esmalt heatujuline, laia silmaringiga, sõbralik

õppejõud, kes võiks olla teistele õppejõu-dudele eeskujuks oma õppeaine huvita-vamaks ja paeluvamaks muutmisel. Tema loengutele andsid vürtsi juurde vaimukad tsitaadid ja tarkuseterad, mis tegid loengud meeldejäävaks ja õppeaine lihtsalt oman-datavaks.

Kristiina Kaarna, IT KolledžKaido kohta käib kaks sõna: Linuxi kummar-damine :) Laiemas plaanis aga see, et jääb mulje, et Kaido tegeleb selle erialaga, mis talle siiralt meeldib - on talle korraga nii töö, elukutse kui ka hobi.

Teistel õppejõududel oleks temalt väga palju õppida. Põhiline: kuidas muuta oma nõrgad küljed tugevateks, kuidas väärikalt ja tõhusalt kehtestada oma autoriteeti.

Tegeleda inimeste õpetamisega ikka põh-jusel, et selline tegevus endale meeldib, huvi pakub ja sobib. Mitte olla õppejõud mugavu-sest või olude sunnil.

Olla paindlik, mõistlik ja vastutulelik, väärtustades (õhtuõppe) tudengite tööaega sama kõrgelt kui oma tööaega.

Mulle meenub tema loengutest üks tema tsitaate, kus ta iseloomustas turundust hea vanasõnaga: “Turundus on eskimole jäätise müümise kunst”.

Charliega Waterfordis Lääne-Iirimaal Sündiimprovisatsioonid Harkujärve kirikus

Kohtunikuna karate Eesti meistrivõistlustel

Mõõgatreening Türisalus

Paarisliikumise treening Kaitseliidu õpperühmas


e-ÕPE KAANTE VAHEL

Reet Klettenberg ■ ja Viktória Tóth Tartu Ülikool

Eelmise õppeaasta mais toi-mus Budapesti Loránd Eötvösi nimelise Teadusülikooli eesti eriala tudengite ja Tartu Üli-

kooli soome-ugri õppetooli ungari eriala tuden-gite osavõtul üliõpilaste videokonverents.

Videokonverents ehk kolm ühes – kee-lepraktika, kommunikatsioon ja kul-tuurielamusKonverentsil oli mitu eesmärki. See andis tudengitele võimaluse õpitava keele ehk ungari ja eesti keele kasutamiseks prakti-kas; võõrkeelse ettekande koostamiseks kahe linna vaatamisväärsustest; vahetu videosilla kaudu elavaks kommunikatsioo-niks teise riigi tudengitega tutvumisel. Selle käigus omandasid tudengid ettekanneteks vajaliku sõnavara ja väljendid, arendasid suulist väljendusoskust ja omandasid prak-tilisi teadmisi, mis võivad hiljem kasulikud olla nt giidina töötades.

Projekt kulges kolmes faasis. Etteval-

mistused kestsid pea kaks kuud, hõlmates oma ülikoolilinnast peetavate ettekannete teemade valimist, ettekande koostamist ja selle esitamise harjutamist ning Budapesti ja Tartu kasulike linkide kogu koostamist, mis oli abiks teise rühma poolt ettevalmistatud viktoriini küsimustele vastamisel.

Videokonverents ise kestis kaks tundi, tudengid kuulasid vaheldumisi partnerriigi üliõpilaste Power Pointi esitlustega illustree-ritud rohke pildimaterjaliga viit ettekannet Budapestist ja viit Tartust.

Tartu tudengite ungarikeelsete miniette-kannete abil said Budapesti üliõpilased tut-vuda Tartu Ülikooli ja selle ajalooga, Raekoja platsiga, Toomemäe vaatamisväärsustega ja Tartu sildadega, Tartu tudengite vabaaja-veetmise võimalustega, laiemalt Tartu festi-validega ning sakslanna Cornelia Brandi esi-tuses Tartuga nii, nagu välismaalased seda näevad. Budapesti eesti eriala tudengid aga tutvustasid pärast ühe üliõpilase filmi “Buda-pest koidust ehani” eesti keeles Budapesti Muusikaakadeemiat ja Ooperimaja, Linna-parki, loomaaeda ja lõbustusparki, Budapesti vabaajaveetmise ja puhkamisvõimalusi, ning bulgaarlane Vasil Minchev Budapesti erioma-

seid liiklusvahendeid.Konverentsi järgmises osas korraldas kumbki

rühm teisele osalt miniettekannete ainese alu-sel, osalt üksteisele koostatud lingikogu põhjal kümnest küsimusest koosneva viktoriini.

Konverentsi viimane faas oli videokon-verentsi salvestuse vaatamine. See võimal-das tudengitel tagasiulatuvalt ja objektiivselt hinnata iseenda ja oma kaaslaste tööd, andis võimaluse oma suulise esinemise hindami-seks ning keeleliste vigade registreerimiseks ja parandamiseks.

Videokonverentsi eelised hariliku keelekursuse eesKonverentsi ja selleks valmistumist pidasid nii tudengid kui juhendajad edukaks eelkõige seetõttu, et õpitav võõrkeel taandus märka-matult tagaplaanile ja andis lihtsa kommu-nikatsioonivahendina põhirolli üle sisule. Samal ajal arendas see vähem teadvustamata kujul keelelisi ja muid teadmisi paremini kui harilik keelekursus.

Värskete kogemuste põhjal soovitame videokonverentsi mis tahes kahe või enama keele vahel kasutada neil, kellel on soovi oma tudengitega läbi viia sellist komp-leksset, põnevat ja hulka ühist tööd nõud-vat ülesannet. See arendab mitmekülgselt õppijate võimeid ja annab neile mitmeid uusi teadmisi nii õpitavast keelest kui teise riigi kultuurist. Tehnilised võimalused loo-vad autentse ja loomuliku keskkonna, nõnda võivad nii juhendajad kui õpilased vähese materiaalse kuluga – ilma reisimiseta – osa saada tõelisest elamusest. Tudengid on rüh-matöös innukamad ja kohusetundlikumad. Ka kommunikatsioon emakeelsete kõneleja-tega on suur motivaator. Lisaks sellele pakub eelnevalt ette valmistatud esinemine keelt veel mitte nii kõrgel tasemel oskavatele pisut väiksema enesekindlusega tudengitele või-maluse edukaks osalemiseks.

Konverentsil osalesid Ungarist Judit András, Dániel Gyüre, Anikó Juhász, Kata Klima, Minchev Vasil ja Judit Zóka eesti lek-tori Reet Klettenbergi juhendamisel; Eestist aga Cornelia Brand, Mirja Jõgi, Marianne Mett, Eva Patune, Rutt Reemann-Arro ungari lektori Tóth Viktória juhendamisel.

Videokonverentsi saab vaadata siit: mms://193.40.5.165/2008/08.05.2008_videokonverents_0.wmv

Täname Toomas Peterselli tehnilise abi eest.

Virtuaalne jalutuskäik Budapesti ja Tartu tänavail ehk videokonverentsi pakutavad võimalused keeleõppes

Ungari keele õpilased Tartu Ülikoolis: paremalt vasakule Cornelia Brand, Marianne Mett, Eva Patune, Rutt Reemann-Arro ja Mirja Jõgi. Pildi autor on Péter Rácz.

Täna tutvustatava käsiraamatu autorid on ise aktiivselt veebipõhist koolitust kasutanud ja ka kolleege välja õpetanud. Antud praktiline käsi-raamat vastab kõige tavalisematele küsimus-tele, mis kerkivad kaugkoolituskursuse looja-tel või neil, kes soovivad veebipõhise koolituse kaudu auditoorset tööd mitmekesistada.

Praktilise poole pealt annab käsiraamat ülevaate põhiteadmistest, mida on vaja teada veebipõhist koolitust (e-õpet) planeerides. Pedagoogilise poole pealt antakse nõu, mil-liseid saadaolevaid vahendeid oleks taibukas kasutada. Kõiki aspekte illustreeritakse prak-tiliste näidetega.

Raamat on jaotatud neljaks suuremaks peatükiks ning käsitleb järgmisi valdkondi:

Põhitõed – erinevad lähenemisviisid (e-õpe või kombineeritud õpe);

Pinnase sondeerimine – tarkvara ja vahen-dite valik (millised võimalused on minu asu-tusel olemas, kuidas on võimalik olemas-olevaid võimalusi minu kursuse raames kasutada);

Veebipõhise kursuse analüüsimine (vaja-dused, roll, tulemused, olemasolevad vahen-did/ressursid);

Kursuse ülesehitus (osalemis- ja hindamis-kriteeriumid, õppijate ootustele vastamine, sisukorrad/juhendid ja juhtnöörid);

Kursuse koostamine (milliseid erinevaid vahendeid koolituskursusel kasutatakse ja milleks – õpimaterjalid, foorumid ja teised suhtlusvahendid, grupitöövahendid, otsingu-võimalused, järjehoidjad, hindamine, ajaline alajaotus, jne);

Õppijategevused veebikeskkonnas – inter-

neti kasutamine lisamaterjalide leidmiseks, veebilehtede hindamine, grupitöö, juhtu-miuuringud, arvutipõhised simulatsioonid, koostöö kaasõpilastega (vastastikune toime-tamine, hindamine), külalislektorid, kokku-võtted, kultuuridevaheline koostöö, kogemus-likud praktikumid jne);

Materjalide valmistamine (kohandamine veebiõppeks – veebiteksti loomine, kujun-duse, animatsioonide, audiofailide jne. lisa-mine, multimeedia kasutamine);

Autoriõigused ja intellektuaalne omand – kuidas teiste töödele viidata ja oma loomin-gut kaitsta;

3.1 e-Õppe töökorraldus (tüüpprobleemid õppijate jaoks, õppijate ettevalmistus);

3.2 Õppetöö tulemuste salvestamine (elektrooniliselt või paberkandjal), töö orga-niseerimine gruppides, töökoormuse jaga-mine, jne;

3.3 Eriküsimused (probleemsed õpila-sed);

3.4 e-Õppe ühitamine auditoorse õppe-tööga, õppijatoe küsimused;

4.1 Uued võimalused – mida e-õpe mulle pakub, kuidas ennast edasi harida (võrgusti-kud, elukestev õpe);

4.2 Kuhu edasi liikuda – võimalikud tehni-lised probleemid (internetiühendus, (a)sünk-roonsed suhtlusvahendid), finantsprobleemid (tarkvara ja õpikeskkonnad);

Nagu näha, on tegu mitmekülgse ülevaatega e-õppe erinevatest aspektidest ja praktiliste nõuannetega võimalike probleemide ületami-seks. Jääb üle soovida vaid huvitavat lugemist ning jõudu tööle oma kursuse loomisel!

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Väliskülalisi huvitavad keelekursused5. juulil külastasid Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskust Turu Ülikooli täienduskoolituskeskuse töötajad, kes tundsid huvi Tartu Ülikooli e-õppe ja täienduskoolituse vastu. Külalised tutvusid põhjali-kumalt Tartu Ülikooli ingliskeelsete e-kursustega.

Koolitajate eneseareng27.- 29. aug osalesid Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogid kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programmi PRIMUS raames korraldatud koolitusel “Tee ülesmäge: koolitaja isiksus ja eneseareng”. Haridustehno-loogid, kes tegelevad ka õppejõudude ja õpeta-jate e-koolitamisega, omandasid antud koolituse käigus palju kasulikku, mida saab koheselt ka rakendada algavate e-kursuste juhendamisel.

Tartu Ülikooli Teaduskool Ly Sõõrd, Tartu Ülikooli Teaduskooli haridustehnoloog

Kursused e-posti ja tavaposti teelOktoobris alustab oma 43. õppeaastat Tartu Ülikooli Teaduskool. Teaduskooli kursused paku-vad üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilastele võimalust saada süvendatud õpet erinevates ai-netes ning toetavad ka õpilaste ettevalmistamist aineolümpiaadideks ja/või kõrgkooli astumiseks. Kursuste nimistus on käesoleval õppeaastal 33 erinevat kaugõppekursust. Kursuste hulgas on nii veebipõhiseid kursuseid kui ka tavaposti teel toimuvad kursuseid ning üks auditoorne kursus. Algaval õppeaastal on neli uut kursust gümnaa-siumiõpilastele, neist kaks on e-kursused, mis on saanud toetust REDEL programmist. Kursuste loetelu, kirjeldused ja registreerumine: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused Kursustele registreerumine kestab 20. septembrini 2008.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Õppeaasta avamine24. septembril toimus e-õppejõududele õppe-aasta avamise infoseminarseminar. Aasta alguse teemadeks olid e-õppe areng Eesti Maaülikoolis, uue WebCT versiooni kasutamine, koolituspakku-mised, uue programmi BeSt võimalused.

Tulemas preemia konkurssOktoobris kuulutame taas välja e-õppe assisten-di ja innovatiivse õppejõu preemia konkursi.

e-ÕPPE UUDISED

Lugeja soovitabTeaching Online – A Practical Guide (Susan KO, Steve Rossen) College Teac-hing series, second edition (2004)

Raamatu ülevaate koostas ■ Merike Saar, Tallinna Tehnikaülikooli haridus-tehnoloog

EDULOOD


✁✁

✁

Idee- ja mõistekaartide tegemiseks on olemas hulk erinevaid programme, mida võiks jagada järgmiseltArvutisse installeeritavad http://www.koolielu.ee/pages.php/03330205Veebipõhised http://www.koolielu.ee/pages.php/03330111

VUE (Visual Understanding Enviroment)VUE on arvutisse installeeritav avatud lähtekoodiga programm, mis võimaldab luua erinevaid mõistekaarte ja esitlusi. Programm töötab Windows’i (XP, Vista), Mac’i ja Linux’i operatsioonisüsteemiga. Programmi eestikeelne kirjeldus: http://sites.google.com/site/vuemindmap/.

Programmi laadimine arvutisseProgrammi allalaadimiseks minge aadressile http://vue.tufts.edu/download/index.cfm, valige installeerimiseks sobiv fail sõltuvalt arvuti operat-sioonisüsteemist, salvestage fail arvutisse, pakkige lahti ning käivitage VUE.exe fail. Installeerige programm arvutisse.

Programmi avamine ja rakendusakenAvage programm (Windows’i operatsioonisüsteemis Start – All Programs – VUE – VUE(.exe)). Avaneb programmi aken, mis koosneb menüüribast, nupuribast, vormindamispaletist ja tööaknast.

Idee- ja mõistekaartide loomine: VUE, Flowchart ja Text2Mindmap

Ingrid Maadvere ■ Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

TÖÖLEHT 10

Tallinna TehnikaülikoolMarge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli

Haridustehnoloogia talituse juhataja

Seminar “Õppejõult õppejõule”Toimunud seminaridele antud positiivne tagasi-side innustas uue hooga jätkama õppejõudude koostööd soodustavate seminaridega. Esimene kogunemine toimus 17. septembril, kus oma e-kursuse “Enesejuhtimine” kujunemislugu tutvustas professor Mare Teichmann. Järgmine seminar toimub 22. oktoobril.

E-kursused maagaasi tarbimisestTallinna Tehnikaülikooli e-õppe strateegias on tähtsal kohal rahvusvaheline koostöö, eriti tehni-liste erialadega seotud valdkondades. Septembri esimestel päevadel kogunes Tallinna Tehnikaüli-kooli projekti “ICON” meeskond, et kahe aasta jooksul töötada ühiselt välja e-kursused ülevaate andmiseks maagaasi tarbimisest. Kursuse mater-jalid tõlgitakse rootsi, kreeka, leedu, hispaania ja eesti keelde.

Võrgustik ja e-õpe käivad koosBalti mere regiooni ja Põhjamaade tehni-kaülikoolide võrgustiku (projekti Baltech) uueks suunaks saab e-õpe. 25. septembril Helsingis toimunud nõupidamisel püüti leida pidepunkte e-õppe alaseks koostööks. Lähemalt projekti kodulehelt http://www.baltech.info/

Praktilised koolitusedVastu tulles õppejõudude soovidele oleme lülitanud koolituskalendrisse erinevate tark-varade tutvustused e-kursuste rikastamiseks: testiloomevahendi HotPotatoes ja sisutoot-mispaketi MyUdutu koolitused. Täpsemalt koolitusveebis http://sise.ttu.ee/?id=1761

Tallinna Ülikool Krista Eskla, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli haridus-

tehnoloogia keskuse juhataja

Erakordselt kirev e-kursus - DILLRiigiteaduste Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool ning Infoteaduste Instituut viivad 2008/2009 õppeaastal teistkordselt läbi rahvusvahelisi magistriõppekavasid kasuta-des e-õppe metoodikaid ja tehnoloogiaid.Infoteaduste Instituudi magistriõppeka-va DILL (Digital Library Learning) väärib tähelepanu oma erakordselt kireva kõigilt kontinentidelt pärineva rahvusvahelise õppi-jate seltskonnaga. Magistriõppekava viivad läbi 3 ülikoolis: Oslo Ülikooli Kolledž, Parma Ülikool ning Tallinna Ülikool, kus õppekava juhiks on Sirje Virkus. E-magistriõppekava, kus õppijad saavad koolitust kolmes erinevas ülikoolis ning õpetajateks on kolme tunnus-tatud Euroopa ülikooli õppejõud, on võimalik tänu e-õppe võimalustele. Kogu õppeaja vältel kasutavad nii õppejõud kui ka õppijad e-õppe keskkonda IVA ning samuti on kaasatud tehniliste vahenditena videokonve-rents ning Skype, mis võimaldavad õppijatel esitada küsimusi ning suhelda seminaridel oma ala juhtivate spetsialistidega Euroopas.

e-ÕPPE UUDISED

Oleme harjunud teadmisega, et juhtkond on organisatsioonide tähtsaim lüli, kuid kaasaegses teadmusjuhtivas maailmas tuleb tõdeda, et arengu ja edu saavutamisel on määravaks meeskonnad. Meeskonnast sõltub, kas viiakse (õigeaegselt) lõpuni vajalikud tegevused ja kuidas algatatakse uusi. Killustunud meeskonnas, kus ei toimu suhtlemist, on raske leida lahendusi, tulemuste saavutamine on aeglustunud ja tekkinud probleemid püsivad. Meeskonnale peab andma võimalusi kogunemi-seks ja omavaheliseks suhtlemiseks, et tekiks arusaam kuidas koostööd parema tulemuse nimel suunata.

Retsept nutika meeskonna loomiseksKuidas suunata meeskondi, et nad oleksid nutikad – grupi suurust, eesmärke, võima-lusi, piire ega nõrkusi muutmata? Oluline on arendada nelja meeskonnatööks vajalikku omadust – loomingulisust, koostööd, sidusust ja pühendumust.

Loomingulisus – teadmine, kuidas midagi teistmoodi teha. Erinemine, teistmoodi mõtlemine ja oma ideedega eksperimenteerimine nõuab julgust. Meeskonnad, kes otsi-vad lahendusi loominguliselt, on innovaatilised, teadmishimulised, eksperimenteerivad ja õppimisvõimelised.

Koostöö – teadmine, kuidas asju koos “käima lükata”. Vajadus koostööks, et teostada ülesandeid, projekte ja unistusi, mis ühele oleks heidutav.

Sidusus – teadmine, kuidas üksteise andeid paremini kasutada. Oluline on üksteist täiendada, meeskonna oskusi, teadmisi, kogemusi, kompetentsi, pühendumust, väärtusi ja ressursse oskuslikult kombineerides, nii enda kui kaaslaste annete tundmine ning nende kasutamine ühise eesmärgi nimel.

Pühendumus – teadmine, kuidas meeskonna liikmete vahel usaldust arendada, st julgus anda ja täita lubadusi, mis kiirendavad loovust, koostööd ja sidusust.

Tugev meeskond ei vaja tugevat juhti!Kui meeskonnad õpivad tegutsema, arvestades antud omadustega, siis nad ei vaja enam kaitsemüüre, nad ei pea taluma etteheiteid ega otsima vabandusi, nende tegevused ei ole enam killustunud – nad tegutsevad nutika meeskonnana. Juhid on vabastatud pro-jektides kaasalöömisest, nad peavad vaid jälgima, mida meeskond oma oskuste ja neile antud ajaga suudab saavutada. Juhid ei pea meeskonna eest mõtlema, sest meeskonnad on nutikamad, kui selle üksikliikmed.

Lühiülevaade Jack Ricchiuto artiklist “Smarter Toget-her: The Power & Possibility of Groups in Organizations & Communities”

Marge Kusmin ■ Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia talituse juhataja

Koos nutikamad: võrgustike tugevused ja võimalused


✁✁

✁✁

✁✁

Nupuribal asuvate nuppudega saab valida objekte (1), luua märksõnakaste (2) ja seoseid (3). Kiiremaks kaardiloomiseks on hea kasutada kiirloo-misnuppu (4). Kaardile on võimalik lisada ka lihtsalt teksti (5). Kaarti saab suurendada (6) ja liigutada (7). Viimased kaks nuppu avavad radade akna (8) ja slaidivaate (9).

Kaardi loomine ja salvestamineKaardi loomiseks klõpsake märksõnakasti nupul ja valige siis vormindamisepaletilt sobiva kujuga märksõnakast (shape). Tööaknas lohistage hiirega soovitud kohas soovitud suurusega märksõnakast. Soovi korral saate vormindamispaleti abil muuta kasti värvi ja joont. Sisu lisamiseks klõpsake märksõnakasti keskel (New Node) ja sisestage oma tekst. Märksõnakasti on võimalik lisada ka erinevaid faile ja linke kasutades Content menüüd. Kaardi jätkamiseks võite joonistada soovitud arvu märksõnakaste ja need siis seostega ühendada. On võimalik kasutada ka kiirloomise nuppu. Selleks klõpsake märksõnakastil, mille alla soovite järgmist märksõnasti luua ja lohistage hiirega soovitud suunas uus märksõnakast. Valmis ideekaarti võite kujundada ka kogu kaarti või osa sellest saate soovi korral kujundada klõpsates valikutööriistal (nool nupuribal). Lohistage hiirega üle kaardi ning kasutage seejärel vormindamispaleti valikuid.

Kaarti on võimalik salvestada VUE, VPK, HTML, JPEG, PNG, SVG, RDF ja IML failitüüpi. Salvestamiseks valige File-SaveAs.

FlowchartFlowchart on tasuta veebipõhine programm, mis võimaldab luua idee- ja mõistekaarte. Programm töötab erinevate brauseritega (Mozilla, Internet Explorer, Opera, Safari), võimaldab üles laadida pilte, teha koostööd ja konverteerida valmis töid PDF või PNG formaati.

RegistreerumineKonto loomiseks minge aadressile http://flowchart.com/ ja klõpsake nupul Sign Up. Sisestage oma meiliaadress ja klõpsake nupul Request invi-tation. Kutse postkasti ei saabu kohe. See võtab mõne tunni aega. Saabunud kirjas on link, mis võimaldab registreeruda. Sisestada tuleb kasuta-janimi, meiliaadress ja salasõna kaks korda. Järgnevad sisselogimised keskkonda toimuvad klõpsates Members login.

Programmi avamine ja rakendusakenPeale registreerumist ja sisselogimist on võimalik luua uus kaart (New chart) või avada toimetamiseks mõni olemasolev. Uue kaardi loomisel võite valida tühja kaardi (Blank chart) või kasutada mõnda loodud malli. Programmi rakendusaken koosneb tööaknast, nupuribast ja erinevatest lisaakendest, mida saab vajadusel sulgeda.

Kõige rohkem läheb tööks vaja nupuriba. Nupuriba alguses on tavapärased käsud: uus kaart (1), salvesta (2), ava (3), lehekülje häälestus (4), printimise eelvaade (5), ennista (6) ja võta tagasi (7). Edasi järgnevad juba spetsiifilisemad nupud: võrgustiku loomine (8), atribuutide ja ajaloo aken (9), eelvaate aken (10), koodide lisamine (11), kaardi suuruse määramine (13), valik (14) ja liigutamine (15). Kaardi loomiseks võib kasutada järgmisi nuppe: objekti tundja (12), mis võimaldab vaba käega joonistada kujundeid ja programm tunneb seejärel ära geomeetrilise kujundi, tekst (16), kujundid (17) ja seosed (18). Juba loodud kujundeid saab tuua ette ja viia taha (19). Jagamisenupp (20) võimaldab kaarti jagada lühiajali-selt, pikaajaliselt või vistutada (embed). Viimased kaks (21) on salvestusnupud.

Vasakpoolsest menüüst saab anda tagasisidet (Give Feedback), lisada pilte – nii olemasolevaid clipart pilte kui ka enda üleslaetud pilte.

Kaardi loomine ja salvestamineKaardi loomiseks võib kasutada objekti tundja (12) tööriista või erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Valige tööriist ja lohistage hiirega tööaknasse. Kuna tegemist on veebipõhise programmiga, võtab kujundi ilmumine mõne hetke aega. Atribuutide aknast on võimalik muuta kujundi värvi, piir-

TÖÖLEHT 10TÖÖLEHT 10


✁✁

✁

joont, teksti, nime jne. Teksti saate lisada atribuutide aknas (text) või tehes kujundil topeltklõps. Avaneb tekstikast, kuhu saate sisestada märk-sõnu. Teksti lisamiseks klõpsake Set.

Lõpuks ühendage loodud kujundid seostega ning lisage soovi korral pilte. Kaarti on võimalik salvestada veebikeskkonda kaardi või mallina või arvutisse PDF või PNG formaadis.

Text2MindmapMõnikord on vaja väga kiiresti luua ideekaarti ja selleks võib kasutada veebipõhist programmi Text2Mindmap. Programm on väga lihtne ja regist-reerimist ei vaja. Kaardi loomiseks minge aadressile http://www.text2mindmap.com/. Vasakul pool asuvasse aknasse sisestage mõisted. Keskne mõiste on kõige esimene. Järgnevad mõisted liigutage TAB klahviga paremale. Kui kõik on sisestatud klõpsake nupule Convert to Mind Map. Töö-alale ilmub ideekaart. Paremal pool on tööriistade aken, millega saate muuta kirja värvi ja suurust, märksõnakastide ja seoste värvi. Kui tahate märksõnakaste eraldi liigutada vajutage Controls menüü alt Freeze map.

Kaardi salvestamiseks klõpsake nupul Save map. Kaart salvestub JPEG formaadis. Ideekaardi salvestamine ei pruugi alati õnnestuda. Et kogu tööd mitte kaotada, võite sellisel juhul kasutada Print Screen’i klahvi (nupp klaviatuuril).

TÖÖLEHT 10

Õpetaja Kaja hakkab e-kursust looma

Lehti Pilt ■ Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia spetsialist

Enne järgmist kokkusaamist haridustehno-loogiga tegi õpetaja Kaja konkreetseid ette-valmistusi oma e-kursuse loomiseks. Kuna ta otsustas kursuse luua Moodle õpikesk-konnas, siis tegi ta endale Moodle kasutaja-tunnuse ning tellis administraatorilt kursuse põhja oma inglise keele kursuse jaoks.

Kaja otsustas kursust planeerides, et ta ei hakka kasutama täielikult veebipõhist õpet, sest keelekursuse puhul on oluline ka õppi-jate suulise eneseväljendusoskuse arenda-mine. Moodlet oleks Kajal vaja auditoorse õppetöö toetamiseks: õppematerjalide esi-tamiseks, õppijatega suhtlemiseks, õppijate teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks ning õppijate haldamiseks. Kaja paneb kur-susele kogu vajaliku info, ajakava, juhised, õppematerjalid, viited lisamaterjalidele, üle-sannete kirjeldused ning hindamis- ja suht-lemisvahendid.

Kuna Kaja õpetab inglise keelt, siis pakub ta õppijatele õpitu kinnitamiseks rohkesti eneseteste, mille abil saavad õppijad oma teadmisi kontrollida. Enesetestid loob Kaja Hot Potatoes programmiga, sest selle kasu-tamisega on ta tuttav juba varasemast ajast. Haridustehnoloog ütles, et Hot Potatoes ga loodud eneseteste on lihtne Moodle kursu-sele üles panna.

Kursuse ülesehitamisel otsustas Kaja kasutada nädalakava formaati ning esitada nädalate kaupa vajalikud õppematerjalid, mida vastaval ajaperioodil lugeda tuleb, ülesannete ja tegevuste kirjeldused ning vahendid ülesannete sooritamiseks. Sel-lise kursuse formaadi puhul on õppijal hea ülevaade õppeprotsessi kulgemisest ning ajakavast.

Haridustehnoloog võttis Kaja vastu opti-mistlikult ning ütles, et hakkame siis kur-suse loomisega pihta. Ta tutvustas Kajale Moodle erinevaid vaateid ja kasutajate rolle ning näitas kätte esimesed sammud kur-suse disainimisel. Koos määrati ära kur-suse nädalakava formaat, kujundusmall ja

muud põhiseaded. Siis näitas haridustehno-loog, kuidas panna kursuse päisesse pilti ja tutvustavat teksti.

Õppematerjalid on tavaliselt iga e-kur-suse lahutamatuks osaks. Haridustehnoloog soovitas materjalid Moodlesse üles panna veebilehtedena, interneti viidetena või luua Moodle enda vahenditega. Olemasolevad DOC- või PPT-failid on soovitav konvertee-rida HTML- või PDF-failideks.

Edasi prooviski Kaja haridustehnoloogi juhendamisel lisada kursusele faile ja vahendeid. Esimese nädala alla panid nad foorumi, kus õppijad tutvustavad ennast ja oma ootusi kursuse suhtes ning viite vee-bis olevale sõnaraamatule. Seejärel lisasid nad ka raamatu vahendi, mis võimaldab esitada materjale peatükkideks ja alapea-tükkideks struktureeritult. Materjalid olid Kajal varem DOC-failidena olemas. Nüüd tuleb need veebis kasutamise jaoks sobivalt struktureerida ja Moodle raamatu vahen-disse kopeerida. Mõnedes olemasolevates materjalides on kasutatud rohkesti pilte ning need failid soovitas haridustehnoloog PDF-failidena kursusele üles panna. Raa-matu järele lisasid nad lingi ühele olemaso-levale Hot Potatoes enesetesti failile.

Kursuse disainimist proovides oli aeg ootamatult kiiresti kulgenud ning Kaja avas-tas, et peab juba tundi tõttama. Ta lahkus haridustehnoloogi juurest kerge südamega, sest kursuse disainimine ei tundunud sugugi nii raske nagu ta oli ette kujutanud. Ta kavatses juba samal õhtu hakata iseseis-valt esimese nädala õppematerjale kur-susele lisama. Haridustehnoloogilt sai ta kaasa koduse ülesande mõelda enne järg-mist kokkusaamist üksikasjalikumalt õppi-jatele antavate tegevuste ja hindeliste üle-sannete peale.

Sellest, kuidas Kaja koostöö e-kursuse loomisel kooli haridustehnoloogiga edasi sujub, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.


TEISTEST EES!

Retsepte Eesti e-Kutsekooli parimate õpiobjektide autoriteltKonkursi “Parim õpiobjekt e-VÕTI projektis” raames valiti välja ligikaudu 350st õpiobjektist 6 parimat. Need parimate õpiobjektide autorid avavadki lugejatele seekord õpiobjekti mõiste sisu ja tähendust ning räägivad täpsemalt kulisside taga tehtud tööst.

TEISTEST EES!

Mario Mikvere Rakvere Ametikool

Õpiobjekt “CD/DVD plaa-tide kirjutamine Nero Exp-ress ver. 6.x-ga”

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on teki-tanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt?Õpiobjekt on uudne õppematerjal, millel pole kindlat ainemahtu ning millel on või-malik ilma juhendajata iseseisvalt õppida. Seoses sellega peab õpiobjekt olema inter-netis lihtsasti kättesaadav ning sisaldama hulganisti asjakohaseid metaandmeid. Reeglina sisaldavad õpiobjektid tekste, pilte, helifaile, animatsioone, videolõike jt vahendeid, mis on viidud digitaalsele kujule. Hea õpiobjekt ei pea olema tingi-

mata mahukas, vaid pigem lihtsasti kasu-tatav ning kiiresti ülesleitav.Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?Paljud arvutikasutajad on jäänud jänni plaatide kirjutamisega. Siin tuli idee neid aidata ning luua digitaalne õpiobjekt, mis käsitleb aktuaalseid teemasid CD ja DVD plaatide kirjutamise juures. Antud õpiob-jekti kohta on tulnud palju positiivset taga-sisidet ning on hea teada, et sellest on olnud inimestele suurt abi.Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?Otseseid raskusi tehnilise teostuse juures ei esinenud. Küll oli aga ebamugav teha õpet-likke ekraanivideoid, kuhu pidi läbi mikro-foni ka peale rääkima. Kuna soovisin saada perfektset tulemust, siis osutus ebamugavaks enda hääle kuulamine. Teadagi häirib siis just iga pisikene detail ning tundub, et ei saagi head tulemust.Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loo-

mise juures kõige suurem töörõõm?Kõige suurem töörõõm oli lõppviimistlus, kus hakkasin erinevaid osasid (pildid, teks-tid, ekraanivideod jt) kokku monteerima. Rõõm oli näha objekti valmimist. Samuti oli hea tunne, sest teadsin, et antud õpi-objekti valmimist ootasid juba mitmed ini-mesed. Millist nõu annad teistele e-tegijatele?Õpiobjekti tegemisel tuleb esmalt seada endale plaan ning kindlad eesmärgid (kellele suunatud ja miks?). Seejärel alustada plaani täitmisega ning koostada vajalikke tekste ja muid illustreerivaid komponente. Siinkohal peaks alati jälgima autoriõigust ning kind-lasti viitama originaalmaterjalile. Õpiobjekti koostamisel tuleb jälgida, et seda on lihtne kasutada. Paluge enne lõplikku avalikusta-mist oma õpiobjekti kellelgi testida. Kui see on mõlemale ühtmoodi mõistetav (õpiobjekti tegija ja testija), siis ilmselt saavad ka teised kasutajad, sellest ühtmoodi aru. Julget pea-lehakkamist Teile!

Kristjan Kõrgesaar Tartu Lennuakadeemia

Õpiobjekt “Õhusõidukite lennuomadused”

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mit-meid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates

õpiobjekt?Õpiobjekt on minu jaoks abivahend õppe-aine näitlikustamiseks, mida saab kasu-tada iga õpilane just siis kui talle sobib. Seega saab loengus rohkem vajalikku informatsiooni anda ilma et peaks pide-valt illustreerima.Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?Minule vajalikke õppematerjale eesti keeles ei ole!Millised olid peamised raskused ja

takistused õpiobjekti väljatöötamisel?Ajapuudus.Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loomise juures kõige suurem töö-rõõm?Tegeledes alaga mis huvi pakub on iga väike edusamm rahuldustpakkuv.Millist nõu annad teistele e-tegijatele?Tehke asju südamega ja laske mõnel õpi-lasel enne avalikustamist õpiobjekt üle vaadata, kas ikka kõik on arusaadav ja mõistetav.

Sirje Parrol Pärnumaa Kutseharidus- keskusÕpiobjekt “Tihemetsa met-sanduslik looduse õppe-rada”, tehniline tugi: Janek Leppnurm ja Varje Tipp

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on teki-tanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt?Õpiobjekt on veebipõhine interaktiivne õppematerjal, mida saab kasutada ise-seisva õppematerjalina või ühe osana aine-kursusest.Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas

õpiobjekti koostama?Projekti “Metsamajanduse õppekava arendus ja õppekvaliteedi kindlustamine” raames val-mis looduses reaalne õpperada metsandusõ-pilastele. Idee koostada rajale kodulehekülg, et pakkuda ka kõikidele huvilistele mõnusat metsamatka koos harivate teadmistega, tuli metsanduse õpetajatelt. Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?Raskused seostusid õpiobjekti loomise vahendi valikuga. Töö tehnilise poole vormistamisel aitas kooli info- ja kommu-nikatsioonitehnoloogia spetsialist Janek Leppnurm. Suureks abiks on olnud kooli haridustehnoloog Varje Tipp, kelle kor-raldatud sisekoolitused on aidanud üle-tada e-õppe materjalide loomisega seotud takistusi.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loo-mise juures kõige suurem töörõõm?Tegelikult oli kogu see õpiobjekti loomine üks rõõm, sest kavandatu õnnestus peaaegu täielikult ellu viia. Pildimaterjali jäädvusta-mine looduses pakkus rõõmu koostööst kol-leegidega ja ka avastamisrõõmu. Kõik me oleme kevadel näinud kollaseid varsakapju, kuid kas olete märganud millised on varsa-kabja viljad? Suurim rõõm on aga tagasiside kodulehe külastajatelt. Nii mõnigi on leid-nud tee arvuti tagant loodusrajale.Millist nõu annad teistele e-tegijatele?Igal õpetajal on aastate jooksul kogunenud kogemusi ning materjale, mis väärivad teiste-legi tutvustamist. Õppejõududele pakutavad veebipõhised täiendkoolitused aitavad tööd kavandada ja tehniliselt vormistada. Julge pealehakkamine on pool võitu.

Viibeke Turba Võrumaa Kutse- hariduskeskus

Õpiobjekt “Avalik esine-mine”, tehniline teostus: Birge Talve

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on teki-tanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt?Õpiobjekti mõistet on keeruline defineerida – me mõistamegi seda erinevalt. Ka mina ei süüvinud oma õpiobjekti tehes mitte niivõrd selle mõistesse, kuivõrd sisu mõttele. Samas oli see minu esimene kogemus ja proovikivi. Minu arust on õpiobjekt koht, kust õppur või lihtsalt huviline saaks nn koondmater-jali mingi konkreetse aine või ainepunkti osas. Kui panna Interneti otsingusse mõni märksõna, siis tuleb natuke siit ja natuke sealt. Kuid kui anda õppurile nt kindel aad-ress, kust ta saaks konkreetse materjali kohe kätte, oleks see suur ajavõit. Samas mina õpetajana saan alati seal oma materjali soovi korral täiendada ja/või muuta.

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?Pean tunnistama, et minu õpiobjekti koos-tamine oli natuke ikka enesekasupüüdlik. Meie koolis oli võimalik osaleda e-õppe vormis kursustel “Arvutiõpe ja IT veebipõ-histe õppematerjalide disainimise alused”. Juhendajaks oli sellele kursusel Lehti Pilt. Ma õpin Tartu Ülikoolis magistriõppes, koolikorralduse erialal, siis sidusin meel-diva kasulikuga – sain lisaks kogemusele ka 2AP valikaine ilma Tartusse sõitmata teh-tud. Ehk seegi on näide, miks on e-õpe nii vajalik kui kasulik.

Oluline roll on õpiobjektil minu jaoks ka õpetamise seisukohalt. Olen seda meelt, et kõik kontakttunnid, mis vähegi võima-lik, peaksid olema õppuri jaoks huvitavad ja kaasakiskuvad - ehk siis aktiivõppe mee-todeid kasutades. Seda saab teha vaid siis, kui tunni aeg ei kulu mitte niivõrd teooria omandamisele, kuivõrd praktikumidele. Lugeda saab õpilane iseseisvalt ja tun-nis konspekteerimine pole enam esmane ülesanne. Seega minu antavate tundide “Suhtlemisõpetus” ja “Avalik esinemine” õppematerjale saab lugeda õpiobjekti kasutades. Kokkusaamised õpilastega on

eelkõige teooria rakendamine, mitte selle omandamine.Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?Ületamatuid raskusi tegelikult polnud – see oli kättevõtmise asi. Ikka ja jälle leid-sin endale vabandusi õpiobjekti mitte tege-miseks – pole aega, ei oska, see ikka jube raske, jms. Üks hea omadus mul on – ma ei murra oma lubadusi. Ma alustasin kursust ja lubasin meie haridustehnoloogile, Birge Talvele, et teen selle asja ära, siis nii ka läks. Tegelikult olid mul ju materjalid õppe-töö läbiviimiseks kõik olemas, jäi üle vaid vormistamise küsimus.Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loo-mise juures kõige suurem töörõõm?Rõõmustas teadmine, et sain oma esimese õpiobjekti valmis ja see ei olnud ületamatult keeruline ja aeganõudev. Töörõõmu valmis-tas teadmine, et ma polnud oma tööd tehes üksi – sain alati oma küsimustele vastuseid Birge Talve kui Lehti Pilt käest. Millist nõu annad teistele e-tegijatele?Nõuanne lihtne - julget pealehakkamist! See et tevõtmine tasub end ära - teie materjalid on ühes kohas ja kõigile kät-tesaadavad.

Värdi Soomann Pärnumaa Kutse- hariduskeskus

Õpiobjekt “Puude ja põõ-saste tundmise testid”

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on teki-tanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt?Õpetajana olen aastate jooksul koostanud erinevaid õpetamist toetavaid õppemater-jale. Algul jaotusmaterjalina loengutundide toetamiseks paberile trükituna. Hiljem koo-lis arvutivõrgu arenedes olen kasutanud elektroonilisi dokumente loengumaterja-lina ja õpilastele koostatud ülesannetena kohalikus kooli arvutivõrgus. Need on ena-masti .doc, .xls, ja .pdf failid. Sellele järgnes õppematerjalide vormistamiseks ja esitami-

seks veebikeskkond, mis on ka kooliväliselt kätte saadav.

Veebi keskkonda pandud ja kõigile kät-tesaadavaks tehtud õppematerjale hakati mõne aasta eest nimetama õpiobjektideks. Õpiobjektide koostajad on oma töö sidunud konkreetsete õppeainete ja tunnimahtudega, kuid avalik kasutamine võimaldab sellistele materjalidele väga laia kasutuse.

Täiskasvanuõppes ja huvitegevuse tarbeks leiab õpiobjektidest palju huvitavat. E-õppe tugiisikuna oma koolis olen abistanud kol-leege õpiobjektide koostamisel.Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?Pean tunnistama, et minu laiemat kasutust leidnud õpiobjektid ei olegi minu enda, st arvutiõpetaja ainevaldkonnast, vaid on koostatud kolleegide ja oma kooli õppeka-vade toetuseks. Seni mahukaimat õpiobjekti “Puud ja põõsad” (http://www.tihemetsa.ee/dendro/) ajendas tegema Pärnumaa Kutse-hariduskeskuse projekt “Metsamajanduse

õppekava arendus ja õppekvaliteedi kind-lustamine”.Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?Arvan, et teksti ja pilditöötlus, ka lihtsama veebi vormistamine suuremat raskust ei tekitanud. Sisuline pool nõudis tugevamat teemasse süvenemist ja palju uue õppimist. Järgmistel kordadel soovin end multimee-dia vahendite kasutamisega proovile panna. Heade ideede realiseerimisel oleks vaja prog-rammeerijate toetust.Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loo-mise juures kõige suurem töörõõm?Suurem töörõõm valmimise järel oli ikka see, et mahukas asi tehtud sai. Nüüd hiljem on hea kuulda ja näha, kui palju erinevaid kasutajaid tekib.Millist nõu annad teistele e-tegijatele?Esmalt soovin julget pealehakkamist. Seejärel häid toetajaid, kaasamõtlejaid ja koostööpart-nereid. Mina isiklikult sain palju ideid ja ener-giat e-VÕTI projekti erinevatelt seminaridelt.

Konkursi “Parim õpiobjekt e-VÕTI projektis” raames vaatasid hindamiskomisjoni liikmed läbi ligikaudu 350 õpiobjekti. Küsisime tagasisidet ka paarilt hindamiskomisjoni liikmetelt selle kohta, kuidas valik tehti ja mida huvitatavat konkursist selgus.

Jätkub järgmisel lehel »


EDULOOD

oli mul joonistusprojekt “Lõpeta minu pilt, lõpeta minu mõte”. Partnerid olid sakslased ja tulemusi võite näha järgnevalt veebiaad-ressilt: http://lasalg.haridus.ee/looming/saksa_projekt/projekt.html.

Üheks väga oluliseks projektiks loen ma ka lasteaiaõpetajate arvutikoolitusprojekti “Arvuti ja Internet lasteaias”, mille raames said 20-tunnise koolituse 94 Tallinna lasteae-dade õpetajat. Koos kahe kolleegi Terje Zim-mermanni ja Anu Periga valmistasime ette koolitusmaterjalid ja viisime koolitused läbi. Saime näidata kõike seda, mida me olime oma koolis ja lasteaias kasutanud ning see-tõttu oli koolitus väga praktiline ning kasu-lik. Spetsiaalselt lasteaiaõpetajatele suunatud arvutikoolitusi on kahjuks vähe.

Sinu õpilased on harjunud kasutama arvutit, puutetahvlit jms. Mida nad ise asjast arvavad? Arvutit oleme tõesti kasutanud palju ja lisaks sellele ka igasugu muid põnevaid asju. Minu jaoks oli aga kõige üllatavam see, et kui ma oma neljanda klassi käest küsisin, et mis neile nende nelja aasta jooksul on kõige rohkem meeldinud, siis tõstis üks tüdruk käe ja ütles: “Õpetaja, mulle meeldis see, kui te meile lugusid rääki-site”. Teised noogutasid innukalt kaasa. Olin oodanud hoopis teistsugust vastust.

Oled värske autojuhilubade omanik. Milliseid sarnasusi võiks leida auto-juhtimises ja e-õppes? Autojuhilubade saamine oli mulle väga raske.

Pidin kaua tundides käima, et asja selgeks saada. Liiga palju jäneseid oli ennast tagaistmele ritta seadnud ning hirm oli suur. Autojuhtimine on palju raskem kui arvutikasutamine. Arvutis on enamasti võimalik vajutada Undo nupule, mida autos ega ka elus ei saa kahjuks teha.

Milline on olnud kõige suuremaid väl-jakutseid esitav/põnevam tööpakku-mine Sinu jaoks? Mulle ei meeldi tegelikult väljakutsed. Ma eelistan sissekutseid. Kõige põnevamaks töö-pakkumiseks oli vast kutse tulla tööle Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogiks.

DigiTiigri konkursil, kus otsiti uusi koolitajaid, olid Sa korraldajate ütluste järgi üks säravamaid leide. Kuidas tuli mõte osaleda sellel kon-kursil ja mis see Sulle andis?Konkursikuulutuse leidis kolleeg Urve Hinn Lasnamäe Lasteaed-Algkoolist ja ta käis mulle nii kaua peale, kui ma alla andsin ja paberid teele saatsin. Minu jaoks oli suur üllatus, kui ma teise vooru sain, sest täiskasvanukoolitu-sega ma tegelenud ei olnud. Vestlusele min-nes ja ukse taga nii palju kuulsaid ja auto-riteetseid arvutiinimesi nähes arvasin, et mul ei ole mingit lootust ja seega ei olnud ka hirmu. Otsustasin olla avatud ja optimistlik. Mart Laanpere küsis päris palju keerulisi küsi-musi. Sellest, et mul hästi läks, sain aru alles siis, kui mulle lahkudes Laine Aluoja sosistas: “Te olite väga tubli!”. Praegu ei suuda me seda õpetajat ära tänada, kes sundis mind sellel

konkursil osalema, sest see digitiigrite kamp on üks tõeliselt vahva seltskond, kellega on võimalik mägesid liigutada.

Kuidas on Sinu arvates praegune olu-kord meie üldhariduskoolides IKT kasutamisega?Võrreldes Lasnamäe Lasteaed-Algkooliga, kus arvuti oli iga õpetaja sõber ja loomulik töö-vahend, on olukord teistes koolides viletsam. On õpetajaid, kes kasutavad ainult e-kooli ja saadavad e-maile. Ma usun, et seda olukorda saavad palju muuta haridustehnoloogid, kes õpetajaid toetavad. Seda saab teha muidugi ainult siis, kui õpetajad ise ka seda tahavad. Samas olen ma näinud ka väga edumeelseid koole, kus IKT-l on kindel osa õppetöös. Sel-lised koolid teevad ainult rõõmu.

Kas igas suuremas koolis peaks olema haridustehnoloog? Miks?Miks ainult suuremas koolis? Haridustehno-loog peaks olema igas koolis. Ei pea ju töö-tama täiskohaga, aga tegemist on väga vaja-liku ametipostiga arvestades muutuvat ning arenevat maailma.

Millised on ühe kooli haridustehno-loogi suurimad probleemid?See oleneb koolist ja haridustehnoloogist. Praegu on loomisel üldhariduskoolide hari-dustehnoloogide võrgustik, kuhu kuulub 4 haridustehnoloogi. Kahjuks neid üldharidus-koolides vist rohkem ei ole. Võtame eeskujuks seda, mida on ära teinud kutseõppeasutuste ja ülikoolide haridustehnoloogid. Kindlasti on meil nii sarnasusi kui ka erinevusi.

Mida soovitad õpetajatele, kes kahtle-vad e-õppe võimalikkuses/vajalikku-ses oma igapäevatöös? Kui nad siiski tahaksid proovida, millest nad võik-sid alustada?Kahtlemine on hea. Õpetaja peabki olema parajal määral konservatiiv. Kui õpetajal on siiski huvi e-õppe vastu, võiks ta osaleda eri-nevatel koolitustel. Näiteks Tiigrihüppe Siht-asutus korraldab õpetajatele tasuta koolitusi. Koolitustel kohtub õpetaja teiste õpetajatega, kes enam nii väga ei kahtle ja õige varsti on kahtlejast saanud tuline e-õppe pooldaja.

Kuhu liigud edasi, Ingrid?Ega ma seda päriselt ei teagi. Eks vaatame, kuhu elu viib. Katsun järgida põhimõtet: ole õnnelik ja tee head.

Kuidas Ingrid Maadvere keerulisi asju liht-salt lahti püüab seletada, saab vaadata tema ajaveebist: http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/

TEISTEST EES!

Kes Sa oled?Tavaliselt alustan oma tutvustamist sellega, et ma olen juurtelt ja hingelt algklassiõpetaja. See tähendab, et mulle meeldivad paljud asjad ja ma ei tüdine kunagi mängimisest.

Mida oled õppinud koolides ja koo-litustel? Milliseid neist õpingutest väärtustad enda praegusel eluetapil enim?Erinevates koolides ja erinevatel koolitustel olen käinud palju. Kuna ma olen suure osa oma elust töötanud õpetajana, siis olen igal aastal olnud ka kusagil õpilane, et ma ei unus-taks, mis tunne see on. Väga kasuks on tulnud inglise keele õpingud keeltekoolis ja avatud ülikoolis. Arvestades praegust tööd, olen ma tänulik Tartu Ülikoolile, kus ma kaks aastat käisin informaatikaõpetaja kutsekursustel. Sealt see arvutipisik pärit ongi.

Sinu eelnevad ja praegused ametid?Alustasin algklassiõpetajana, sellele lisan-dus sujuvalt inglise keele õpetamine ja kui infojuht koolist ära läks, pidin ma ka need ülesanded enda peale võtma. Kõige raskem oligi vast see aasta, kus ma pidin seda kõike üheaegselt tegema. Mäletan, et iga minut oli ära planeeritud ja huvitaval kombel sai kõik tehtud. Praegu töötan Gustav Adolfi Gümnaa-siumis ja Tiigrihüppe Sihtasutuses haridus-tehnoloogina, Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis infojuhina ja üritan ikka natuke õpetada ka.

Sinu hobidHobisid on mul olnud palju. Kunagi käi-sin laste kunstikoolis ja mulle meeldis väga joonistada. Nüüd on aja puudusel see hobi kõrvale jäänud, aga kui mõne õppemater-jali koostamisel on pilti vaja, siis saab pliiats jälle pihku haaratud. Üldse meeldib mulle teha asju oma kätega. Olen õppinud näiteks korvipunumist ja vaibakudumist ning pensio-nipõlves võtan need hobid kindlasti käsile. Kudumise ja heegeldamispisik haarab mind tavaliselt enne jõule, kui on vaja aidata jõu-luvanal kotti täita. Üheks oma suurimaks hobiks ja akudelaadimiseks pean ma metsas jalutamist. Sügisel täiendab jalutamist veel

seene- ja marjakorjamine. Kõige parem mets on selline, kus on suurem tõenäosus kohtuda metskitse kui inimesega. Mets aitab olla.

Alustasid Lasnamäe Lasteaed-Algkoo-lis. Räägi oma sealsest tööst?Mida aeg edasi, seda armsam tundub mulle Lasnamäe Lasteaed-Algkool. Tegemist oli väi-kese kooliga, kus iga õpetaja tundis igat õpilast ja iga õpilane igat õpetajat. Töötasime ühise perena ja vaatamata sellele, et olime väga eri-nevad, sobisime hästi. See oli koht, kus ei kär-bitud tiibu. Kui kellelgi tekkis idee, viidi see ühiselt ellu. Üheks meie suurimaks IKT saa-vutuseks oli infopank (loodud 2002. aastal) kooli serveris, kuhu kõik õpetajad salvestasid oma tööplaane, ainekavasid, õppematerjale jne. Oma materjalide jagamine oli loomulik ja ka arvutite kasutamine oli loomulik. Vasta-valt vajadusele viisin läbi arvutikoolitusi ning vaatamata sellele, et meil oli vähe klasse, pidi arvutiklassi seinal olema graafik, sest õpeta-jad kasutasid klassi aktiivselt. See oli loomu-lik osa õpetamisprotsessis. Üheks tipphetkeks oli Koolituur 2005, mida finantseeris Tallinna Haridusamet ning mille käigus näitasime me Tallinna kooli õpetajatele, kuidas me IKT-d kasutame. Mina ainult avasin ja lõpetasin selle ürituse. Ülejäänud loengud ja töötoad olid õpetajate teha. Igal õpetajal meie koolis oli midagi rääkida ja näidata. Väga kurb, et sellel aastal on Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis ainult üks klass ja järgmisel aastal on tegemist nähtavasti Lasnamäe Lasteaiaga.

Millistes projektides oled osalenud? Sõna projekt teeb mind tavaliselt ettevaatli-kuks, sest olen kõrvalt näinud projekte, mille peamine eesmärk tundub olevat raha kuluta-mine ümbritsevale vahule, sisu kipub olema tilluke ja vilets. Sellepärast meeldivad mulle rohkem projektid, kus raha ei mängi nii suurt rolli. Olen päris aktiivne eTwinningus/Sõp-ruskoolid Euroopas http://www.etwinning.net osaleja. Tegemist on programmiga, mille raames on võimalik teha Interneti vahendu-sel koostööd teiste Euroopa koolidega. Aega-nõudev paberimajandus puudub ja seetõttu saab keskenduda sisule. Esimeseks projektiks

Ingrid, kes eelistab sissekutseidEdulugude rubriigis tutvustame seekord noort andekat inimest, kelle tegemisi ja toimetamisi e-õppe ja haridustehnoloogia maastikul on üha rohkem kuulda ja näha. Ingrid Maadveret, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse hari-dustehnoloogi, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuhti, intervjueeris Tartu Üli-kooli haridustehnoloog Marju Piir

EDULOOD

Heikki Eljas ■ Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog

Kui raske oli valikut teha ja mille alu-sel parimad esile tõsteti?Teadvustasin endale esmalt ka objekti defi-nitsiooni (kättesaadavus, kohandatavus, kor-duvkasutatavus, sõltumatus platvormidest, avastatavus) ja projekti formaalsed tingimu-sed (CC autoriõigused, RAK-EL logo jm.) Olu-lisim oli vast see, et õpiobjekt oleks sisukas tervik ja võimaldaks anda õppijale ka teadmisi ja oskusi, oleks interaktiivne ning kujundusli-kult hea vaadata. Tõsi, viimane sõltub ka vaa-tajast, kuid hindajaid oli ju rohkem kui üks.Kas konkursist selgus ka midagi üllatavat?Kas just väga üllatavat, aga siiski.

Projektitöö tulemusena on loodud palju huvitavaid, ja mitte ainult õpilastele suuna-tud õpiobjekte.

Vastavalt õpiobjekti definitsioonile ja pro-jekti tingimustele pidid objektid olema avasta-tavad - so varustatud metaandmetega. Paraku oli see tingimus täidetud vaid üksikutel. Ilmselt polnud koostajad ja neid juhendanud haridus-tehnoloogid sellele tähelepanu pööranud. Tõsi, oma kogemusest tean, et sisupakettide koosta-mise programm eXe (vähemalt versioon 1.02) ei panegi neid andmeid veebilehele ka siis, kui otsingusõnad vastavasse vormi sisestada. CMSimple on selles osas parem.

Teravalt torkasid silma ka keelevead ja ele-mentaarsete veebilehtede koostamise nõuete eira-mine (nt ~1,5 MB .bmp formaadis pilt esilehel).

Varje Tipp ■ Pärnumaa Kutseharidus- keskuse haridustehnoloog

Kui raske oli valikut teha ja mille alu-sel parimad esile tõsteti?Valikut oli väga raske teha, sest töid oli väga palju ja erinevatest valdkondadest. Hindamine toimus mitmes voorus ja lõpuks jäid sõelale pari-matest parimad. Žürii oli üllatavalt üksmeelne, arvamused parimate väljaselgitamisel langesid enamuses kokku. Hindamisel jälgiti erinevaid kriteeriume, arvestati rohkem tehnoloogilist poolt. Hinnati kuivõrd huvitavalt ja köitvalt oli materjal esitatud, kui oskuslikult oli kasutatud vahendi erinevaid võimalusi, interaktiivsust, tagasisidet, teema-, teksti sobilikkust vahen-diga, veebidisaini põhimõtteid, teksti liigendust, materjali ülesehitamise loogikat jpm.Kas konkursist selgus ka midagi üllatavat?Üllatav oli muidugi see, missugune areng on toimunud läbi eVÕTI projekti. Kaks aastat tagasi poleks unistadagi osanud, et niipalju vahvaid e-õppematerjale ehk siis õpiobjekte valmib õpetajate/õppejõudude poolt. Kui varem koostati õppematerjale põhiliselt Wordi formaadis, siis nüüd annab kahel käel kokku lugeda, milliseid vahvaid vahendeid ja võima-lusi e-õppematerjalide loomiseks kasutati.


KOOLITUS

BeSt – kõrghariduse e-õppe programm

Periood: 2008-2013Elluviija: EITSAPartnerid: 6 ülikooli, 10 rakenduskõrgkooliProgrammi maht: 112 146 749, sh ESF toe-tus 95%Rakendusüksus: SA ArchimedesKodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/best

Peaeesmärk Programmi tulemusena tugev-neb kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võima-luste kasutamise ning pideva edasiarenda-mise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvu saavutamisele ning õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erineva-tes regioonides. Peamised tegevused ja indikaatorid: Sisutootmine: 2113 AP e-kursuseid ja 1595 sisupaketti. Tugisüsteem: haridustehnoloo-gid – 30 täiskohta, toetus kahe aasta jooksul; e-õppe tugiisikud ja multimeediaspetsialistid – 27 täiskohta, toetus kolme aasta jooksul; 4 regionaalset e-õppekeskust.

Jüri LõssenkoBeSt programmijuht“Kõrghariduse e-õppe programm BeSt on otseseks jätkuks eelmise ESF perioodi projektile REDEL. Kui üldjuhul ei kipu igasugused järjed ja edasiarendused (kui Jääaeg 2 välja arvata) originaalile kvaliteedilt ning uudsuselt ligiläheda-legi jõudma, siis BeSti puhul see kind-lasti paika ei pea. Suurenenud on partnerite arv rakenduskõrgkoolide arvelt ning eelarve, pikene-nud kestvus ja vahetunud rakendusüksus. Prog-rammis kaasatud kõrgkoole ei jäta kindlasti kül-maks 5%-ni kahanenud omafinantseeringu määr. Tegevuste osas on suurem rõhk tugiteenuste edasiarendamisel: lisaks haridustehnoloogidele toetatakse ka kõrgkoolipoolsete koordinaatorite ning e-õppe tugiisikute tegevust, vahendeid on ka riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT-alaseks arendustegevuseks. Huvitavama ning interak-tiivsema sisu loomiseks luuakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli juurde multimeedia-keskused, uuesti ja eeldatavalt tunduvalt efek-tiivsemalt käivitatakse neli regioonides asuvat e-õppekeskust. Kuigi koolitused ning uuringud antud programmi sisse ei kuulu, jätkatakse ka neid tegevusi SA Archimedes poolt koordinee-ritava programmi PRIMUS raames. Kõlab nagu liiga hea, et tõsi olla? E-Õppe Arenduskeskuse meeskond omalt poolt loodab, et tänu program-mis osalevate institutsioonide panusele õnnestub kõik tegevused ka plaanipäraselt ning edukalt ellu viia. Jõudu tööle!”

e-JUMP 2.0 - Implementing e-Learning 2.0 in everyday learning processes in higher and vocational education

Programm: Elukestva Õppe Programm, Transversal Programme, Key Activity 3 – ICTPeriood: 01.01.2008 – 31.12.2009Maht: 588 146 eurot, EC toetus 75%Koordinaator: EITSAPartnerid: 9 institutsiooni kaheksast riigistKodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/ejump

Peamised tegevused ja indikaatorid:•Luuakse3õppejõududekoolituskursust web 2.0 rakenduste kasutamiseks õppetöös•Testitaksekõikkursused90õppejõuabil•Osalenudõppejõududetegevusuuringute kogumike baasil kursuseid täiendatakse•Kõikkursusedlokaliseeritaksevähemalt kahte keelde

Jüri Lõssenko e-JUMP projektijuht“Õppejõudude e-õppealase koolitusprog-rammi koordineerimine ja haldamine on olnud üheks e-Õppe Arenduskeskuse prio-

riteetsemaks tegevusvaldkonnaks algusest saadik. Võimalus kasutada rahvusvahelist kompetentsi ning rahalisi lisavahendeid koolituskur-suste täiendamiseks just sotsiaalse tarkvara kontekstis annab kind-lasti väga olulise lisaväärtuse. Web 2.0 rakendustest ja nende peatsest epohhiloovast võidukäigust tervel

internetimaastikul on räägitud juba mõnin-gad aastad, samas vähemalt Eesti kõrghari-duses on nende kasutamine õppeprotsessis jäänud marginaalseks. Kindlasti pole siinko-hal ainsaks takistuseks õppejõudude vähene kompetents, pigem samaväärselt pärsivad arenguid antud valdkonnas paindumatud e-õppekeskkonnad. e-JUMP 2.0 raames loo-davad kolm kursust annavad vähemalt mingi ettekujutuse, mil viisil on võimalik õppejõu-dudel oma kursuseid rikastada ning nende isegi osaline integreerimine olemasolevasse koolitusprogrammi laiendab mõnevõrra koo-lituste temaatikat.”

VANKeR – kutsehariduse e-õppe programm

Periood: 2008-2013Elluviija: EITSAPartnerid: 26 kutseõppeasutustProgrammi maht: 35 340 000, sh partne-rite omafinantseering 0%Rakendusüksus: SA InnoveKodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/vanker

Peaeesmärk E-õppematerjalide ja õpetajakoolituse eda-siarendamise ning toetava võrgustiku toi-mimise tulemusena on õppijate mobiilsus ja õppeprotsessi kvaliteetkutseõppes tõusnud.

Peamised tegevused ja indikaatorid:Sisutootmine:•1111õppenädalamahuse-kursuseid•520õpiobjektiE-õppe koolitusprogramm:•10õppenädalamahusuusikoolituskursusi•10õppenädalamahuskohandatud koolituskursusi•1380osalejaterinevatelkoolitusprogrammi kursustelE-õppealane teavitustöö:•24e-õppeuudiskirjanumbrit•12e-õppeseminarijainfopäeva•E-õppeinfojaturundusmaterjalid

Kerli Kusnets VANKeR programmijuht“E-õppe arendamine kutse-hariduses saab uues prog-rammis hoopis riiklikuma mõõtme tuues endaga kaasa e-õppealaste õppe-materjalide väljatöötamise

sihtsuunitlusega prioriteetsematele kutse-õppe riiklikele õppekavadele. Lisaks kesk-setele õppematerjalidele, mis saavad olema kõikidele kutseõppeasutustele kättesaadavad, pannakse programmis olulist rõhku ka nende materjalide kvaliteedile. Olulise tähtsusega saavad olema loodavate e-kursuste ja õpiob-jektide vastavus riiklike õppekavade moodu-litele ja nendega seotud pädevustele, kuna alates sügisest 2008 hakati kutseõppeasutus-tes juurutama moodulipõhist õpet. VANKeR programmi tulemusena likvideeritakse eel-kõige kutsehariduses valitsevat materjalide defitsiiti ning kaotatakse ära olukord, kus iga õpetaja oma materjali põlve otsas valmis peab tegema.”

E-õppealased uudised maailmas

Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog

Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži

haridustehnoloog

Zoho teenustele on lisandunud dokumentide halduse keskkond DocsLisandunud dokumentide halduse keskkond Zoho Docs võimaldab luua, jagada ja organiseerida nii Zoho vahenditega loodud dokumente (tekstitöötlus, esitlused, tabelarvutus) kui ka isiklikke dokumente (PDF, ZIP, jne). Lisaks kaitseb teenus dokumente viiruste ning pahavara eest neid automaatselt ohuallikate suhtes kontrollides. Iga registreerunud Zoho kasutaja saab Docs teenuse puhul enda valdusesse tasuta 1 GB jagu ruumi. Zoho Docs teenus asub aadressil http://docs.zoho.com

50+ tasuta e-raamatut ning ressurssi e-õppe teemadelZaidLearn blogis on kokku kogutud 50+ viidet tasuta e-raamatutele ning artiklikogumitele e-õppe teemadel: http://zaidlearn.blogspot.com/2008/09/amazing-free-e-learning-ebooks.html

101 tasuta õppimist toetavat mängu ehk õpimänguLisaks e-raamatutele (vaata eelpoolsest uudisest) on ZaidLearn blogisse kokku kogutud viited 101 tasuta õpimängule, mis elavdavad ning mitmekesistavad õppimisprotsessi. Valik on lai ning nende kõigi tutvumiseks tasub varuda parasjagu aega: http://zaidlearn.blogspot.com/2008/08/101-free-edugames.html

100 internetipõhist vahendit erinevate õpistiilide toetamiseksInternetis leidub hulganisti vahendeid, mis toetavad erinevaid õpistiile (visuaalne, kuulmine, kogemuslik) eelistavaid õppureid ning teevad õppimisest lausa naudingu. Vaata ja uuri, kas mõni nendest vahenditest sobib ka Sinule: http://www.collegeathome.com/blog/2008/06/10/100-helpful-web-tools-for-every-kind-of-learner/

PROJEKTIDE BÖRS e-ÕPPE UUDISED

E-õppe koolitus

Marit Dremljuga ■ e-Õppe Arendus- keskuse koolituse projektijuht

Järjepidevam e-õppe uudiskirja lugeja ilm-selt juba märkas, et e-õppe koolituste eraldi rubriiki ei ole varasemates väljaannetes olnud. Õige. Aga tänasest püüame selle puu-dujäägi likvideerida ning tuua teieni regu-laarselt igas numbris infot e-õppe koolitus-valdkonnas toimuvast. Eesmärgiks oleme võtnud kursuste tutvustamise nii õpetaja kui ka õppija aspektist, samuti tutvustame ka päris uusi koolituskursusi, mis Teile mõeldes hiljuti valminud on.

Head uudistamist ja kohtumiseni koolitusel!

E-õppe koolitus-programmi kursused 2008. aasta sügisel

•E-õppekasutaminekoolis

20.10.2008 - 18.01.2009

•Sotsiaalsetarkvarakasutamineõppetöös

20.10 - 28.11.2008

•Personaalsedõpikeskkonnad

30.10 - 30.12.2008

•E-kursuseloomineõpikeskkonnasMoodle

10.11.2008 - 05.01.2009

Lisainfo ning registreerimine kursustele: www.e-uni.ee ning www.e-vet.ee (koolituskalender). Küsimuste korral kirjuta: [email protected]

22 | | 23

KOOLITUSKOOLITUS

Kursuse eesmärgiks on õppida tundma ja kasutama e-õppe mitmekülgseid võimalusi.

Seetõttu on kursus üles ehitatud kümnele erineva suunitlusega moodulile. Osades moodulites on põhirõhk õppematerjalide lugemisel ja reflekteerimisel, teistes tuleb õppijatel sooritada praktilisi ülesandeid või osaleda aktiivselt rühmatöös ja foo-rumi aruteludes. Kursuse alguses antakse ülevaade e-õppest, erinevatest võimalustest, mida see õppetöös pakub ning võrreldakse e-õpet tavaõppega. Seejärel analüüsitakse oma kooli näitel e-õppe kasutamist koo-lis mõjutavaid tegureid alates tehnilistest (arvutid, internet), lõpetades inimestega (valmisolek, suhtumine, oskused). Räägi-takse e-kursuse planeerimisest ja disaini-misest, erinevatest meediumidest ja teh-noloogiatest, hindamisest ja tagasisidest, elektrooniliste õppematerjalide koostamise põhimõtetest, veebipõhisest tuutorlusest. Kahes viimases moodulis tehakse prakti-list tööd: luuakse sisupakette ja disaini-takse oma e-proovikursus.

Olulisem kui oskused ja teadmised, mis sellelt kursu-selt saadakse, on õpetajate avanemine.

Kursusel püüame igaühe jaoks üles ehitada oma e-õppe vundamendi. Sellele vundamendile toetudes on kerge juurde õppida uusi tehnilisi nõkse ja oskusi, mil lega oma kursust mitmekesistada. Teiseks oluliseks väärtuseks pean õpetajate kogukonna teket. Eestimaa erinevate koo-lide õpetajad teevad kursusel koos virtuaal-selt rühmatöid ja sellest sündiv sünergia on sageli üllatuseks osalejatele endilegi.

Kursusel omandavad hoolikad õppijad päris mitmeid täna-päeval vajalikke oskusi,

näiteksoskus teha koostööd, ka virtuaalselt,•oskus näha erinevaid võimalusi õppetöö •mitmekesistamiseks ja rikastamiseks,oskus analüüsida ja hinnata erinevad vee-•bis leiduvaid õppematerjale,oskus teha ise kvaliteetseid ja interaktiiv-•seid õppematerjale,oskus valida õppetöö läbiviimiseks kõige •sobivamad meediumid ja tehnoloogiad,oskus anda hinnanguid ja tagasisidet õppi-•jatele,oskus hinnata iseend õppija ja õpetajana •ja veel palju muud.

Tulla võivad need, kes pole veel õppetöö läbiviimisel kasu-tanud e-õpet ja ka need, kellel küll olemas kogemus e-õppe vallas, kuid kes soovivad end täiendada.

E-õppega on võimalik rikastada iga aine õpetamist. See teadmine ei sunni kedagi e-õpet kasutama, kuid annab võimaluse, kui selleks kunagi peaks tulema vajadus.

Kursusel osalejad võiksid olla avatud ja sõbralikud, valmis kaasa mõtlema, analüü-sima, koostööd tegema, teisi märkama ja tun-nustama ning enda arvamust avaldama.

Termin “personaalne õpikesk-kond” viitab tegelikult alterna-tiivsele lähenemisele e-õppes.

Personaalne õpikeskkond on õppija enda poolt hallatav ja kontrollitav “süsteem”, mis toetab õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega.

Kui siiani rääkisime IVA’st ja WebCT-st kui ühest platvormist, mida kasutati õppi-mise planeerimiseks ja läbiviimiseks, siis personaalne õpikeskkond ei ole tarkva-ralahendus, vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Põhiline idee seisneb selles, et õppija on ise oma õpiprotsessi ning ka seda toetavate töövahendite (veebi-, arvutipõ-hised vahendid kui ka inimesed, reaalsed materjalid, raamatud, jne.) peremees.

Just sotsiaalset tarkvara on selle liht-suse, kättesaadavuse ja kergesti kohandata-vuse tõttu hakatud rakendama isikliku ning endanäolise keskkonna loomiseks. Oluline on rõhutada, et peale sotsiaalse tarkvara hõlmab personaalne keskkond ka kõiki inst-rumente, materjale ja inimressursse, mil-lest õppija on teadlik ja millele tal on antud ajamomendil ligipääs. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahendi-test, mis tema nägemuses on vajalikud ning toetavad tema tegemisi.

Peamine, mis eristab personaa-lset keskkonda mittepersonaa-lsest, on see, et õppija ise loob (või juhendaja abiga) omale meelepärase keskkonna ja on ise vastutav selle toimimise eest.

Oluline on, et õppija ei pea enam kohan-duma kooli poolt etteantud süsteemiga, vaid õppija enda loodud süsteem kohandub selle loojaga, mis annab ühelt poolt vabaduse ja teiselt poolt kontrolli kogu õppeprotsessi ja õpikeskkonna või vahendite üle.

Orienteerumine veebis ning oskus kasutada efektiivselt erinevaid sotsiaalse tarkvara vahendeid tuleb tänapäeval kindlasti kasuks.

Kuna tänapäeva ühiskonnas on muutu-sed väga kiired toimuma, eeldades meilt kiiret kohanemist, teadmisi ja oskusi kii-reks ümberõppeks ja piisavalt enesejuhita-vust selle kõige elluviimiseks, peame para-tamatult mõtlema, kuidas nende pädevuste arendamist toetada. Personaalse õpi/töö-keskkonna loomine vastavalt hetkevajadus-tele eeldab kindlasti enda tundmist, oma tugevate ja nõrkade külgede teadvustamist, oskust analüüsida hetkevajadusi ja vasta-valt sellele ka leida vahendid ja materjalid oma tegevuste toetamiseks.

Ootame osalema kõiki, kes on huvitatud uutest suundadest täiskasvanuhariduses ning kel on tahtmist proovida uusi vahendeid (sotsiaalse tarkvara erinevad rakendused) oma elu lihtsustamiseks.

Ehita oma e-õppe vundament kursusel

“E-õppe kasutamine koolis”Kursuse läbiviija: Marju Piir (Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus)Maht: 3AP • Toimumise aeg: 20.10.2008 - 18.01.2009 (100% veebipõhine kursus)

Mida on öelda kursuse

läbinutel?

Sain juurde palju enesekindlust, süstematisee-ritud teadmisi ja häid ideid. Võimatu olnuks auditoorsel kursusel nii intensiivselt osaleda.

Kursuses oli VAJALIKKU teooriat - väga suur pluss. Enne kursust pidasin praktilisi oskusi esmasteks ja tähtsamaiks - nüüd arvan, et teadmine, mida ja miks ja kuidas e-õppes teha tuleks, on väga oluline.

Algul tundsin end ebalevalt, sest mind hir-mutas, et kursusel on nii palju arvutiõpeta-jaid. Pärast teist moodulit olin enesekindlam ja andsin endale aru, miks ja milleks ma sel-lel kursusel osalen. Nüüd on isegi kahju, et kõik sai läbi. Vaatamata sellele, et ei näinud kaaslasi silmast silma, leidsin paar mõtte-kaaslast, kelle poole julgen oma küsimustega pöörduda.

Mulle selline õppevorm sobib. Eks ikka need-samad e-õppe eelised: vabadus valida aega õppetööks, ajaline paindlikkus, iseseisev töö. Toetus ja abi kursuse läbiviijatelt tekitas tur-valise tunde.

Olin jälle 1. klassi õpilane, kuna ma ei tead-nud mitte midagi e-õppest. Ja see oli vapus-tav! Alati on huvitav õppida seda, mis on sinu jaoks huvitav ja vajalik.

Algus oli uus, ootamatu. Aega vähe, et pühen-duda - kuid iga järgmine moodul tekitas parema enesetunde. Lõpp oli huvitav ja mõt-teid ning silmaringi laiendavad. Tekkis tunne, et tahaks asjadega edasi toimetada.

Kursuse läbiviijad: Kairit Tammets, Terje Väljataga (Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus)Maht: 2APToimumise aeg: 30.10 - 30.12.2008 (100% veebipõhine kursus)

Personaalsed õpikeskkonnad

e-ÕPPE UUDISED

E-õppealased uudised maailmas

Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog

Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži

haridustehnoloog

iTunes U sisu laienes rahvusvahelisemaksAlates sellest suvest pakuvad iTunes U keskkonnas lisaks USA ülikoolidele tasuta õppimishuvilistele suunatud materjale välja ka mitmed Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa ülikoolid – nende seas Suurbritannia Avatud Ülikool, Melbournei Ülikool.

SlideShare-i 2008. aasta parimad esitlused on valitudSlideShare.net valib igal aastal oma kasutajate abil välja muljetavaldavaimad esitlused. Pärjatud esitlused on heaks näidiseks inspiratsiooni hankimisel oma esitluste loomisel. Aasta parimaid esitlusi saab näha aadressil: http://www.slideshare.net/contest?from=newsletter08sept

Suurbritannia õpetajaid koolitatakse sotsiaalseid tarkvarasidõppetööskasutamaSuurbritannia valitsuse toega valminud uuringu tulemused (http://www.digizen.org/downloads/social-networking-overview.pdf) tõid välja, et hoolimata sotsiaalse tarkvara populaarsusest tänapäeva laste hulgas, ei ole õpetajad ning koolid seni suutnud niivõrd olulisi kanaleid integreerida õppetöösse. Childnet International on antud uuringu tulemusel välja töötatud sotsiaalse tarkvara alased tutvustavad juhendmaterjalid (http://www.digizen.org/socialnetworking/) õpetajatele, et innustada õpetajaid enam kasutama internetis leiduvaid sotsiaalseid suhtlusvahendeid õppetöö mitmekesistamiseks. Näidete hulka kuuluvad muuseas e-portfoolio loomine, mitte-formaalsete arutlusgruppide asutamine, jmt. Väga väärtuslik osa antud juhendi puhul on näidete peatükk, milles jagatakse palju näiteid sotsiaalse tarkvara rakendamistest õppetöös.


PILDIGALERII

30. juuni 2008 tõmmati otsad kokku Euroopa Sotsiaalfondide projekti-des e-VÕTI “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutus-tes ja rakenduskõrgkoolides” ja REDEL “Regionaalselt kättesaa-dav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse”. Projektidega olid seotud 35 kutseõppeasu-tust ja rakenduskõrgkooli ning 8 ülikooli – s.t et projekti tule-mustega kogunesid tutvuma ligikaudu 300 inimest, kes ka kõik ise on olnud projektidega

seotud. Piltidelt leiategi ereda-maid killukesi lõpukonverentsist.

Ole seltskondlik: pildigalerii REDEL ja e-VÕTI projektide lõpetamisest Pärnus, 20. – 21. mai 2008

PILDIGALERII

| 27 26 |

2008. aasta sügisest alustab e-Õppe Aren-duskeskus e-kursuse kvaliteedimärgi välja-andmist, mis kinnitab e-kursuse väga head taset ning on tunnustuseks e-kursuse loo-jale ja läbiviijale, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi. Ühtlasi kinnitab kvaliteedimärk osalejale, et kursuse läbiviimise tase on potentsiaalselt väga hea.

Lühidalt kvaliteedimärgi taotlemise protsessist.E-kursuse kvaliteedimärki saab taotleda kva-liteedimärgi taotlusvooru ajal. Taotlusvooru täpsest ajakavast ja selles osalemise tingi-mustest teavitatakse õppasutusi ja e-õppe huvilisi peamiselt listide ning e-Õppe Aren-duskeskuse hallatavate veebilehtede kaudu. Esimene kvaliteedimärgi taotlusvoor on täna juba avatud ning tähtaeg selleks vaja-liku dokumentatsiooni esitamiseks on 10. oktoober 2008.

E-kursuste hindamine kvaliteedimärgi taotlemise protsessis toimub kolmel tasemel - enesehindamise, organisatsiooni ning eks-pertide tasemel. Enesehindamise eesmärgiks on tõsta e-kursuse kvaliteedimärgi taotleja teadlikkust e-kursusele esitatavate kvalitee-dinõuete osas, organisatsiooni taseme ees-märgiks saada e-kursusele organisatsiooni- ja õppijate poolne hinnang ning ekspertide taseme eesmärgiks anda kursusele hinnang ning võtta vastu otsus, kas e-kursus vastab kvaliteedinõuetele. Põhimõtteliselt toimub enesehindamine ning eksperthindamine sarnastel alustel, sest mõlema taseme hinda-misel kasutatavad vormid on välja töötatud äsja valminud ning avalikustatud “Kvaliteetse e-kursuse koostamise juhendi” põhjal.

Kvaliteedimärk ei ole mõeldud ega saa ka kunagi olema piiratud ringi nö

elitaarsete kursuste kinnine klubi. Pigem vastupidi, eesmärgiks on tunnustata-vate ringi oluliselt laiendada ning positiivse tagasiside kaudu hinnata aina kasvavat hulka huvitavaid, atraktiivseid ning õppijasõbrali-kult koostatud e-kursuseid. Kui innovatsiooni kontekstis kipuvad sagedamini tähelepanu saama ebaõnnestumised ning läbikukkunud näited, siis kvaliteedimärgi väljaandmisega püüame tagada võimalikult paljude heade kursuste märkamise ja äramärkimise ning tutvustamise ka laiemale ringile. Kvaliteedi-märgiga kaasneb kursuse autorile ja läbivii-jale õigus kasutada märgi elektroonset kuvan-dit kursuse veebipõhises õpikeskkonnas, selle tutvustamisel, reklaamimisel jne.

Õigustuseks pisut keerulisena tundu-vale taotlemise protsessile.Kui sihiks on seatud võimalikult paljude e-kur-suste autorite tunnustamine, siis antud kon-tekstis võib kohati õigustatult tekkida küsimus, miks on taotlusprotsess võrdlemisi keeruline ja aega ning pingutust nõudev. Leiame, et kvali-teedimärgi taotlemise protsess, mis on üks osa terviklikust kvaliteedisüsteemist, peab olema võimalikult avatud. Kui otsused ja tulemused on selgelt dokumenteeritud ning põhjendatud, siis on võimalik tagada usaldus kõigi e-kur-suse kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalejate seas, kogu protsessi järjepidevus ja jätkusuut-likkus. Kvaliteedimärk on sisuliselt siiani toi-minud aasta e-kursuse konkursi laiendatud, parandatud ning täpsustatud edasiarendus, mis ideaalis peaks aitama kaasa kui mitte just e-kursuste kvaliteedi hüppelisele tõusule, siis suurema hulga äramärkimist väärivate kursuste esiletõstmisele ja tunnustamisele kindlasti. Muuhulgas - kui varasemalt aasta e-kursuse konkursi raames toimunud kursuse hindamise “ametlikuks” tulemuseks lugesime vaid parimate tunnustamist, siis e-kursuse

kvaliteedimärgi taotlemise protsessis oleme eesmärgiks seadnud ka kõikidele taotlusvoo-rus osalejatele e-õppe ning ainevaldkonna eks-pertide poolse tagasiside edastamise.

Aasta e-kursuse konkurss ei ole e-kur-suse kvaliteedimärgi sünniga kuskile kadunud. Vastupidi – püüame taastada aasta e-kursuse tiitli tegelikku tähendust, milleks on eriliselt silmapaistvate e-kursuste esiletõstmine ning autorite tunnustamine. E-kursuse kvaliteedi-märgi taotlusvooru tulemusena nimetatakse kvaliteedimärgiga pärjatud kursuste kõrval ka kandidaadid aasta e-kursuse tiitlile. Aasta e-kursuse tiitel on tänasest auhind, mida antakse välja vaid üks kord aastas e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelisel kevadkon-verentsil. Tiitel omistatakse ühele e-Kutse-kooli ning ühele e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva liikme e-kursusele.

Esimesi kvaliteedimärgiga pärjatud e-kur-susi tutvustatakse kõigile huvilistele juba sügisseminaril, mis toimub sel aastal 27. ja 28. novembril Luua Metsanduskoolis.

Lõpetuseks kasutaksin juhust, et tsitee-rida EADTU presidenti David Vincenti, kelle öeldu “We are no longer playing the game – we are in the game!” iseloomustab minu arvates tänast situatsiooni e-õppe konteks-tis väga hästi. Ainuüksi lõppenud projektide REDEL ja e-VÕTI andmetel on täna e-õppes läbiviidavate või e-toega kursuste maht mul-jetavaldav - e-Kutsekooli konsortsiumi õppe-asutustes kokku 767 õppenädalat ning e-Üli-kooli konsortsiumi õppeasutustes enam kui 491 ainepunkti. Olen kindel, et kvaliteedi temaatika on kerkinud e-õppe maastikul väga päevakajaliseks teemaks.

Täpsemat infot e-kursuse kvaliteedimärgi kohta leiad veebiaadressilt www.e-uni.ee või www.e-vet.ee

E-kursuse kvaliteedimärk. Lõpuks ometi!

Marit Dremljuga ■ e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

28 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

uudiskiri11

Documents