uudiskiri14

■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Suvi, sillerdav suvi ... Alles sai talve selgroog murtud, kui juba tehakse vaikselt jaanipäe-

vaplaane. Nii saab selle aasta esimene pool läbi. Suvi tundub alati kuidagi kaugel ja väga pikk, aga kahjuks on see aastaaeg, mis läheb linnutiivul.

Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusringkondaTulemas on paljudele väga kiire kevad – tibude lugemise aeg. Osa õppijaid tõmbab oma ühele kooliteele joone alla. Kindlasti on lõpetamise aeg kõigile kiire ja närvesööv, et mingile edasi-õppimisele ei taha üldse mõelda. Saaks ometi oma lõputööde ja eksamitega ühele poole, et siis jälle inimeseks muutuda. Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusring-konda. Lihased on kängus ja hing ihkab õue – päikest, tuult ja vabadust. Ja siis tuleb see võlu-aeg – SUVI, mis täidab kõik meie soovid ja me saame hakata laadima oma vaimseid akusid.

Esitame endale küsimusiPõnev on see, et kui pihlakad hakkavad vaikselt tõmbuma roosakaks ja rõskus poeb hinge, hakkame vaikselt, aga järjekindlalt otsima võimalusi enese arendamiseks. Keva-del tekkinud õppimise tülpimus on sügisel asendunud ihaga õppida ja leida uusi enese-arenguvõimalusi. Märkamatult oleme täit-nud avalduse formaalhariduse lainetel jät-kamiseks või siis avastanud mitteformaalse hariduse võlusid. Eriti nüüd, kus maailm on täis uusi võimalusi ja ahvatlusi – vanamoodi ei saa jätkata, sest muidu kaob leib laualt –, hakkab inimene otsima ja avastama endas uusi tahke. Esitame endale küsimusi: kuidas minna edasi, milline näeb välja minu teekond ja suudan ma ikka sellel teel püsida? Kas elu tuuled ja tormid ei murra mind? Kas minu kõrval on inimesed (minu pere, sõbrad), kes mind toetavad ja aitavad, et minu ideed ja mõtted saaks külvatud viljakasse mulda?

Lugemine teeb inimese mitme- külgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks

Saksa filosoof Francis Bacon on öelnud õppi-mise kohta: “Ära õpi selleks, et vastu rää-kida ega ümber lükata, ega selleks, et pimesi uskuda, ega selleks, et jutuainet leida, vaid ikka selleks, et kaaluda ja arutada. Mõned raamatud on mekkimiseks, teised neelami-seks, ja üksi mõned vähesed mälumiseks ja seedimiseks; ehk siis ühtesid raama-tuid maksab ainult tükati lugeda, teisi küll lugeda, aga süvenemata, ja ainult harvasid raamatuid maksab otsast lõpuni läbi lugeda, hoolsasti ja tähelepanelikult. Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nuti-kaks ja kirjutamine täpseks. Ajaloost ammu-tame tarkust, luulest vaimunõtkust, mate-maatikast läbinägelikkust, loodusteadustest sügavust, kõlblusõpetusest väärikust, loo-gikast ja kõnekunstist vaidlusoskust. Õpin-gud kujundavad vaimuomadusi.” (Loomingu Raamatukogu 2004/40)

Loodan, et me ikka leiame oma kiires elutempos aega, et vaadata enda ümber, märgata oma lähedasi, viita aktiivtunnid raamatu seltsis, et ammutada energiat ja valmistada ennast ette selleks põnevaks ja väljakutseterohkeks sügiseks.

AVAARTIKKEL

ISSN 1736-6186

Suvi 2009Paremad palad:Teeme ise maailma!

Virtuaalmaailmad e-õppes lk 2E-õppe konverentsid 2009

Sloveenias ja Soomes lk 4Question: How is Life?

Answer: First or second? lk 10Koolitaja kui vetelpäästja

virtuaalses õpikeskkonnas lk 22

Foto: Maria Lorents

Second Life’i eriväljaanne

Suvel valmistume väljakutseterohkeks sügiseks

TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja

E-õppest rääkides ja kirjutades oleme pidevalt keskendunud uutele meetoditele, tehnoloo-giatele, õppimisprotsessidele ja õppijatele – seekord pöörame tähelepanu õpetajale. Arvan, et oleme liialt vähe mõelnud sellele, kuidas õppijate ja õppi-

misprotsessi muutumine lähtuvalt IKT ja erinevate teh-noloogiate arengutest on mõjutanud palju ka õpetajat, tema professionaalset arengut ja õpetamismetoodikaid.

MuutumismängÕpetaja põhirolli ei nähta enam teadmiste edasiandmises, vaid pigem õppija juhendamises ja toetamises iseseisva õppimise arendamiseks. Sellest paradigma muutusest on räägitud juba mõnda aega ka väljaspool e-õpet. IKT areng on andnud õpetaja rollimuutusele lihtsalt tugevama tõuke. Igapäevane e-õppija oskab ise uut infot otsida, kasutades otsingumootoreid, kogukondade veebilehekülgi ja muid sarnaseid kanaleid. See tähendab, et ka õpetaja peab muu-tuma ning õppima õpilasi suunama leitud infot õpieesmär-kideks ära kasutama. Protsesside juhtimine on liikunud füüsilisest ruumist virtuaalruumi, mistõttu on muutunud ka mängureeglid. Protsessid ei toimu üldjuhul sünkroo-nis, vaid teatud nihkega. Protsesside kirjeldused eeldavad palju täpsemaid lahtiseletusi ja mitmekesisemaid illustrat-sioone. Õpetajat peab iseloomustama peale muu ka valmis-olek tööks 24/7, s.t pidev e-õppekeskkonnas viibimine, jne.

Õpetaja roll õppimisruumis on muutunudÕpetaja ei saa enam esineda info edastaja ja nn abso-luutse tõe kuulutajana. Ta peab olema pigem mentor ja juhendaja, kes õppijaga kaasas kõnnib. Muutuma peavad ka õpetamismeetodid ja -käsitlused. Õpetaja ei saa olla virtuaalruumis enam ekspert – pigem on ta tõlgendaja ja analüüsija.

Õpetaja peab õppima õppimaKõnekeeles on levinud arusaamad “Tahad midagi selgeks õppida, õpeta seda kõigepealt teistele” ja “Õpetaja õpetab selle järgi, kuidas ta on harjunud ise õppima”. Vastavalt kontekstist tingitud muutustele e-õppes peab muutuma kardinaalselt õpetaja identiteet ja ta peab õppima õppima teist moodi, et see kajastuks ka tema õpetamises.

Soovitan lugejatel vaadata videot Sue Greeneri ette-kandest e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil “Iden-titeedikriis: kes õpetab keda e-õppes?”, kus ta räägib just õpetaja olemusest klassiruumis ja sellega seotud muu-tustest e-õppes. Video leiate konverentsi koduleheküljelt: conference2009.e-uni.ee.

Ma arvan, et tehnoloogia arendustega seotud muu-tustesse suhtutakse kergekäeliselt just sellest aspektist, et õpetaja peab suutma neid mõista ja hallata käigu pealt, et saavutada kontakti oma õpilastega, kes on sündinud ja kasvanud infotehnoloogia keskel ning kellele tundub uskumatuna, et kunagi (loe: mõned aastad tagasi) polnud olemas Google’it ja endale sobiva loo leidmiseks makil tuli linti umbes edasi kerida.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil [email protected].

Teeme ise maailma! Virtuaalmaailmad e-õppes

■ Kaido KikkasEesti Infotehnoloogia Kolledži õppe-jõud; Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent

Veel kümmekond aastat tagasi oli tehis-maailmade loomine jõukohane vaid võim-sate suurarvutite abiga. Tavakasutaja jaoks olid olemas MUD-keskkonnad (“muda-

mäng”) ja jututoad – need olid väga populaarsed, kuid sealne maailm oli loodud vaid tekstipõhiselt, kirjelduste abil. Kiire võrguühenduse lai levik ning arvutite võimsuse kasv tõi aga kaasa võimaluse luua samalaadseid keskkondi täisgraafilis-tena – sündisid MMORPG-keskkonnad (Massively Multiplayer Online Role-Playing Game – tõlkes umbes ‘paljude kasutajatega võrgu-rollimäng’), millest üks tuntumaid on ka Eestis ülimalt populaarne “World of Warcraft” ehk WoW.

2003. aastal avas USA firma Linden Labs virtuaalmaailma, mille nimeks sai Second Life ehk Teine Elu. Second Life või-maldab kasutajatel omavahel suhelda nagu jututoas, kuid pea-miseks lisaväärtuseks on võimalus ise maailma kujundada. Erinevalt mängudest, nagu WoW, puudub siin kindel tege-vusliin – kasutajad saavad virtuaalmaailmas luua kõige eri-nevamaid keskkondi alates Kariibi mere piraadilaevadest kuni kosmonautikamuuseumini. Second Life võimaldab ka äri teha – müüakse nii kaupu (näiteks disainerite loodud virtuaalseid esemeid, rõivaid jms), maad kui ka teenuseid (on olemas vir-tuaalsed modellid, konsultandid, kinnisvaraagendid, strippa-rid...). Second Life’ist leiame virtuaalseid kunstigaleriisid, kont-serdipaiku elava muusikaga jpm. Viimastel aastatel on Second Life’i avastanud ka haridusasutused – virtuaalmaailmast võime leida terve rea tuntud ülikoolide esindusi. Kui lisada lõppu ka fakt, et Second Life’ist võime leida isegi paljude riikide ametli-kud esindused (sh Eesti saatkonna), siis on ilmne, et tegu ei ole enam lihtsalt mänguga.

Second Life’i põhikasutus on tasuta (ka kasutamiseks vajalik tarkvara on vaba litsentsiga), kuid see ei võimalda virtuaalse maa omamist – selleks on vaja tasulist kasutajakontot (hinnaga ca 10 USA dollarit kuus). Omaenda ettevõtte või kooli esinduse rajamine võib aga minna üsna kulukaks – suurem virtuaalne maatükk tahab juba üsna soolast rendiraha. Nii on praeguses majandusseisus mõnedki Second Life’i esindused pidanud oma uksed sulgema.

Üheks lahenduseks on siin Second Life’i vabatarkvaraline alternatiiv – OpenSimulator ehk lühemalt OpenSim. OpenSim on küll veel üsna arenduse algjärgus, kuid sellest hoolimata kasutavad seda paljud koolid ja firmad. OpenSim pakub hin-nanguliselt 80–90% Second Life’i võimalustest, kasutada saab

2 |

TIIGER HÜPPAB

Second Life’i klienttarkvara (on olemas ka alternatiivlahendused). OpenSim-maailm võib olla nii eraldiseisev kui ka ühenduda mitmetesse võrgustikesse (grid), muutudes nõnda osaks mingist suuremast maailmast. Täpsemat infot tarkvara paigaldamise ja hää-lestamise kohta saab veebilehelt http://www.opensimulator.org, sealt saab ka vajamineva serveritarkvara.

Mida pakub virtuaalmaailm e-õppes? On valdkondi, kus seda saab kasutada otsese õppevahendina (disain jms), kuid ka mis tahes muu õppevaldkonna puhul sobib ta täiendama erinevaid e-õppevahendeid (õpihaldussüstee-mid, reaalajasuhtlusvahendid, wikid, fooru-mid jne). Allakirjutanu kasutas Second Life’i edukalt täiendava iganädalase kohtumispai-gana oma 2008. aasta sügissemestri e-kursusel “Ethics and Law in New Media”. Õppurite hin-

nangul andis see võrreldes tavapärase Skype’i sessiooniga täiesti uut laadi kogemuse. Lisades siia veel OpenSimi pakutava piiramatu kesk-konnakujunduse võimaluse, saame üsna suure potentsiaaliga lahenduse.

Maailma kujundamine ja objektide loo-mine toimub klienttarkvara kaudu ning on lihtsamal tasemel jõukohane igale tavaoskus-tega arvutikasutajale – profitasemele jõud-mine võtab aga kindlasti aega. IT Kolledži OpenSim-maailm on esialgu eraldiseisev majasisene simulatsioon ja koosneb neljast regioonist (saarest), mille “jooksutamiseks” piisab täiesti 4 GB mälumahuga Linuxi ser-verist. Suuremad simulatsioonid vajavad ilm-selt rohkem arvutusvõimsust, ent tänapäeval on see piisavalt kättesaadav ka kõrgkoolidele. Seetõttu kutsuks üles katsetama virtuaal-maailmu ka teistes Eesti õppeasutustes.

e-ÕPPE UUDISED

E-õppe uudised maailmas

Second Life’i kasutamine aitas kaugõppes väljalangemist vähendadaHuntington Junior College on loonud Sloodle’i-nimelise integreeritud süsteemi, mis hõlmab endas tudengite infosüsteemi, Second Life’i keskkonda ning Moodle’it. Lahendus võimaldab paremini toime tulla administratiivtööga ning annab tudengitele võimaluse Second Life’i kaudu osaleda igal ajal õppetöös ja mitteformaalsetes vestlusrin-gides. Aasta pärast süsteemi kasutuselevõttu on tudengite väljalangemine e-õppe kursus-telt vähenenud 16% ning administratiivüles-annetele kuluv aeg hinnanguliselt 50%.http://www.campustechnology.com/artic-les/68040/

Second Life’i kasutamine õpiras-kustega õpilaste õpetamiselSecond Life’i potentsiaal on aidata õpiras-kustega inimesi ülesannete juures, mis neile enim raskusi valmistavad. Näiteks lugemise ja konspekteerimise jms traditsiooniliste õpetamismeetodite alternatiive on selles keskkonnas palju.http://innovateonline.info/index.php?view=article&id=573

Second Life’i roll Eloni ülikoolisKui tavaliselt on haridusasutused Second Life’i keskkonda kasutanud asutuse virtuaal-se koduna ning üldise info edastajana, siis Eloni ülikoolis USAs on seda rakendatud ka konkreetsemalt erinevate ainete õpeta-misel ja reaalsuses liialt kalliks minevate projektide realiseerimisel. Näiteks aines “Sissejuhatus astronoomiasse” antakse tudengitele ülesandeks tõsta Second Life’i külastajate teadlikkust selle valdkonna mõ-nest aspektist ning selle jaoks ka vastavaid lahendusi välja mõelda.http://campustechnology.com/Artic-les/2009/03/18/Teaching-in-the-Trenches-Second-Lifes-Role-in-a-Curriculum.aspx

| 3

VILLEMSI VEERG

■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

Meie iga-aastase e-õppe-konverentsi sarnaseid kon-

verentse toimub mitmes riigis. Sel kevadel kutsuti mind osalema Sloveenia SIRIKTi (IKT-põhine õpe ja uuringud) konverentsile Slovee-niasse ja ITK (Interaktiivsed Tehnoloogiad Koolituses) konverentsile Soome. Neil mõle-mal on sarnasusi meie konverentsiga – põhili-selt rahvuslik olemus, s.t enamik ettekandeid ja ettekandjaid on oma riigist ja omas keeles, aga esinevad ka kutsutud külalised mitmest välisriigist, toimuvad töötoad jne. Püüan all-pool aga keskenduda just sellele, mis on neis konverentsides meie omast erinevat.

Hariduses kasutusel oleva riist- ja tarkvara näitus tõstis oluliselt osale-jate arvuMõlema konverentsi puhul üllatas osalejate rohkus. Kranjska Gorasse, kus SIRIKTi pika ajalooga konverentsi viimased neli aastat on korraldatud, kogunes sel aastal rekor-diliselt 650 osalejat. Arvestades, et Slovee-nia rahvaarv on meie omast ainult pool-teist korda suurem, on see märkimisväärne hulk. Soome ITK konverentsil, mis toimub juba 20. korda Hämeenlinnas, oli kohal 1600 inimest, mis pidi viimastel aastatel olema üsna tavapärane arv. Osalejate suurt hulka mõjutab ilmselt ka see, et koos konverent-siga toimus mõlemal pool hariduses kasuta-tava riist- ja tarkvara näitus. Nii Sloveenias kui ka Soomes andsid sel aastal tooni puu-tetahvlid – neid oli paljudelt firmadelt, iga-suguse disaini ja tarkvaraga, mida soovijaile kohe näidati. Aga näitustel olid kohal ka kir-jastused, Sloveenias koolidele (arvutitega

juhitavaid) katseseadmeid müüvad firmad ja Soomes palju e-õppekursuste pakkujaid.

Konverentsil pöörati erilist tähele-panu koolidirektorite kaasamiseleSloveenia SIRIKTi konverentsi peakorraldaja on ARNES, kohalik akadeemilise andmeside organisatsioon. Seepärast on konverentsi esi-mene päev nn ASRNESi kasutajakonverents, kus tutvustatakse arvutivõrkude arengu-uudiseid, korraldatakse akadeemiliste kasu-tajate ümarlaudu ja kus osalejad on põhili-selt kõrgkoolidest. Ülejäänud kolmel päeval on põhiesinejateks õpetajad ja õppejõud, aga ka mitmed kutsutud väliskülalised, kellest osa on kutsunud firmad. Inimeste arvu järgi oli töö SIRIKTi konverentsil organiseeritud kuues paralleelsessioonis ja seitsmendana jooksis iga päev ARNESi koolitussessioon. Konverentsi keskmine päev ja spetsiaalne paralleelsessioon olid pühendatud koolidi-rektoritele. Õpetajatega vesteldes selgus, et kui direktor ise kohale tuleb, siis on ka õpe-tajatel palju lihtsam osalemiseks koolilt luba ja toetust saada, kuigi maksta tuli õpetajail ainult elamine ja kohalesõit. Osavõtumaksu konverentsil ei olnud, ka toitlustamise nelja tärni hotelli restoranis maksid organiseerijad. Mitmel pool rippusid Euroopa Liidu lipud, järelikult finantseeriti osa tõukefondidest.

Konverentsil esines ka muljetavaldav hulk haridusministeeriumite esinda-jaid eri riikidestSIRIKTi konverentsi iga päev algas plenaar-sessiooniga, kus esines palju väliskülalisi (UK, Holland, Austria jne). Konverentsile andis tähtsust juurde see, et avaettekande tegi haridusminister isiklikult ja kohal oli ka naabermaa Austria haridusministri asetäitja. Haridusministeeriumi kõrgeid ametnikke oli mitmeid, osa neist esines ka ettekannetega, tutvustades üleriiklikke projekte ja uusi rahastamisskeeme IKT toe suurendamiseks õppeprotsessis.

Kui konverents ei tule interneti juurde, tuleb internet konverentsi juurdeKuidas ühe tavalise, põhiliselt talvel suusata-jaid ja suvel matkajaid teenindava nelja tärni hotelli internetiühendus sellise seltskonna vaja-dustele vastu pidas? Ega vist olekski pidanud, aga kuna konverentsi organiseeris ARNES, siis nemad organiseerisid ka korraliku interneti-ühenduse, kus peale kiire kanali töötas ka Edu-roam, ja WiFi kattis kindlalt kogu neljaosalise

hotelli, keldrist (kus olid konverentsi ruumid) kuni üsna viimase kolmekorruselise tubade-kompleksi sopini (kus oli ka minu tuba). Igal juhul imestasin ärasõidupäeva hommikul len-nuvälja transporti oodates, kuidas internet äkki nii aeglaseks on muutunud, enne kui ARNESi lahkumine meelde tuli.

Kohal oli ka grupp õpilasi, kes tegid iga päev lühikese 5–10minutilise ülevaatliku videofilmi, mida näidati järgmise päeva ple-naarsessioonil.

Mis Sloveeniast kõige rohkem meelde jäi?Hollandi ühe kooli juhitav õpetajate võrgus-tik ja nende õppematerjalide repositoorium, Kanada külalise väga oskuslik ja inspireeriv puutetahvli kasutus (pärast selgus, et kutsu-jaks oligi puutetahvleid müüv firma), hor-vaatide videokonverentsid operatsioonitoast meditsiiniüliõpilastele, Ljubljana rahvusvahe-lise kooli inglasest direktori ettekanne sel-lest, kuidas IKT kogu õppekava toetab. Kuna enamik konverentsi toimus sloveenia keeles, sünkroontõlge oli ainult ühes ruumis, siis ei kajasta mu loetelu kogu konverentsi, vaid ainult väikest osa sellest.

Konverentsil on oma vahva logo, mille idee pärineb ARNESi töötajailt. Logol on kujutatud arvutihiirt juustutükiga, viimane inspireeritud konverentsinime lühendi esimesest kolmest tähest “SIR”, mis sloveenia keeles tähendab juustu. Logo joonistas aga Sloveenia parim koomiksite autor, tehes seda tasuta. Juust on ka õhtuste vastuvõttude põhiline lauakate, varustajaks kohalik väiketalunik.

Täpsem info Sloveenia konverentsi kohta aadressilt http://www.sirikt.si/eng/sirikt2009.

20 aastat ajalugu ja karismaatiline juhtSoome ITK (Interaktiivne Tehnoloogia Koo-lituses) pealkirjaga “Me tahdomme!” ja ala-pealkirjaga “Huominen on täällä tänään” on kolmepäevane suurim konverents Soo-mes, mille teemaks infotehnoloogia kasutus hariduses. Konverentsil on 20aastane aja-lugu ja karismaatiline juht Jorma Vetelma. Jorma oli see, kes, tulles USAst 1989. a doktoritööd tegemast, kutsus kokku esi-mese konverentsi. Konverents on kõik need 20 aastat toimunud Hämeenlinnas Häme Suveülikooli tehnilisel korraldusel. Suurem osa ettekannetest oli soome keeles, mille sekka üksikud diskussioonid ja ettekanded ka inglise keeles, autoriteks külalised Root-sist, Taanist, Jaapanist, ja mõned Soomes töötavalt külalislektorilt.

E-õppe konverentsid 2009 Sloveenias ja Soomes

Foto: Damijan Hrovat

4 | http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Soomlaste ja sloveenlaste tempera-mentsusestKuigi tavalise ettekujutuse järgi peaks slo-veenlased (Vahemere maad) olema palju temperamentsemad kui soomlased (Põh-jamaad), siis neist kahest konverentsist oli SIRIKT kaheldamatult enam vaoshoitult aka-deemiline. Soome konverentsil andis tooni peakorraldaja sõpruskonna muusikaansam-bel, mis esines konverentsi avamisel ja andis tooni kogu konverentsile – plenaarsessioonide vahepaladena, õhtustele lauluga koosviibi-mistele baaris ja orgkomitee ametliku šam-pusega külalislektorite vastuvõtuni. Õhus oli kogu aeg selline sõpruskonna ja isetegemise meeldiv hõng.

Mitmekesised töövormid ja uued ideedKonverentsi töövormid olid mitmekesised: vabavaraliste õppematerjalide turg, töötoad, arutelud jne. Kohapeal algatati veel üks ses-sioon, kus inimesed said rääkida uutest, alles algatatavatest projektidest.

Vestlustest organiseerijatega koorus välja idee suurendada Eesti ja Soome omavahelist konverentside külastamist, mis ilmselt nõuaks mõlemapoolseid pingutusi – näiteks mõlemale konverentsile ingliskeelse lisasektsiooni teki-tamisega, kus siis vastastikku oma saavutusi tutvustada, ja ilmselt on vaja laiemalt õige-aegset teavitust organiseerida. Praegu on õige aeg sellele mõtlema hakata, et juba 2010. aas-tal oleks nii meie konverentsil arvukalt osa-lejaid Soomest kui ka ITK 2010-l suur grupp eestlasi. Sellel aastal oli seal kohal ilmselt kaks eestlast – allakirjutanu ja Hans Põld-oja. Lähemalt ITK konverentsist http://www.hameenkesayliopisto.fi/itk/index.html.

■ Kai Pata Tallinna Ülikooli vanemteadur

Mida teha, kui sul on kriidiallergia?Eesti haridustehnoloo-gia uurijad, arendajad ja

aktiivselt arvuteid kasutavad õpetajad on Tiigrihüppe toetusel kokku pannud raa-matu “Tiigriõpe – haridustehnoloogia käsiraamat koolidele” (Ilo Print 2009).

Raamat on üles ehitatud mitte aine-, vaid tegevusekeskselt. Enamikku soovi-tatud metoodikaid saab kasutada läbiva IKT teema tegevuste jaoks paljudes ainetes. Raamat annab lühiülevaate, miks neid meetodeid võiks koolis kasu-

tada, ja pakub praktilisi näpunäiteid, kuidas seda teha.

Mitu raamatu peatükki räägib tulevi-kutehnoloogiate rakendamisest: õpeta-takse kasutama personaalseid veeb 2.0 keskkondi, pakutakse sotsiaalse tarkvara kasutusvõimalusi, antakse ideid õpilaste probleemilahendamise oskuste ja loomin-gulisuse virgutamiseks jpm. Raamatust saavad innustust nii õpetajaks õppivad noored kui ka praktiseerivad õpetajad.

Raamat on juba jõudnud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel tasuta igasse kooli.

Teistel huvilistel on võimalik raa-matu veebiversiooniga tutvuda aadres-sil http://www.scribd.com/doc/13822390/Tiigriraamat.

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab

LUGEJA SOOVITAB

. . . .. .. . . . .

. . . .. .. . . .

. . . .. .. . . . .

| 5 http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

EDULOOD

■ Karin Liikane Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna kaug-koolitusjuht Tallinnas

E-õppe uudiskirja eelmisest numbrist leidsin enda jaoks

olulised märksõnad: “majanduslangus” ja “vajadus õppida “kommertskursuste looja-telt””. E-õppe täienduskoolituskursuste looja, õppejõu ja korraldajana väidan, et iga kursus tähendab tegelikult palju enamat kui lihtsalt õppimine ja õpetamine. Kursus on mudel, mida peab ka juhtima.

Kuidas muutunud majandusoludes edukas olla, küsin minu jaoks edukalt juhilt Kadri Kiigemalt, teekaaslaselt Tallinna Ülikoolist. Uurin, milline on tema arusaam juhi edukus-teguritest ja talle olulised juhtimisideed.

Kuhu tee on Sind viinud? Kust Sa tuled?Tuleb meelde üks mõttekild, mis mõni aeg tagasi end analüüsides pähe tuli.

Õppisin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis muusikat ja näitekunsti ning laulsin aastaid mitmeid auhindu võitnud vokaalansamblis. Õpingud ja laulmine andsid mulle peale loovuse, kohusetundlikkuse, organiseeri-mis- ja esinemisoskuste tulevaseks eluks ja elukutseks äärmiselt vajaliku meeskonna-töö kogemuse. Ansamblilauljana pead mil-legi saavutamiseks tegema meeskonnatööd – ilma selleta ei sünni midagi. See andis ka saavutusele orienteeritud mõtteviisi, sünergiatunnetuse ja teadmise, et kui oled endast andnud maksimumi, siis oled igal juhul võitnud.

Omandades hiljem andragoogika eriala, olen jõudnud kutseni, mis laseb kogemuste varal paljudel mu tugevustel avalduda. Olen valmis riskima, eesmärgi nimel pingutama ja saavutustele orienteeritud meeskonda juhtima.

Selle teadmiseni olen alles hiljuti jõudnud, et iga samm, mille olen spontaanselt või tead-likult oma teel astunud, on viinud mind lähe-male sellele, mida ma praegu teen.

Kuhu Sa kuulud? Kes on Sinu tsunft?Ma arvan, et kõige laiemas mõttes kuu-lun täiskasvanukoolitajate kogukonda, kus on kõrge missioonitunne. Koolitajana pead andma endast kõik, et teistel midagi pare-maks muutuks. Ise samal ajal pidevalt õnnes-tumistest ja vigadest õppides. Täiskasva-nukoolituses töötavad ühise mõttelaadiga

inimesed, kes oskavad andja rõõmu väärtus-tada ja on kõrge enesejuhtivusega. Hea meel on, et viimasel ajal on tõeliselt toimima haka-nud Eesti Akadeemilise Täienduskoolituse Koostöövõrgustik, mis annab kindluse, küü-narnukitunde ja koostegemise rõõmu.

Kindlasti kuulun n-ö ülikooli tsunfti. Ülikool annab akadeemilise vabaduse, mis on loomingulistele inimestele väga oluline. Vabadusega kaasneb aga ka suurem vastu-tus. Avatud ülikoolis on õnneks kokku saanud inimesed, kel on peale loovuse ja missiooni-tunde ka enesejuhtimisvalmidus ja teadmine, et iga “tükk” tervikust peab toimima.

Üle kõige on muidugi minu tsunftiks pere-kond. Kui lähedastega on kõik hästi, siis on ener-giat ja motivatsiooni panustada end ka mujale.

Kas Sa elad päev, nädal või aasta korraga?Üks esimesi ladinakeelseid sententse, mis mulle pähe jäi, oli “Carpe diem!”, “Püüa päeva!”. Tahan, et vaataksin iga päev selja-taha ja ütleksin: “See läks hästi!”, “See on tehtud!” Kui iga päev elad asja ette, siis ei ole tähtsust, kas mõtled aasta ette.

Lugesin hiljuti üht raamatut, kus kirjutati: “Ära oota, mis päev sulle toob, vaid loo ise oma päev!” Ära oota, tee oma elust see, mida tahad ... Praegusel ajal elamegi tegelikult päev korraga, sest keegi ei tea, mida homne tuua võib. Peame olema iga päev valmis valima vahendid, kuidas oma eesmärke saa-vutada. Kindel siht ja suund peavad jääma. Tuulelipuna ei saavuta midagi.

Täiskasvanukoolituse valdkonda puudu-tavad majandusmuutused väga otseselt – nii heas kui ka halvas mõttes. Kui ühel päeval on klient valmis investeerima kvaliteeti, siis tei-sel päeval peab ta valima kõige odavama tee-nusepakkuja, sest tal lihtsalt ei ole ressurssi. Ülikooli koolituse kvaliteedi langemine ei tule aga kõne allagi. Tähendab – me peame leidma võimaluse pakkuda maksimaalset kvaliteeti soodsalt, et keegi ei peaks millegi arvelt lõivu maksma.

Õpeta mulle, mida tähendab 1+1+1 edukuse võtmes.Kindlasti on üks komponent ausus, see peab olema alati kõikides suhetes. Koolitusvald-konnas tähendab see avatust, läbipaistvust ja paindlikkust. “Seda, mida lubad, seda ka teed!” Koolituse eesmärk ja sisu peavad vas-tama tegelikkusele ning suhted partneriga olema avatud ja ausad.

Siis kindlasti kõige paremal võimalikul moel meeskonnatöö. Sul võib olla mõtteid ja idee, aga elevandi koormat jõuab kanda vaid elevant. Koolituses saab ideest suure-pärane lahendus vaid tõhusa meeskonna-töö tulemusena. Peab olema maksimaalselt orienteeritud koostööks kolleegide, klientide, koolitajate ja partneritega. See on meie töös kahtlemata üks edutegureid.

Kolmandaks on ettevaatamisvõime, mis tagab jätkusuutlikkuse. See, kes ja kuidas proaktiivsuse välja arendab, on kunst nii organisatsiooni kui ka isiku tasandil. Vaatad homsesse päeva ja elad tänases.

Need kolm komponenti on minu arvates fundamentaalsed. Kõik muu kuulub profes-sionaalsuse mõiste alla ja on selle töö tege-miseks enesestmõistetav. See on minu valem.

Mis on kohanemine?Kohanemine on kohalolemise ja kohale sobi-tumise tarkus.

Praegusel ajal tuleb mõelda, kuidas me uute oludega kohaneme. See tähendab pide-valt keskkonna ja ka enda analüüsi: Mida me saame ja mida ei saa muuta? Missugused tegevused ja tulemused on keskkonnast sõl-tumatud? Missugused sõltuvad?

Intelligentse organisatsiooni tunnus on tegutseda selle nimel, et keskkonda pare-maks muuta. Ülikool peaks olema intelli-gentne organisatsioon, see on ju meie põhi-olemus.

Kuidas Sa leidsid oma “Nokia“?Ütleksin, et “Nokia” leidis mind! See on mu eriala, valdkond, organisatsioon, inimesed, kellega ma koos töötan.

Minu “Nokia” koosneb nii paljudest eri-nevatest komponentidest – valdkond, mis pakub niivõrd palju võimalusi, mitte ainult tegijatele, vaid ka sihtgrupile. See on Tallinna Ülikool, mis pakub täienduskoolitust. See on ka minu meeskond, nii avatud ülikool kui ka laiemas plaanis, minu tsunft.

Kui vaadata “Nokiat” leiutisena, siis kõi-gepealt sähvatab mingi idee, mida, miks ja kellele teha. Ka minu töö on üks suur leiuta-mine – leida esmalt ülikoolist üles koolitus-idee ja selle teostajad ning teiseks selle idee sihtgrupp ja kasusaajad.

Tegelikult neid väikeseid töövõite, “Noki-aid”, on mitmeid. Sisuliselt iga koolitus, mis turul kindla niši leiab ja ülikoolile konkurent-sieelise loob, on justkui “Nokia”.

Kui tahad teada, kuhu tee viib, siis küsi neilt, kes vastu tulevadIntervjuu eduka Tallinna Ülikooli täienduskoolitusjuhi Kadri Kiigemaga


Kui õnn Sulle naeratab, siis …Viimasel paaril aastal on ülikooli täiendus-koolitusel läinud väga hästi. Võib öelda, et õnn on meile naeratanud. See on preemiaks pika ja põhjaliku töö eest.

Edu on suurendanud indu teha veel rohkem ja veel paremini. Me pole jäänud loorberitele puhkama, et “Nüüd ongi nii hästi!”. Ma pole võtnud seda õnne enesestmõistetavalt. Pigem on see innustanud veel rohkem pingutama.

Kui õnn Sinust pöördub, siis …... siis asume me vastuste jahile ja põhjuste analüüsi juurde. Ma olen tüüp, kes ei saa rahulikult edasi elada ja toimida, kui ei tea ebaõnne, konfliktide või probleemide põhju-seid. Ma pean põhjuse leidma kohe. Pean olu-korra selgeks mõtlema. See on mul loomuses.

Kas see on meist tingituna või on kon-kurendid paremaks saanud või on turul toi-munud mingid muutused ... Kindlasti ei jää ma käed rüppe ootama, et õnn uuesti nae-ratama hakkaks. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi.

Kui õnn pöördub, tuleb ka teisi veenda, et kõik ei ole veel läbi. “Jagatud mure on pool muret” peab sada protsenti paika. Kui kellelgi tsunftist ei lähe hästi, siis tuleb see mure ära jagada ja ühiselt lahendusi otsida. Rääkimine aitab nii mõnestki ras-kusest lihtsamalt üle saada. Eriti praegu-sel ajal – peame rohkem üksteist aitama ja toetama. Ainult sellisel juhul jääme terveks ja õnnelikuks.

Mida tähendab Sinu jaoks Nike?Nike on edulugu. Kui tavakodanikuna mõelda, siis ta on üks paljudest. Ma ei jul-geks öelda, et ta on tuhat korda parem kui Adidas või Reebok. Aga ta kuulub loetletud artiklitega kvaliteedimärkide hulka.

Selleks, et sinna nominentide hulka pää-seda, peab kindlasti palju tööd tegema. Ja et nende hulgas püsida, tähendab suurematki pingutust. Uus on uus vaid täna. Homme on see juba vana.

Et turul tippude hulgas püsida, pead kogu aeg vaeva nägema: looma uusi tooteid, pak-kuma uut kvaliteeti ja samas hoidma olemas-olevat staatust. Kogu aeg peab midagi värsket pakkuma (nagu koolituses!) – et luua midagi, mis inimeste silmad särama paneb.

Kes saab Sinust siis, kui Sa enam juht ei ole?Ma olen selle peale mõelnud, sest minu juhiks saamised elus on olnud alati mingil määral juhuslikud. Ma pole kunagi juhiks pürginud – elu on need võimalused mulle välja pakkunud ja ma olen neist kinni haaranud. Noored, kes teadlikult vaid juhiks pürgivad, võiksid teada, et juhiks olemises ei ole midagi romantilist ning see eeldab valmisolekut pingeliseks ja raskeks tööks.

Juhiks olemine tähendab seda, et pead olema 24/7 valmis võtma vastutust lisaks enesele ka teiste inimeste eest. Tunduvalt mugavam on töötada kellegi kõrval, kes läheb tulest ja veest läbi. Ja veab sindki kaasa. Ilm-

selt on minus nähtud hulljulgust ja kindla-meelsust, et ma sealt ka läbi lähen. Mitte ei “taha”, vaid “lähen”.

Kui ma enam juht ei ole, siis saab minust kellegi jaoks väga usaldusväärne ja turvaline alluv või partner. Praegu ei oska ma öelda, millal ja kus võiks mind järgmine väljakutse ees oodata. Ülikoolis on veel palju teha ja väl-jundeid enese realiseerimiseks jätkub. Aga usun, et need omadused minus, mis toeta-vad juhiks olemist, avalduvad ka tulevikus mis tahes ametis.

Mis on Sinu sõnum neile, kes Sult tee kohta küsivad?Juhi töö sarnaneb väga piloodi omaga – pead jääma enesekindlaks nii maal kui ka õhus. Peab olema palju jõudu, tahet ja oskusi, et õhku jõuda. Kui õhus oled, vastu-tad paljude eest. Ja sul peab olema palju tar-kust, et see lennuk ka turvaliselt maa peale tagasi tuleks! Piltlikult öeldes pead olema nii realist kui ka visionäär. Jalad maas ja pea pilvedes!

Minu jaoks on juhina tähtis oskus innus-tada teisi oma lendu lendama. Igaühe pari-mad omadused avalduvad siis, kui tal on võimalus lennata oma lendu ehk teha seda, mida ta kõige paremini oskab ja teha tahab. Ka siis, kui keegi meeskonnast lahkub, ei saa kurvastada või vihastada, sest igal ini-mesel on õigus ja võimalus oma lennusuund valida. Iseasi, kas me oskame seda leida ja ka ära kasutada.


■ Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Loomulikult huvitab lugejaid, kuidas valmis parim e-kursus, sellepärast tegime intervjuu e-kursuse autori Diva Eensooga, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse teaduriga.

Alustuseks soovime Divale ja kogu e-kursuse meeskonnale õnne! Diva, oled sündinud, kasvanud ja koolis käinud Valgas. Mida said kaasa eluks sellest kenast piirilinnast? Valga on jah minu lapsepõlve kodulinn, kuigi sündisin hoopis Tartus. Hindan väga n-ö väi-kelinnas kasvamise kogemust, kuna nii las-teaias kui ka koolis ümbritsesid mind alati sõbrad ja tuttavad. Lasteaiakaaslastest said koolikaaslased, koolikaaslased olid ka muu-sikakooli- või trennikaaslased. Arvan, et sel-line oma kogukonnas kasvamine on andnud mulle turvatunnet ja lisanud enesekindlust edasiseks eluks.

Kui palju puutusid e-õppega kokku enne selle kursuse tegemist?E-õppest kui iseseisvast aktiivse õppimise ja õpetamise võimalusest sain teada 2006. aas-tal. Sellest peale olen püüdnud leida aega, et osaleda kursustel, mis annaksid võimaluse süveneda e-õppe metoodikatesse. Näiteks olen osalenud e-kursustel “E-õppe metoodi-kad ja õpikeskkonnad”, “Veebipõhise õppe tuutorite koolituskursus” ning “Veebipõhiste kursuste läbiviimine”.

Kuidas tuli mõte teha selline e-kursus?Liiklusuuringutega olen seotud alates 2001. aastast. Koostöös Tartu Ülikooli psühholoo-gia instituudiga professor Jaanus Harro juh-timisel oleme uurinud riskikäitumist liiklu-ses seoses isiksuseomaduste ja bioloogiliste markeritega. Samas teadsin, et liiklusohu-tusuuringutega tegelevad ka Dago Antov Tallinna Tehnikaülikoolist ja Heli Ainjärv Tallinna Ülikoolist ning Maanteeametil on kogemus liiklusohutuskampaaniate korral-damisel. Tekkiski mõte, et kogemusi ühen-dades võiks luua terviku, mis pakuks huvi nii tudengitele kui ka täiendõppijatele. On ju liiklusvigastused oluline probleem kogu

ühiskonnas ja ennetustöösse on oodatud väga erineva ettevalmistusega spetsialiste. Kursus annabki väikese ülevaate liiklusohu-tusega seotud probleemidest ning võimali-kest lahendustest.

Kirjelda, palun, kursuse loomise protsessi.Kuna olin e-õppe metoodikaga juba tuttav, pak-kusin teistele välja idee kursuse tegemiseks. Arutasime kursusel käsitletavad teemad läbi ning sain kaasautoritelt nõusoleku videoloen-gute pidamise kohta. Tartu Ülikooli multimee-diakeskuses salvestasime loengud, videospet-sialist Enno Kaasik vormis neist videoloengud, haridustehnoloog Triin Marandi aitas kursust disainida ja nii e-kursus valmis saigi.

Kas sinu arvates on kõrgelt auhinna-tud kursus nüüd valmis? Kas mõni kursus saab üldse kunagi valmis või võib selle valmimist koos Ülemiste vanakesega ootama jäädagi?Jah, e-kursust tuleks kohendada küll. Metoo-diliselt on vaja leida uusi võimalusi, kuidas õppijaid aktiveerida rohkem osalema rüh-matöös ning kuidas testi paremini koostada.

Mida arvavad sinu e-tegemistest kolleegid? Kas oled suutnud kedagi e-pisikuga nakatada?Tervishoiu instituudis on teisigi e-õppega tegelemise ja õpetamise kogemustega kol-leege. Õppisin minagi nende kogemustest. Uusi e-õppe huvilisi tuleb ikka juurde. Olen andnud nõu, et ise e-kursusel osalemine annab e-õppe võimaluste tundmaõppimiseks kõige parema kogemuse.

Kuidas suhtuvad sinu lapsed (kaks poega ja tütar) ning abikaasa e-õppesse? On ju teada, et e-kursuse ettevalmistamine nõuab palju aega.Eks see ole iga ettevõtmisega nii, et kui huvi on, siis leiad selleks ka aja. Seni oleme üks-teist toetades hakkama saanud.

Olete abikaasaga mõlemad rahva-tantsuhuvilised, teid võib siiani näha Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühma koosseisus polkat vih-tumas. Miks just rahvatants? Mida see annab ühele aktiivsele töötavale ini-mesele tänapäeval?Jah, rahvatantsuhobi sai alguse juba tudengi-põlve ajal. Abikaasa Margusega kohtusimegi tantsurühmas. Ühine hobi annab võimaluse koos meeldivalt aega veeta. Tants annab hea emotsionaalse laengu, et igapäevaeluga tasa-kaalus püsida.

Milliseid kursusi on edaspidi plaanis e-õppe kujul teha?Riskikäitumise teema huvitab mind endiselt. Plaanin loodavate kursustega põhjalikumalt käsitleda erinevate liiklejagruppide (jalakäi-jad, jalgratturid ja mopeedijuhid ning sõi-dukijuhid) riskikäitumist. Kuna Haapsalu Kolledžis avatakse liiklusohutuse õppekava, siis usun, et huvilisi loodavatele e-kursustele ikka jagub.

Mida soovitad inimestele, kes alles alustavad oma e-kursustega?Alustuseks soovitan osaleda mõnel e-kursu-sel õppijana. Kindlasti on e-kursuse loomi-sel kasulik küsida nõu haridustehnoloogidelt ning neilt, kellel on e-kursuse tegemise koge-mus juba olemas.

Kui on huvi, siis on ka aegaMõni aeg tagasi jõudis meieni uudis, et taas toimunud e-kursuste kvaliteedi hindamise käigus tunnistati 18 e-kursust kvaliteedimärgi vääriliseks. Kõigi kvaliteedimärgi saanud kursuste seast (18 praegusest voorust ja 16 eelmisest voorust) valiti välja see kõige parem. “Aasta e-kursus 2009” stipendium anti žürii otsuse põhjal järgmisele kursusele:Riskeeriv käitumine liikluses, seda mõjutavad tegurid ja ennetamise võimalused. Diva Eensoo / Tartu Ülikool Kaasautorid: Marika Paaver, Riina Häidkind / Tartu Ülikool; Heli Ainjärv / Tallinna Ülikool; Urve Sellen-berg / Maanteeamet; Dago Antov / Tallinna Tehnikaülikool

EDULOOD

Diva Eensoo


Eelmisel aastal rahastas Leonardo da Vinci programm VETPRO projekti “Kutsehariduse kvaliteedi parendamine innovatiivset teh-noloogiat rakendades”. Selle projekti käi-gus on toimunud kaks õppelähetust e-Kut-sekooli konsortsiumi haridustehnoloogidele ja e-Õppe Arenduskeskuse projektijuhtidele. Esimene lähetus viis 15 inimest Plymouthi Lõuna-Inglismaal ja teine 12 inimest Sevil-lasse Lõuna-Hispaanias, eesmärgiga tut-vuda e-õppe ja IKT vahendite rakendamisega nende riikide kutseõppeprotsessis.

Märtsikuises Sevillas võttis meid vastu soe kevadpäike ja Ignacio Camacho, kes vas-tuvõtva organisatsiooni esindajana oli ette valmistanud meie nädalase õppeprogrammi. Olime ka ise veidi kodutööd teinud ja Heikki Eljase (Tallinna Majanduskooli haridusteh-noloog – toim) eestvedamisel läbinud keele-lis-kultuurilise ettevalmistuskursuse. Vastu-võtva partneri INCOMA (http://www.incoma.net/espanol/ingles/quienes.php) kontor asus Sevilla ajaloolises vanalinnas, nii et juba enne kohalejõudmist tegime suursuguse lin-naga esimest tutvust. Põhjamaalasele avalda-sid muidugi muljet rohked apelsinipuud, mis kasvasid otse tänaval.

INCOMAs tutvustati meile Hispaania hari-dussüsteemi ja saime ka eelinfo nädala jook-sul külastatavate organisatsioonide kohta. Hispaania haridussüsteem ja kutseharidus-süsteem erinevad meie omast. Põhikooli-järgne keskharidus Educación Secundaria Obligatoria on nelja-aastane kohustuslik õpe 11–15 aastastele õpilastele. Pärast seda on võimalus astuda kõrgemasse kaheaastasesse keskkooli Bachillerato (kus valitakse spetsia-liseeritud õppesuund), kutsekooli Ciclos For-mativos de Grado Medio, õppida aasta aega ametit (Programas de Cualificación Inicial Profesional) või minna tööle.

Õpetajate koolituskeskus CEP on ühine kogu haridussüsteemile ja korraldab õpeta-jate täienduskoolitusi kõigile regiooni õpe-tajatele. Kohtusime koolituskeskuse juhtide ja koolitajatega, meile korraldatud seminari käigus saime ülevaate IKT vahendite kasuta-misest sealses haridussüsteemis. Lola Cam-pillo Ortiz CEPist andis ülevaate eTwinningu projektitööst Andaluusia piirkonnas.

Sihtasutus Faffe kuulub tööministeeriumi valitsemisalasse ja tegeleb tööhõive küsimus-tega ning tööturukoolitusega. Selles äärelin-nas asuvas moodsas büroohoones tutvustati meile tööturukoolitussüsteemi Hispaanias ja IKT suurenevat rolli selles. Erinevalt Ees-

tist on Andaluusias kõik tööturuteenused, sh täiendus- ja ümberõpe ühte organisatsiooni koondatud, lisaks tegelevad nad välismaal asuvate hispaaniakeelsete kogukondadega, näiteks Kolumbia töötute koolitamisega.

IES María Moliner on tavaline Sevilla äärelinna kool, mis pakub põhi-, kesk- ja kutseharidust. Külastasime erinevaid tunde ja õpetajate tuba ning saime ettekujutuse koolitööst Hispaanias. IKT vahendeid kasu-tatakse õppetöös küllalt palju ja eelistatakse vabavara. Näiteks on kooliarvutites operat-sioonisüsteemina kasutusel Linux ja konto-ritarkvara OpenOffice.org. Peale arvutiklas-side olid koolis igal korrusel konteinerites sülearvutid, mida õpetajad said tundi min-nes kaasa võtta ja õpilastele kasutamiseks jagada. Õpetajad kasutavad õppetöös veebi-päevikuid, kuhu panevad oma õppematerja-lid ja ülesanded õpilastele. Ka selles koolis osaleti eTwinningu projektides. Silma jäi, et koolis on palju meesõpetajaid, ja mis veelgi üllatavam – noori entusiastlikke ja õpetaja-tööd armastavaid meesõpetajaid.

Teises koolis, IES Las Aguases, võttis meid vastu inglise keelt hästi valdav direktor, kes tutvustas oma kooli, õpetajaid ja õpilasi ning andis selgitusi Hispaania koolikorralduse kohta. Seal on omapärane punktisüsteem – nagu me aru saime, siis võrdsemate võima-luste loomise eesmärgil. Punktide alusel lii-gutakse ühelt kooliastmelt teise ja tehakse valikuid eri õppesuundade vahel. IES Las Aguas tegeleb samuti väga aktiivselt projekti-tööga. Sel aastal võideti eTwinningu rahvus-vaheline peaauhind 12–14aastaste vanuserüh-

mas matemaatikaprojektiga “No frontiers!”.Imestasime, et kooli arvutiklassis olid

arvutid lukustatud metallkastis, monitorid laua küljes kinni ja enamik veebilehti keela-tud. Kooli ümbritses kolme meetri kõrgune kivimüür ning sisse ja välja sai vaid lukusta-tud raudväravast. Aga kas lukk hoidis eemal soovimatuid külalisi või hoidis kinni õpilasi – seda ei saanudki teada.

Koolides on õpilaste pildistamine keelatud, kuid kui meie sättisime end koos õpetajatega koolimaja ette pilti tegema, otsustasid mõned õpilased juhust kasutada ja pildile joosta.

Õppisime tundma haridussüsteemi ja koolielu Lõuna-Hispaanias, infotehnoloogia vahendite ja võimaluste kasutamist õppetöös, leidsime nii erinevusi kui ka sarnasusi, saime uusi ideid või kinnitust, et oleme õigel teel. Lisaks sellele avardus meie silmaring Anda-luusia kultuuri ja ajalugu tundma õppides ning koos veedetud nädalaga tugevnes ka haridustehnoloogide võrgustik.

Artikli koostasid lähetusel osalenud e-Kutsekooli haridustehnoloogid:Anne-Li Tilk, Kuressaare AmetikoolHeikki Eljas, Tallinna MajanduskoolJane Märgi, Kuressaare AmetikoolKatrin Kisand, Tartu KunstikoolLui Piirsalu, Tallinna TeeninduskoolMall Vainola, Haapsalu KutsehariduskeskusMargit Konno, Eesti Hotelli- ja Turismima-janduse ErakoolPriit Lomp, Valgamaa KutseõppekeskusVarje Tipp, Pärnumaa KutsehariduskeskusViive Karusion, Järvamaa Kutsehariduskeskus

Haridustehnoloogid Leonardoga Hispaanias

PROJEKTIDE BÖRS


Mis on Second Life? Mis on selle vir-tuaalkeskkonna idee ja kuidas see toimib?Luis Pedro: Second Life’i on keeruline täp-selt liigitada, kuid teatud väärtuste tõttu kuu-lub see programm suuremasse programmide gruppi, mida nimetatakse mitme-kasutaja vir-tuaalmaailmadeks ehk massive multi-player online role-playing games (MMPORG). Second Life’i iseloomustab:

• keskkonna püsivus ehk jätkusuutlikkus,• kasutajad loovad ise sisu ja tegevused,• sotsiaalne ja majanduslik suhtlus.

Second Life’i lõi USAs asuv ettevõte Linden-Lab. Ainus, mida LindenLab seejuures müü-giks pakub, on virtuaalne maa, millele kasu-taja saab ehitada isiklikke objekte. Keskkonna sisu loovad kasutajad või kasutajagrupid ning LindenLabile kuulub Second Life’i keskkon-nas ainult maa. Kogu kasutaja loodud sisu kuulub kasutajale.

Kasutajate huvi Second Life’i vastu on viimastel aastatel tõusnud – keskkonnal on üle 15 miljoni kasutaja ja üle 700 000 kasu-taja on viimase 30 päeva jooksul keskkonda sisse loginud. Taolise virtuaalse keskkonna jaoks on need väga suured arvud. Second Life’i kasutavad inimesed kogu maailmast ning ajatsoone arvesse võttes võib öelda, et keskkond on kasutuses 24/7. Second Life’is on eraldi koht kõrgharidusele. Seda võima-lust on kasutanud paljud koolid eri riikidest (USA, Brasiilia, Euroopa riigid). Eesmärk on toetada tudengite õppimist, omavahelist kommunikatsiooni, suhtlust õppejõudude ja oma ala spetsialistidega. See on keskkond, kus haridusel ja ka äril on suur potentsiaal.Simao Oliveira: Kui vaadata Second Life’i algaja pilguga, siis võib tunduda, et tegemist on mänguga. Sellel näivad olevat kõik män-gule omased elemendid peale otseselt defi-neeritud rollide, punktiarvestuse ja etteval-mistatud ülesannete. Kasutaja ei ole piiratud

eelnevalt paika pandud heade või halbade reeglitega. Second Life on keskkond, mis jätab ruumi kasutaja kujutlusvõimele ja soo-vile luua mida iganes.Palun tooge näiteid peamistest kasu-tusviisidest, kuidas ettevõtted ja ini-mesed on Second Life’i keskkonda kasutanud.Luis: Käitumistreeningute jaoks loodud rol-limängud on üks peamine valdkond, mis on Second Life’is tõusuteel. Heaks näiteks on meditsiinikoolid, kes treenivad tulevasi hool-dusõdesid patsientidele diagnoosi panema ja neid ravima. Second Life’i keskkonda on sel-leks loodud reaalsed haiglasituatsioonid, kus õppuril tuleb patsiendi kaebuste järgi haigusi diagnoosida. Süsteem salvestab otsused väli-sesse andmebaasi ning tulevane hooldusõde peab oskama lahti seletada patsiendile pan-dud diagnoosi ja määratud ravi. See viis on kindlasti turvalisem nii patsiendile kui ka tulevasele hooldusõele.

Second Life’i keskkonda kasutatakse pan-gatöötajate koolitamisel, näiteks kuidas käi-tuda pangaröövi korral ja milliseid protse-duure järgida.

On terve hulk stsenaariume, mille käigus saab testida inimeste käitumist ilma kellegi elu ohtu seadmata.

Teine oluline teadmiste ja täpsuse testi-mise valdkond Second Life’is on füüsikaliste nähtuste simuleerimine. Second Life’i füüsi-kamootor on selleks väga heal tasemel. Sealt võib leida simulaatoreid, mille abil katsetada mõne ilmastikunähtuse käitumist, samuti luua bioloogilise käitumise simulatsioone. Peamine eelis on see, et elulisi teste saab läbi viia peaaegu reaalsele stsenaariumile ident-ses virtuaalkeskkonnas, mis võimaldab säästa suure hulga raha, aega ja isegi inimelusid.

Second Life’i keskkonnas leidub ka tavapä-rasest klassiruumist pärit näost näkku õpeta-misviisidest tuttavaid tegevusi, mida toetavad

Olen Luis Pedro ja töötan Portugali Aveiro Ülikoolis haridustehnoloogia valdkonnas. Minu peamised uurimissuunad on info-tehnoloogia abil väärtustatud õppimine ja infotehnoloogia kasutamine õpetamise-õppimise protsessi arendamisel. Kasu-tame erinevaid infotehnoloogilisi lahen-dusi – üks nendest on Second Life. Minu uurimistegevus keskendub põhiliselt per-sonaalsetele õpikeskkondadele. Peale mit-mete teiste tehnoloogiate uurin ka Second Life’i kasutamist. Mind huvitavad peami-selt sotsiaalsete võrgustike teenused ja tei-sed tehnoloogiad, nagu näiteks ajaveebid (blogid), wikid, Twitter jne ...

Olen Simao Oliveira ja viimased viis aas-tat olen olnud Aveiro Ülikooli tudeng. Praegu viibin ERASMUSe üliõpilasva-hetusprogrammi raames Eesti Infoteh-noloogia Kolledžis. Bakalaureusekraadi sain uue tehnoloogia kommunikatsiooni erialal ja magistrikraadi omandan mee-diakommunikatsiooni erialal.

Minu esmane kokkupuude Second Life’i keskkonnaga oli bakalaureuseõpingute kol-mandal kursusel ühes õppeaines (üheks õppejõuks oli ka Luis Pedro), kus oli vaja teha aineprojekt. Sellel ajal võtsime projekti kui väljakutset, sest Second Life’i keskkond oli vähetuntud ja tegemist oli uue ning alles areneva virtuaalse keskkonnaga. Projekt oli edukas ning pärast seda tegime veel mitu sar-nast projekti Portugali ettevõtete juures. Kui oli aeg asuda kirjutama magistritööd, mõtle-sin selle siduda mitme-kasutaja virtuaalmaail-made (Second Life ja OpenSim) baasi uurimi-sega. Soov oli uurida, kuidas uusi virtuaalseid keskkondi ja uut veebiülesehitust annab kasu-tada hariduses ja kuidas virtuaalmaailmad saavad olla kasulikud uut tüüpi tudengite jaoks. Uut tüüpi tudengid on infotehnoloo-giaga sinasõbrad ja esitavad õppeasutustele uusi väljakutseid õppeprotsessi arendamiseks.

Question: How is Life? Answer: First or Second?

■ Intervjuu Luis Pedro ja Simao Oliveiraga tegi Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Marko Puusaar.


tavapärased suhtlusvahendid jututubade ja audiokõnede näol - nii õpetaja-õppurid kui õppurid-õppurid suunalisel suhtlemisel.Simao: Tooksin välja ka teisi kasutusi peale hariduse, sest Second Life’is on väga olulisel kohal majandus ja äri.

Second Life’i majanduslikud küljed on ühed huvitavamad, kuigi ettevõtted on seda seni valesti mõistnud ja kasutanud. Second Life võimaldab anda ettevõtte kaubamärgile kogukondade loomisega lisaväärtust, näiteks moodustades kaubamärgile omase mõttevii-siga kogukondi. Samuti saab selles kanalis ühendust innovaatilisemate kasutajatega, kes kasutavad uusi lahendusi enne, kui suurem kasutajaskond on toote vastu võtnud.

Heaks näiteks on Toyota kaubamärgi Scioni edulugu. Autode valmistaja kohan-das end kasutaja jaoks, sest tootjale oli täh-tis auto personaalne olemus. Nad kasutasid Second Life’i keskkonda, mis on selleks lausa ideaalne. Firma lõi keskkonda auto mudeli, öeldes kasutajatele: “Hei, sa võid selle auto juures muuta kõike, mida soovid, ning kui see sulle meeldib, siis me saame päris maailmas pakkuda sulle just sellist autot.” See on väga personaalne suhtumine klienti. Ei saa panna auto mudelit virtuaalkeskkonda ning öelda: “Hei, kui tahad seda autot, siis maksa meile mõned miljonid dollarid.”

See on Second Life’i äriline külg, andes ettevõttele võimaluse arendada oma äri edasi virtuaalse keskkonna toel ning mitte ainult traditsioonilist mudelit kohendades.Palun kirjeldage tudengite esmakoge-musi Second Life’i kasutamisel?Luis: Second Life’i esmakordne kasutamine võib osutuda päris keerukaks üheaegsete tegevuste tõttu: kaamera vaatevälja posit-sioneerimine, keskkonnas liikumine, kom-munikatsioonivõimaluste kasutamine, enda asukoha määramine Second Life’i maail-mas, otsingu kasutamine jne. Korraga on vaja hallata tervet hulka võimalusi. Ütlek-sin, et esialgu ongi kõige keerulisem saada hakkama keskkonna endaga üldiselt (posit-sioneerimine ja virtuaalses maailmas liiku-mine). Kommunikatsioonipoolelt on enamik tudengeid tavaliselt juba harjunud kasutama jututubasid ja audiokõnet, mis on kasutusel ka Second Life’is. Seega tuleb nõustuda, et esialgu võivad nad tunda ennast selles maa-ilmas natuke eksinuna. Tegemist on ikkagi väga mitmekesise maailmaga.

Kõike seda saab toetada, kaasates uue kasutaja kohe kogukonda, kes aitab kesk-konnaga kohaneda ning juhendab edasistel tegevustel. Just sellist strateegiat kasutab ka Aveiro Ülikool.Kas grupitunnetust ja koos tööta-mise võimet võib pidada eeldusteks

tudengite kaasamisele Second Life’i keskkonda?Luis: Ei ütleks, et tegemist oleks eeldustega, aga kindlasti on need olulised näitajad, sest Second Life’i võib laiemalt vaadelda ka sot-siaalse võrgustikuna, mis eksisteerib just kasutajate tõttu. Kui Second Life’i kasuta-jad ei looks koostöös sisu ja tegevusi, oleks see lihtsalt üks tühi virtuaalne maa. Seega on grupitöö ja kogukonnatunde tekkimine Second Life’i kasutajate hulgas olulised väär-tused. Muidugi saab Second Life’is hakkama ka omaette, aga aeg-ajalt on ikka vaja teistega suhelda. Näiteks soovid neilt midagi osta või ise midagi müüa, osaleda teiste loodud simu-latsioonides ja tegevustes. Valmisolek suhtle-miseks on vajalik nagu päris maailmas. Pead olema valmis rääkima inimestega, et olla edukam õppija või kasutaja ka tavamaailmast tuntud stsenaariumite puhul.Simao: Second Life’i kasutamist õpitakse kogukonna toel. Õpid ehitama, skriptima, keskkonda kasutama ning avastad uusi või-malusi ja tegevusi ikka kogukonna kaudu.

Nagu professor Pedro ütles, Second Life on olemas ja just selline seetõttu, et keegi ehi-tas selle, sest kogukond ehitas selle. Seda kõike ei saa teha üksinda. Lõpptulemina on iga kasutaja osa kogukonnast – tahab ta seda või ei!Õpetajatel on alguses kindlasti samad väljakutsed mis tudengitel. Samas on õpetajatel vaja mõelda veel oma aine õppeprotsesside kohanda-mise peale. Mis on peamised väl-jakutsed, millega õpetajad Second Life’is kokku puutuvad?Luis: Õpetajatel on alguses tõesti tuden-gitega samad probleemid. Õppeprotsessi kohandamisel on peamine väljakutse saada täielik ülevaade Second Life’i võimalustest ning kasutada neid võimalusi igapäevase õppeprotsessi täiendamiseks. Esialgu tuleb õpetajatele pähe idee, kuidas viia klassiruu-mist tuttav õpetamisviis üle Second Life’i – tudengitele see tavaliselt ei meeldi. Proovi end ette kujutada Second Life’i virtuaalses amfiteatris vaatamas PowerPointi esitlust ja kuulamas õpetajat – puudu jääb terve hulk mittevisuaalseid märke, mida märkame tava-pärases ruumis, aga mis ei levi virtuaalses kommunikatsioonikanalis.

Esialgu on õpetaja jaoks väljakutse leida õppeprotsessis neid tegevusi, millel oleks tudengi jaoks tuntavad väljundid. Uuringu-tega oleme jõudnud järeldusele, et Second Life sobib rohkem mitteformaalsete õppe-tegevuste jaoks, nagu näiteks väitlused ja arutelud.Mis võiks olla õpetaja esimesed sam-mud Second Life’is?Luis: Ei oska öelda mingeid kindlaid reegleid, aga jagan oma esimeste sammude kogemust.

Esimene kokkupuude Second Life’iga tule-nes ühistest huvidest tuttavate inimestega, kes juba kasutasid Second Life’i. Õppisime koos, kuidas saada üle esialgsetest raskus-test ning avastada uusi võimalusi. Samuti, mida ehitada ja mida annab teha õpetamise seisukohast. Kogemus oli uudne kõigi jaoks ja toetasime üksteist.

Õpetajale on alguses kindlasti abiks või-malus küsida neilt, kes on juba Second Life’i kasutanud. Alguses oli probleeme õppeprot-sesside kohandamisega. Õnneks leidsime ini-mesi, kellel oli Second Life’is kogemusi ning kes juhendasid meid, andes vihjeid huvitavate simulatsioonide ja kogemuste kohta. Saime hea ülevaate sellest, mida juba tehakse.

Esialgu on kogukonna tugi väga oluline, et tunnetada keskkonda ja õppida seda kasu-tama. Heaks võimaluseks oli osaleda tava-pärastes klassitundides, simulatsioonides, tegevustes ja väitlustes (Second Life’is toi-mub palju avatud väitlus- ja arutlusringe).


Väga oluline on ise selles maailmas viibida ja seda testida.Simao: Alguses võiks tähelepanu kesken-dada teemadele, mis endale huvi pakuvad, ning seejärel selle huvi toel juba keskkonnaga edasi tutvuda. Erinevates valdkondades tege-levad inimesed leiavad Second Life’is oma teemadele (olgu need siis muusika, arhitek-tuur või kultuur) põnevaid väljakutseid. Milliseid edulugusid olete kogenud või kuulnud Second Life’is?Luis: Mitmed hiljutised edulood haridus-valdkonnas on seotud rollimängude ja simu-latsioonidega. Nii kasutaja (tudengi) kui ka haridusasutuse (õpetaja) poole pealt on huvitav kogeda, kuidas kontrollida omanda-tud teadmisi reaalsusega sarnastes olukor-dades ja stsenaariumites ilma kedagi päriselt ohustamata.

Eelnevalt mainitud hooldusõdede töö simulatsioon on rollimängude hulgas väga edukas lahendus.

Samuti on Kanada piirivalve võtnud Second Life’i kasutusele piirivalvurite testi-misel. Piirivalvurid peavad virtuaalses stse-naariumis jälgima inimeste, autode ja veo-kite liikumist Kanada piiril ning tooma välja korrektsed sammud, mida teatud grupi puhul teha. See on turvalisem kui reaalne situat-sioon (pingelisus), samas võib pinge puudu-mine olla ka virtuaalse keskkonna miinuseks. Protseduuride, nõudmiste ja teadmiste kont-rolli poolest on tegemist areneva sektoriga.

Väga oluline on psühholoogiline tugi. Aveiro Ülikool katsetas seda juba enda Second Life’i algusaegadel, aga nüüd on see võimalus kõikjal Second Life’is. Psüh-holoogilise toe grupid pakuvad abi paljude probleemide puhul – sõltuvused, epilepsia ja mitmed muud haigused, kusjuures osaline saab jääda anonüümseks. Tähtis on see, et inimesed saaks oma tundeid pingevabalt ja avatult jagada.

Need näited on peamiselt mitteformaal-sest haridusest. Formaalse hariduse võtmes sarnanevad edulood mitteformaalse hariduse omadega – näiteks väitluste simuleerimine ja õppurite suunamine iseseisvalt oma õppe-protsessi juhtimisele.Second Life’is on kindlasti vaja teha õppepotsessi muudatusi. Mis need muudatused oleksid?Luis: Need muutused on peamiselt seotud suhtumise muutmisega. Arvesse on vaja võtta suhtumist/suhtlemist, mis toimib tavapärases formaalses hariduses.

Õpetajatel on raske astuda maha oma postilt ja olla samasugune õppija nagu tema õppijad ning panustada õppeprotsessi võrd-selt õppijatega. Samamoodi on õppijatel raske võtta vastu suurem autonoomsus ja

vastutus õppeprotsessi tulemuste eest, mille edukus sõltub iga üksiku osalise panusest õpikogukonda. Raske on mõista, et nad ei ole ainult selleks, et kuulata õpetajat ja kons-pekteerida. Selline suhtumise, isikliku vas-tutuse ja õpikogukonnas osalemise muutus ongi kõige olulisem õppeprotsessi kohanda-miseks Second Life’is.Mis valdkonnad või õppeained sobi-vad Second Life’i kõige paremini?Luis: Üks hästi sobituvatest valdkondadest on keeleõpe. See on muidugi ilmne, võttes arvesse, et Second Life’is on koos inimesed kogu maailmast. Pead olema valmis otsus-tama ja lahendama ülesandeid reaalsusega sarnanevates stsenaariumites, mille on üles ehitanud teise kultuurilise taustaga inimesed. Sellised keeleõppesimulatsioonid on tõesti edukad ja põhjalikult uuritud ka õppeprot-sesside seisukohast.

Leidub ka teisi valdkondi, näiteks füüsika. Second Life’i keskkond toetab füüsikaliste nähtuste simulatsioone. Ka mitmed bioloogia valdkonnad on hästi arenenud. Üks võimalus on ehitada enda kujutlus teatud maastikust, puu liigist jne. Nimetatud said ainult mõned võimalused. Second Life’ist võib leida veel palju väga atraktiivseid reaalseid õpetamist

toetavaid materjale.Simao: Iga tegevust, mis keskendub suhtlu-sele, on võimalik realiseerida Second Life’is – ainuke piiraja seejuures on kujutlusvõime. Võimalusi on palju. Selles keskkonnas on või-malik lihtsalt suhelda, mõjutada keskkonda ja objekte enda ümber, kontrollida tervet kesk-konda ja õpetada skriptimist Second Life’i maailmas. Samuti saab Second Life’is edukalt õpetada arhitektuuri. See on hea virtuaalne keskkond inimestele, kes soovivad luua kolme-mõõtmelisi (3D) objekte, aga pelgavad keeru-kamaid infotehnoloogilisi lahendusi – Second Life’is on see lihtne (kuigi algus võib keerukas olla). Tegemist on hea virtuaalse keskkonnaga, kus saab õppida õigupoolest kõike.Tänan teid. Kas teil on mingeid jul-gustavaid mõtteid, mis võiks Eesti õpetajaid julgustada Second Life’i kasutama?Luis: Õpetajad peaksid leidma õpetami-seks ja õppimiseks rohkem omapäraseid viise. Õpetajatel tasub vaadata ringi e-õppe kogukondades ning proovida leida oma koht ning vaatenurk, millega sobituda suurde õpi-kogukonda.

Mõnes olukorras on õpetajal vaja olla õppeprotsessis juhtiv liige, teisel juhul on vaja laskuda õppijaga samale tasemele ning olla osa ühisest õppeprotsessist. Õpetaja jaoks peab olema tavaline liikuda oma rolli piires tudengitega samale tasemele ja vajadusel kõrgemale. Kindlad juhised siin puuduvad, aga tulevikus on normaalne alustada õppe-protsessi pigem juhtivalt positsioonilt ja lasta õppijatel samm sammu haaval muutuda ise-seisvamateks õppijateks, kes täidavad õppe-protsessis peamist rolli.Õpetajatel ei ole enam vaja karta õppijaid. Luis: See on täiesti loomulik, et mõnes aines teavad tudengid mõnda osa rohkem kui õpe-tajad ja õpetajad jällegi teavad mõnda nüanssi või teemat paremini kui õppijad.Simao: Minu arvates kardab osa õpetajaid Second Life’i. Mõnikord kardetakse aga asju ainult seetõttu, et neid ei tunta. Kindlasti ei saa väita, et kõigil on Second Life’i kasutami-sest kasu, aga siiski soovitan seda ise proo-vida. Isegi kui ütlete, et see ei aidanud kui-dagi, olete vähemalt katsetanud ja teinud oma otsuse – on olemas kogemus ja teadmine. Kui õpetaja ei ole valmis Second Life’i kesk-konda isegi mitte proovima, siis tuleb väl-tida kritiseerimist lihtsalt kriitika pärast. Kui arvamus pärast Second Life’i proovimist on negatiivne, siis saab seda kritiseerida konst-ruktiivselt, et anda tagasisidet teistele, mis ei sobinud konkreetse õppeprotsessiga.Loe täispikka ingliskeelset intervjuud uudiskirja koduleheküljel.


✁✁

✁

TÖÖLEHT 13

Esimesed sammud Second Life’is

■ Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

Second Life on virtuaalne maailm, kus toimib oma majandussüsteem ning mille sisu, olemuse ja tegevused kujundavad just selle kasutajad. Paljud koolid korraldavad Second Life’i keskkonnas erinevaid õppetegevusi alates loengutest ja lõpetades suurema-huliste simulatsioonidega – seda kõike annab Second Life’i enda vahenditega üpris lihtsalt teha. Tavapäraselt on Second Life’i keskkonnas korraga sees umbes 75 000 kasutajat, kes kõik kas korraldavad virtuaalset tegevust või osalevad mõnes.Second Life’i esmakordseks külastamiseks on soovitatav varuda natuke aega ja mõelda välja mõni teema, millega soovite täpse-malt tutvust teha – selles suures virtuaalmaailmas on kasulik esimeste sammude astumiseks uurida kindlaid ennast huvitavaid teemasid, et saada põhjalik ülevaade Second Life’i võimalustest. Veelgi parem oleks, kui esimene kord külastaksite Second Life’i koos mõne kaaslasega ning prooviks seal ringi liikuda üheskoos.Siinse juhendiga anname mõned nõuanded, kuidas jõuda Second Life’i ja kuidas seal ringi liikuda.

Kasutajakonto loomine ja klientprogrammi allalaadimineSecond Life’i keskkonna kasutamiseks on esmalt vaja luua endale kasutajakonto aadressil http://join.secondlife.com. Samuti on vaja arvutisse paigaldada sobiv klientprogramm.Kasutajakonto loomine koosneb kolmest etapist:• Loodava virtuaalse isiku (avatar) nime ja esialgse välimuse valimine ning avatari omaniku isikuinfo sisestamine. NB!

Second Life’i konto loomisel on võimalik ise valida ainult avatari eesnime – perekonnanime saab valida pärast ees-nime sisestamist, klõpsates nupul “Get available last names”. Kõik lehel olevad väljad tuleb õige infoga ära täita.Loodava avatari ees- ja perekonnanimest ning paroolist saab Sinu võti Second Life’i sisselogimisel – jäta need kindlasti meelde!

• Konto aktiveerimine, klõpsates e-postile saabunud kirjas vastaval lingil.• Second Life’i klientprogrammi allalaadimine. Kohe pärast konto aktiveerimist pakutakse allalaadimiseks arvutisse sobivat

Second Life’i klientprogrammi, mis tuleb arvutisse paigaldada (vajadusel küsige abi vastavalt tarkurilt). NB! Second Life’i klientprogramm ootab arvutilt päris palju võimsust – soovitatav on kasutada võimalikult uut arvutit. Second Life’i kasuta-miseks on samuti vaja püsivat kiiret (vähemalt 1 Mbit/s) internetiühendust.

Siinse juhendi tarvis on loodud avatar nimega Pets Ghost ja tema parool on tulnukas17. Võid uue kasutajakonto loomise asemel Second Life’i esimeseks külastuseks kasutada ka Pets Ghost’i kontot ;)

Second Life’i käivitamine ja esmakordne sisselogimineAva Second Life’i klientprogramm oma arvutist: Start -> All Programs -> Second Life -> Second Life (Mac OS X: Finder -> App-lications -> Second Life).Second Life’i sisselogimiseks tuleb eelnevalt Sinu loodud avatari andmed sisestada väljadele “First Name”, “Last Name” ja “Password” ning klikkida nupul “Log In”.

Esmakordsel sisselogimisel kuvatakse Sulle keskkonna reeglid, millega nõustumiseks tuleb teha linnuke kasti “I Agree to the Terms of Service” ning klõpsata nupul “Continue”.


✁✁

✁

TÖÖLEHT 13

Second Life koosneb tuhandetest kasutajatele kuuluvatest saartest – esimest korda sisse logides viiakse Sinu avatar ühele mit-metest sissejuhatavatest saartest (Help Island), kus on võimalik proovida järele, kuidas keskkonnas liikuda, kuidas enda välimust muuta jne. Saarel viibivate vabatahtlike käest saab küsida abi ennast huvitavate tegevuste kohta või lihtsalt proovida, kuidas selles keskkonnas suhelda teiste avataridega. Samuti saab alguses abi “Tutorialist” (1), mis juhendab esimesi samme tegema. Kogu tegevus sellel saarel käib peamiselt inglise keeles.

Second Life’i klientprogrammis on palju valikuid, aga peamised neist on näha otse akna allservas:• Communicate (2) – suhtle jutuka (Chat) ja häälkõne (Talk) abil. Võimalik on rääkida kõigiga korraga enda ümber või ainult

konkreetse isikuga.• Fly (3) – alusta lendamist. Just seda see tähendabki: Second Life’i keskkonnas on võimalik ringi lennata. See võimalus

on väga kasulik saartest parema pildi saamiseks ja kiirelt ühest kohas teise liikumiseks. Lendamise lõpetamiseks klõpsa nupul “Stop Flying”.

• Snapshot (4) – tee endale nähtavast pilt ja salvesta see oma arvutisse.• Search (5) – otsi kohti, inimesi, üritusi, asju jm Second Life’i keskkonnas. Väga kasulik tööriist konkreetsete teemade ja

tegevuste leidmiseks.• Build (6) – ehita. See nupp on aktiivne kohtades, kus saad ise asju ehitada.• Map ja Mini-Map (7) – Second Life’i maailma kaardid, mille abil saad uusi kohti otsida ning ülevaate, kus Sa ise hetkel asud.• Inventory (8) – Sinu varalaegas, kuhu saab koguda esemeid, viiteid kohtadele Second Life’is, infotahvleid, riideid jne. Vara-

laeka maht ei ole piiratud ning sinna saab panna isegi maja.

Liikumine Second Life’isRingiliikumiseks on kõige lihtsam kasutada klaviatuuri nooleklahve. Kui see on liialt keeruline, siis võib kasutada ka liikumise kontrollpaneeli, mille saab avada menüüst “View”, klõpsates tekstil “Movement Controls” – selle paneeli peal piisab liigutuste tegemiseks hiirega vastaval noolel klõpsamisest.

Õhkutõusmiseks ja ringilendamiseks kliki nupul “Fly” ning kasuta taas nooleklahve. Kõrgemale ja madalamale saab tõusta/laskuda, kasutades klaviatuuril klahve “Page Up” ja “Page Down” (või klõpsates sobivatel nuppudel liikumise kontrollpaneelil).Second Life’i keskkonnas ei ole võimalik oma tegelaskujule liiga teha (isegi kõrgelt alla kukkumine ei tee avatarile midagi). Seega ei ole vaja karta lendamist või vee alla minemist.

Tavapäraselt näed Sa maailma oma avatari selja tagant ning pead ringi vaatamiseks alati avatari liigutama. Samas on võimalik kaamera vaatevälja (sinu vaateväli maailmale ongi siinses mõistes kaamera vaateväli) muuta, hoides all klaviatuuril ALT-klahvi ning klõpsates (või ka lohistades) hiirega huvipakkuval vaatel.


✁✁

✁

TÖÖLEHT 13

Avatari välimuse muutmineVälimuse muutmiseks tuleb teha paremklõps oma tegelaskuju peal ning valida sektor “Appearance”.

Muuta on võimalik peaaegu kõike, alates keha kujust ja naha värvist kuni kinnaste ning sokkideni. “Appearance’i” aknas on soovitatav ise proovida ja mängida kõigi võimalustega ja vaadata, kuidas lõpptulemus välja paistab.

Algselt on Sinu avatarile antud selga kindel komplekt riideid, aga Second Life’i maailmas ringi liikudes on võimalik leida terve hulk tasuta levitatavaid riideid, mille kandmiseks on vaja nad lihtsalt enda varalaekasse tuua ning seejärel varalaekas vastaval riideesemel topeltklõpsates see endale selga ajada. Riiete otsingut võid alustada juba sissejuhatava saare peal.


✁✁

✁

TÖÖLEHT 13

Uude kohta teleporteerumineSecond Life’i maailmas on võimalik kiiresti ühest kohast teise saada teleporteerumise abil. Teleporteerumiseks on vaja teada sihtkoha infot, mille leiab kõige lihtsamalt üles otsingut kasutades.Koha otsingu avamiseks klõpsa nupul “Search” ning vali välja sakk “Places” (1). Esimeseks sihtkohaks võiks proovida näiteks Eesti saatkonda Second Life’is. Selleks sisesta otsingukasti “Estonian Embassy” ning klõpsa nupul “Search”. Otsingutulemuste hulgast vali välja Eesti saatkonna oma ning sinna teleporteerumiseks klõpsa nupul “Teleport” (2).

Nüüd viiaksegi Sinu avatar Eesti saatkonna ukse juurde, kust võid juba ise edasi jalutada ning avastada. Vaata, kas leiad saatkonnast üles selle näituse:

Mis edasi?Edasi tuleb juba ise otsida ja vaadata. Karta pole midagi, aga leida on kuhjaga. Proovida tasub näiteks järgnevaid asukohtade otsinguid:physicslanguage learningprogramminge-learningclassical musicnature


e-ÕPPE UUDISED

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Lõunatund e-õppegaEndiselt toimuvad üle nädala haridustehnoloogi-de ja e-õppest huvitatud õppejõudude kokkusaa-mised lõunatundidel. Eesmärgiks on tutvustada õppejõududele uusi e-võimalusi ja pakkuda ideid oma e-kursuste rikastamiseks.9. aprilli e-lõunal räägiti ühiskirjutamise vahenditest. Päevakavas olid ühiselt loodavad veebilehed, tekstifailid, tabelid, esitlused ning mõistekaardid.23. aprillil oli teemaks esitluste koostamine e-kursuste jaoks. Samuti räägiti laiemalt esitluste kasutamise võimalustest.7. mail õpetati piltide töötlemist ja lisamist kursusele.21. mail tutvustati e-õppe meetodite kirjelduste kogumikke (Methopedia, B-Learn EPSS; http://methopedia.eu, http://www.e-uni.ee/epss/)Loe e-lõunate kohta täpsemalt http://www.ut.ee/152253

E-õppega Moskvasse23. aprillil oli Moskva Riiklikus Ülikoolis Tartu Ülikooli päev. Päeva avas Moskva ülikooli filoloo-giakateedri juht N. Bratšikova.Järgnesid MGU prorektori N. V. Sjomini, Tartu Ülikooli eksrektori P. Tulviste ning mitmete erinevate valdkondade õppejõudude sõnavõtud, milles vaagiti edasise koostöö perspektiive. Viimases sõnavõtus rääkis haridustehnoloog e-õppe kasutamisest Tartu Ülikoolis, eriti keeleõppe valdkonnas. MGUs õpivad sellest aastast alates eesti keelt Tartu Ülikooli õppejõu Eve Raeste käe all üheksa vene tudengit. Et muuta keeleõpe tänapäevasemaks, võetakse kasutusele uusi meetodeid, mida pakub just e-õpe.

Altsolem – uus keeleõppe projekt18.–23. mail toimus Hamburgis projekti Altsolem (Applied Language Training for Speakers of Other Languages through E- and M-learning) seminar. Sellesse Leonardo da Vinci programmi rahastatud projekti on kaasatud ka Tartu Ülikooli võõrkeelte õppejõud ja avatud ülikooli haridus-tehnoloogid. Projekti käigus valmib võõrkeeleõpe-tajatele ja õppijatele mõeldud virtuaalkeskkond, milles on ka eri keeltes e-kursusi.Loe projekti kohta lähemalt http://www.altsolem.net/

ÕISiga seotud e-portfoolioSügiseks on plaanis luua Tartu Ülikooli ham-baarsti õppekava üliõpilastele ÕISiga seotud e-portfoolio, mis võimaldab õppejõudude loodud vorme täites esitada praktikumide aruandeid, reflekteerida õpitut ja kogetut. Õppejõud saavad jälgida ja hinnata õppija arengut ning õpetamise efektiivsust. Pärast pilootprojekti on e-portfoolio kasutamise võimalus kõigil Tartu Ülikooli üliõpi-lastel ning õppejõududel.

Lifelong Learning Program projekti “Com-munity of Integrated Blended Learning in Europe” (COMBLE) eesmärgiks on pakkuda kombineeritud õpet kasutavate institutsioo-nide õppejõududele ja õppijatele infot kom-bineeritud õppe metoodikate ning tehnoloo-giliste vahendite kohta.

Projekti kestus: 01.01.2008 – 31.12.2009Projekti koordinaator:University of Applied Sciences Wildau (Sak-samaa)Partnerid: Tartu Ülikool, avatud ülikooli keskus (Eesti) Aalborg University (Taani)Maria Curie Sklodowska University (Poola)

Peamised tulemused:• koolituskursus õppijatele kombineeri-

tud õppes osalemiseks vajalike õpios-kuste arendamiseks (Blended learning driver’s licence course)

• kombineeritud õppe koolituskursus õppejõududele

• Methopedia (www.methopedia.eu) – elektrooniline andmebaas (wiki) kom-bineeritud õppes kasutatavatest õppe-meetoditest ja ekspertide kogukond

• veebis kasutatav referentsmudel organi-satsiooni kombineeritud õppe kasutuse-levõtu eeltingimuste hindamiseks

• artiklid kombineeritud õppe kasutami-sest ja virtuaalsete kogukondade kujun-damisest

Projekti veebilehekülg: http://comble-project.eu/

Projekt “Community of Integrated Blended Learning in Europe” (COMBLE)

PROJEKTIDE BÖRS

| 17

e-ÕPPE UUDISED

■ Varje Tipp Pärnu-maa Kutsehariduskes-kuse haridustehnoloog

Kui varem soovis õpetaja/õppejõud oma kodulehte luua ja seal oma materjale

avaldada, siis pidi kõigepealt selgeks õppima veebilehe loomise programmi ja seejärel hak-kama lehte disainima, kujundama ning sisuga täitma. Seejärel tuli see kusagile serverisse üles saada, et seda saaks internetis näha. Pal-judele tavakasutajatele tekitas see probleeme. Kui tekkis soov midagi muuta, tuli jälle kõike uuesti alustada. Kodulehe loomine ja mater-jalide avaldamine oli väga keeruline ja aega-nõudev protsess. Uued veebipõhised kodulehe loomise vahendid on nüüd tunduvalt lihtsa-mad ning nendega peaks toime tulema iga kasutaja, kes töötab oma igapäevatöös arvu-tiga lihtsamal tasemel.

Viimasel ajal on tekkinud väga palju erine-vaid keskkondi, kus saab õpiobjekte, e-õppe-materjale ja sisupakette luua ja seejärel neid veebipõhistel kodulehekülgedel avaldada. Uutes veebikeskkondades toimetamine on sama lihtne nagu ajaveebideski. Esmalt tuleb endale kasutajakonto luua ja seejärel sisse logida ning võibki kohe toimetama hakata.

Milliseid keskkondi valida?Kasutajale on kindlasti oluline, et nende

kasutamine oleks tasuta, neid on lihtne vaja-dusel muuta ja täiendada, nad ei nõua erilisi veebidisaini teadmisi ja oskuseid, oleks vali-kuvõimalus valmis vorme (malle) valida, või-malus teha koostööd (jagada oma kodulehe toimetamist), võimalikult palju erinevaid töö-riistu ning arenev keskkond.

Käesolevas artiklis annan väikese ülevaate olemasolevatest kodulehe loomise vahenditest ning toon välja mõned soovitused ja näited.

Edicypagehttp://www.edicy.com

Edicy on väga paljude võimalustega ning kõigile kasutajatele tasuta. Olemas on ees-

tikeelne kasutajatugi ning palju erinevaid kujundusi, vahendeid, võimalusi – ajaveeb (blogi), uudised, pildialbum, flash, video jne. Vahendil on lihtne kasutajaliides ja seda on kerge hallata.

Üles saab laadida kõiki faile ning praegu on vaid faili suuruse piirang – ühe laadimis-korraga ei saa üles laadida rohkem kui 20 MB faile. Ülemist piirangut hetkel ei ole – kehtib mõistliku kasutuse põhimõte.

Kodulehele saab lisada filme ja flash’e “embed” kujul ehk siis vistutada.

Edicyd arendab igapäevaselt seitsmeliik-meline meeskond. Viimased aprillikuu aren-dused on suurimat rõõmu pakkunud kasuta-jatele, sest on valminud vormitööriist, mille vastu paljud kasutajad huvi on tundnud. Nüüd saad oma veebi kaudu küsida tagasisidet, kor-raldada küsitlusi, lisada tellimisvormi. And-meid saab tellida ka endale meilile, importida Excelisse või vaadata läbi Edicys. Nüüdsest saab ka Edicyga imelihtsalt tabeleid koos-tada. Väike uus tööriist toimib hästi nii uute tabelite loomiseks kui ka vanade muutmiseks. Edicyga saab nüüd muuta otse teksti sees pildi suurust, seda pöörata või osa pildist maha lõi-gata. Samuti lisandus veel võimalus panna ühele lehele segiläbi tekste, vorme, galerii-sid – täpselt nii nagu vaja. Ja neid saab igal ajal mugavalt hiirega lohistades ringi tõsta.Viide demole http://www.edicy.com/voimalu-sed/tour Viide näitele http://www.edicy.com/naidised/naidisveebid Näide ühest kujundusmallist ja võimalustest: http://vartsu.edicypages.com/et/http://leeneleheke.edicypages.com/ethttp://35310.edicypages.com/et

Google Page Creator ja Google Siteshttp://pages.google.comhttp://sites.google.com

Google Page ja Google Sites on seotud Gmaili kontoga ning tasuta antakse ka 100 MB veebiruumi. See vahend võimal-dab õpetajal koostada ja avaldada kiiresti

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli haridus-

tehnoloogiatalituse juhataja

Seminarid ja koolitusedAasta esimesel poolel on toimunud seitse semina-ri sarjast “Õppejõult õppejõule”. Märtsi lõpus toimunud seminaris tutvustas Raido Puust ekraanivideote loomise võimalusi nii tasuli-se kui ka tasuta tarkvaraga.Aprilli seminari sihtrühmaks olid uute e-kursuste ja õpiobjektide loomisega aktiivselt hõivatud õp-pejõud ja haridustehnoloogid. Laur Hiob tutvustas e-õppega seotud autoriõiguslikke probleeme, Rein Kuusik ja Enn Õunapuu rääkisid seni kehtinud ja uuest e-õppe strateegiast ning Anne Küüsmaa esines ettekandega teemal “Interaktiivsus veebi-põhises matemaatikatunnis”.Mais toimus traditsiooniline pidulikus meeleolus e-õppeaasta lõpetamine.Seminaride kokkuvõtted asuvad aadressil http://e-ope.wikispaces.com/

Rahvusvahelised projektid26.–27. märtsil toimus Lundi ülikooli juures kon-verents “Educational Environments of the Future and Quality of Teaching”. Konverentsi korraldajaks oli Baltechi konsortsium, mille sekretariaat asub Tallinna Tehnikaülikoolis. Konverentsil osales kaheksa Läänemere tehnikaülikooli delegatsiooni, kokku oli osalevaid organisatsioone umbes 40. Tallinna Tehnikaülikoolist osales kuus töötajat ja kaks üliõpilast. Delegatsiooni juht oli õppeprorek-tor Jakob Kübarsepp. Vahetati kogemusi ja toodi näiteid, kuidas kasutakse e-õpet ülikoolides, nii kombineeritult kui ka täielikult e-õppes toimuvaid õppekavasid.Täpsem informatsioon toimunust http://www.baltech.info/?id=15611Pikem artikkel ilmus ka Mente et Manus http://www.ttu.ee/doc.php?4045

4.–8. mail peeti Alicantes projekti ICON koos-olek. 2008. aasta kevadel käivitunud projekti eesmärgiks on tööpuuduse vähendamiseks luua õppeotstarbeline mäng maagaasi kasutamisest ja vajalike seadmete paigaldamisest kodumajapida-mises. Projektis osalevad ettevõtted, ülikoolid ja kutseõppeasutused viiest Euroopa riigist: Eesti, Leedu, Rootsi, Kreeka, Hispaania.Projekti koduleht asub aadressil http://www.icon.euproject.org/index.cfm

Eesti Infotehnoloogia KolledžMarko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži

haridustehnoloog

7. aprill toimus IT Kolledžis Aveiro Ülikooli õppe-jõu Luis Pedro juhendamisel praktiline töötuba Second Life’i ja OpenSim’i kasutamise teemal. Töötoas prooviti koos virtuaalses keskkonnas liikumist ja lihtsamate objektide ehitamist, kasutades IT Kolledžisse üles seatud OpenSim’i serverit.

Haridustehnoloogid soovitavad

Veebipõhised kodulehede-õppematerjalide loomiseks

18 |

e-ÕPPE UUDISED

ning lihtsalt õppematerjale ning annab võimaluse lisada lingikogumikke teistele õppematerjalidele.

Kahjuks lõpetati teenuse edasiarenda-mine Google Page Creatori nime all, kuid tegevus jätkub, kasutades Google Sites nime. Viimane pakub rohkem võimalusi ja vahendeid kui Page. Siiski saab edukalt edasi kasutada ka Google Page’i, kõik töö-tab korralikult. Näited: http://tiiasalm.googlepages.com/http://bioloogia.googlepages.comhttp://margit.lindau.googlepages.comhttp://evelin72.googlepages.com

Weeblyhttp://www.weebly.com

Weeblys on samuti võimalus tasuta avaldada oma õppematerjale kodulehena. Seal on palju erinevaid kujundusi, multimeedia lisamise võimalus, ajaveebi (blogi) võimalus, foorum jpm. Kasutamine ei nõua erilisi eelteadmisi veebidisainist ning on jõukohane ka väheste oskustega arvutikasutajale.Näited: http://10klass.weebly.comhttp://tammsaare.weebly.com http://kreutzwald.weebly.com http://iktkoolis.weebly.comKasutusjuhend: http://weeblyjuhend.wikispaces.com http://iktkoolis.weebly.com/uploads/1/4/6/0/1460270/weebly_kasuta-mise_juhend.doc

Sauropolhttp://www.sauropol.com

Sauropoli plussid:• palju kujundusmalle ja -vorme • lihtne kasutada • võimalus luua sisukorda alamlehti • võimalus oma konto andmeid muuta • saab integreerida erinevaid veeb 2.0

vahendeid • saab lisada doc-, pdf-, html-, zip-, xls-,

ppt-, jpg- ja jpeg-faile • faile saab avada uues aknas

Näiteid: http://zanna98.sauropol.com/ http://mammi.sauropol.com/ http://paarasma.sauropol.com/ http://oppematerjalid.sauropol.com/ http://andreay.sauropol.com/ http://abiline.sauropol.com/

Kasutusjuhendid: http://iktkoolis.weebly.com/uploads/1/4/6/0/1460270/veebi_loomine_sauropol.doc http://ingridikt.sauropol.com/

Synthasite’i järeltulija Yolahttp://www.yola.com

Näide: http://emakeel.synthasite.com

Freewebshttp://www.freewebs.com

Näide: http://www.freewebs.com/aluojalaine

OnePageFreehttp://www.onepagefree.com

Siin oli ainult põgus ülevaade olemasoleva-test veebipõhistest kodulehe loomise vahen-ditest, mida õpetajad oma töös on juba kasu-tanud. Töövahendi valib alati igaüks ise, kuid keskkonna valikul tuleb kindlasti pöörata tähelepanu, et need oleksid vilkuvatest rek-laambänneritest vabad. Eelpool tutvustatud võimalused ei sisalda neid.

Soovin kõigile head katsetamist ning avas-tamist.Tehke oma õppematerjalide avalda-mine lihtsaks ja avatuks!

Tallinna Ülikool Krista Eskla, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloo-

gia keskuse juhataja

Tallinna Ülikooli e-õppe nõukoguTallinna Ülikoolis on 2009. aastast alates moo-dustatud e-õppe koordineerimiseks nõuandva organina e-õppe nõukogu, mis töötab välja ja võtab vastu ülikooli e-õppe arengukava, kinnitab ülikooli e-õppe prioriteedid ja tegevuskava igaks õppeaas-taks; analüüsib tegevuskava realiseerimist, teeb asjakohaseid ettepanekuid, monitoorib programmi BeSt realiseerimist ülikoolis jne. Nõukogu koosseisu kuulub kõigi ülikooli teadusvaldkondade esindajaid: kokku 11 inimest. Nõukogu tööd juhib Peeter Normak ja koordineerib Krista Eskla. Esmaseks ja kõige olu-lisemaks ülesandeks on Tallinna Ülikooli uue e-õppe arengukava kinnitamine. Kinnitamisvalmis versioon ootab ülikooli senati heakskiitu.

Õppejõud saab abi e-õppe korraldamiselAlates jaanuarist 2009 töötab Tallinna Ülikoolis Euroopa Liidu toel programmi BeSt abil neli uut haridustehnoloogi ja seitse e-õppe tugiisikut. Instituu-tides töötavad e-õppe tugiisikud vastavad peale oma põhitöö õppejõudude e-õppega seotud küsimustele, annavad esmast nõu, aitavad vahendada e-õppe koolitusinfot ning kaardistavad õppejõudude vajadusi ja soove. Kõik uued töötajad on end täiendanud e-õppekoolitustel.

Uued e-kursused ja õpiobjektid16. veebruaril ja 19. märtsil 2009 esitleti Tallinna Ülikoolis avalikult esimesi BeSt programmi toel valminud õpiobjekte ja e-kursuseid. Kuulajate seas oli õppejõude kutsekoolidest ja ka teistest ülikoolidest.Valminud õpiobjekte (sisupaketid, videoloengud) on võimalik vaadata aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4105.E-kursuste ja õpiobjektide esitlused asuvad aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3733.Kevadsemestri lõpuks valmib ligikaudu 20 BeStist toetatavat uut e-kursust ja ligi 50 õpiobjekti.

Tallinna Ülikooli videosalvestusedTallinna Ülikooli veebilehel on “Virtuaalse ülikooli” rubriigist (http://tlu.toru.ee/) võimalik leida erinevate Tallinna Ülikoolis toimuvate avalike loengute salves-tusi, vestlusi ülikooli õppejõudude ja külalistega, seminaride, suvekoolide ja konverentside materjale ning muud huvitavat. Salvestused on esitatud alg-keeles ja ilma tõlketa. Neid juhatavad sisse seletavad saatetekstid.Salvestatakse ja levitatakse ka tasemeõppes toimu-vaid loenguid. Loengute video- ja audiosalvestused koguvad populaarsust ja on muutumas paljude erialade õppijatele olulisimaks allikaks õppimisel. Pikemaajaline kogemus selles on Riigiteaduste Instituudil ja Balti Filmi- ja Meediakoolil, kus loengute videosalvestused on eriti oluliseks materjaliks just rah-vusvaheliste ühismagistriõppekavade puhul. Ka Eesti Humanitaarinstituudis on mitmed õppejõud alustanud oma loengute audiosalvestustega ja olulisemate teemade videosalvestustega.Ülikooli meediaserver võimaldab tudengeil loengusal-vestusi vaadata veebi kaudu ja soovijatele laenutatak-se ka mõningaid loengusalvestusi DVDdel.

| 19

E-kursuse kvaliteedimärk 2008 on välja antud järgmistele e-kursustele

Arvutiõpetuse alused majutus- ja toit-lustusvaldkonnale • Tiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool / Margit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool

Simulatsioonimudelid loodusteadustes• Rando Tuvikene Tallinna Ülikool

Ethics and Law in New Media • Kaido Kik-kas Tallinna Ülikool

Arvutigraafika kursus • Eve Mäeorg Tartu Kutsehariduskeskus

Akadeemilise teksti loomine • Krista Uibu Tartu Ülikool

Filosoofia • Indrek Meos Eesti Infotehnoloogia Kolledž

Ecosystems1 • Katrin Saks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Viltimine • Ann Ojaste Tallinna Ülikool

Haljasalade rajamine ja hooldamine • Katrin Uurman Räpina Aianduskool

Elektrotehnika erikursus • Heljut Kalda, Kuno Janson, Tiiu Sakkos, Evald Külm, Jevgeni Śklovski Tallinna Tehnikaülikool

Finantsarvestus • Eve Lamberg Estonian Business School

Lasteasutuse kvaliteedi hindamine • Tiia Õun Tallinna Ülikool

Kooli muusikaõpetuse didaktika I ja II • Kaie Mägimets Tartu Ülikool

Kooli muusikaõpetuse didaktika III • Kaie Mägimets, Tiia Puhvel Tartu Ülikool

Emadushooldus • Marge Mahla Tartu Tervis-hoiu Kõrgkool

E-kursuse kvaliteedimärk 2009 on välja antud järgmistele e-kursustele

Veebitehnoloogiad • Tauno Hanni Tartu Kut-sehariduskeskus

Sissejuhatus reklaami: piiridega loovus ja reeglitega mäng (täiskasvanute täien-duskoolitus) • Merit Karise Tartu Kunstikool

Agrokeemia • Katrin Uurman Räpina Aianduskool

Dokumendihaldus. Asjaajamine • Anu Laas Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Iseseisva sportimise õpetus • Virgo Õits-puu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Puhastus- ja korrastustööd • Endla Kuura Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Insenerigraafika • Peeter Kukk Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

Väärteomenetlus I, PK060 • Ülle Vanaisak Sisekaitseakadeemia

Makroökonoomika • Lembit Viilup Eesti Info-tehnoloogia Kolledž

“Aasta e-kursus 2009”Riskeeriv käitumine liikluses, seda mõju-tavad tegurid ja ennetamise võimalused • Diva Eensoo Tartu Ülikool / Kaasautorid: Marika Paaver, Riina Häidkind Tartu Ülikool; Heli Ainjärv Tallinna Ülikool; Urve Sellenberg Maanteeamet; Dago Antov Tallinna Tehnikaülikool

Surmakultuurist • Tiia Ristolainen Tartu Ülikool

Bioloogiaalane saksa keel I • Katrin Koo-rits Tartu Ülikool

Geriaatriline seisundi hindamine • Kai Saks Tartu Ülikool / Kaasautor: Triin Marandi Tartu Ülikool

Piibel õhtumaise kultuuri alustekstina A ja B • Ain Riistan Tartu Ülikool/ Kaasautor: Pille Valk Tartu Ülikool

Maastikusemiootika • Kati Lindström Tartu Ülikool

Veebipõhine saksa keele kursus alga-jaile • Malle Rebane Tartu Ülikool / Kaasauto-rid: Kersti Reppo, Marju Piir Tartu Ülikool

Automatiseerimistehnika • Tauno Otto Tal-linna Tehnikaülikool / Kaasautorid: Vello Reedik, Martins Śarkans Tallinna Tehnikaülikool; Peeter Tars Hardmeier AD OÜ

Veevarustus ja kanalisatsioon II • Egle Saaremäe Eesti Maaülikool / Kaasautorid: Too-mas Tamm, Karl Mägi Eesti Maaülikool

Esimesed e-kursuse kvaliteedimärgid on leidnud omanikud!

Noppeid e-kursuse kvaliteedimärgi 2008. ja 2009. aasta taotlusvoorus osalenute arvamustest:

Saadud tagasiside oli kõige väärtuslikum, sest ise ei märka kõike,

mis parandamist vajaks. Sain tagasisidet nii kursuse positiivsete

kui ka negatiivsete külgede kohta.

Kindlasti olen julgem ja enesekindlam kursuse kasutamisel õppetöös ning

kolleegid teistest koolidest on ka hakanud e-õppe

vastu rohkem huvi tundma. Ehk hakatakse tänu sellele häid

e-materjale “tootma”.

Kõige väärtuslikum on tagasiside kursuse hindajatelt. See oli vahetu, konstruktiivne

ja motiveeriv ning suunab järgnevaid kursusi juba

algusetapis paremini looma.

Enesehinnangu vorm sundis kursust veel kord kriitilise pilguga üle

vaatama, sellest oli kasu!

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor toob kokku e-kursusi loovad isikud.

Hea on see, et õppeasutus pidi andma oma hinnangu –

seetõttu sai ka juhtkond aimu, millega on tegemist

(meie teaduskonnas on e-õpe alles lapsekingades).

Kvaliteedimärgi taotlusvooru näol on tegemist täiendava

motivatsiooni ja tagasisidekanaliga õppejõududele ja hindamis-

kriteeriumiga haridusjuhtidele.

Eri vormide täitmine kvaliteedimärgi taotlemiseks ei olnud õnneks ajamahukas.

Kvaliteetse e-kursuse loomise juhendit järgides sain kursuse

reaalses elus toimivaks.

Minu jaoks on väärtuslikem saada teada, et tehtud töö pole asjata.

TEISTEST EES


Mis on e-kursuse kvaliteedimärk?Kvaliteedimärki hakati välja andma 2008. aastal ning see on osa e-õppe kvaliteedisüs-teemist, mille peamiseks eesmärgiks on üht-lustada e-õppega seotud tegevusi ja e-kur-suste taset kutse- ja kõrghariduses.

Kvaliteedimärk kinnitab e-kursuse väga head taset ning on tunnustuseks e-kursuse loojale ja läbiviijale, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suure-päraseid tulemusi. Muu hulgas kinnitab kva-liteedimärk õppijale, et kursus ja selle läbivii-mise tase vastab kvaliteedinõuetele.

Kes saavad kvaliteedimärki taotleda?E-kursuse kvaliteedimärki saavad taotleda kõik Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli kon-sortsiumitesse kuuluvate õppeasutuste õpeta-jad ja õppejõud, kelle kursuse (õppeaine või mooduli) õppeprotsess on üles ehitatud vee-bis. Taotlusvoorus osalemine on avatud nii täies mahus veebipõhistele kursustele kui ka auditoorse õppega kombineeritud kursustele.

Mille alusel kursusi hinnatakse?E-kursusi hinnatakse kvaliteedimärgi taotle-mise protsessis kolmel tasemel:

Enesehindamise tase. Taseme eesmär-giks on tõsta taotleja teadlikkust e-kursusele esi-tatavatest kvaliteedinõuetest ning motiveerida e-kursuste tegijaid oma e-kursusi analüüsima. Selleks hindab kvaliteedimärgi taotleja oma e-kursust iseseisvalt enesehinnangu vormi põhjal.

Organisatsiooni tase. Selle taseme ees-märgiks on saada kvaliteedimärki taotlevale e-kursusele organisatsiooni ja õppijate hinnang. Hinnangu andmiseks on välja töötatud retsen-siooni vorm, mille täidab organisatsiooni valitud isik (nt programmi või õppekava juht, õppeala-juhataja jne) ning kinnitab taotleja otsene juht.

Esimesed kaks taset, mille alusel kursusi hinnatakse, ongi peamiselt taotleja ning õppe-

asutuse omaette tegutsemise aeg. Kui kursus on enesehinnangut teostades juba taotleja enda kriitilise pilgu läbinud ning organisatsiooni ret-sensioon samuti toetavalt olemas, siis on aeg liikuda kolmandale ehk ekspertide tasemele.

Ekspertide tase. Ekspertide taseme ees-märgiks on anda kursusele hinnang ning võtta vastu otsus, kas e-kursusele omistatakse kva-liteedimärk. Eksperthindamine toimub pärast kvaliteedimärgi taotleja enesehinnangu ning organisatsiooni retsensiooni esitamist e-Õppe Arenduskeskusele. Sel tasemel hindavad e-õppe asjatundjad e-kursust selleks välja töö-

tatud vormi alusel. Lisaks koostatakse igale kursusele ka tagasiside soovitustega, mis on abiks kursuse edaspidisel parendamisel.

Kes kursusi hindavad? Kursuste hindamiseks ekspertide tasemel moodustab e-Õppe Arenduskeskus mees-konna, mille liikmeteks on igapäevaselt e-kursuste väljatöötamisega, arendamisega, aga ka läbiviimisega kokku puutuvad inime-sed ning inimesed, kelle igapäevane töö on seotud e-õppe valdkonnaga.

Mis on tulemuseks?E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tule-musena omistatakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele kvaliteedi-märk. Sellega kaasneb kursuse autorile ja/või läbiviijale õigus kasutada märgi elektroonset kuvandit kursuse veebipõhises õpikeskkonnas, selle tutvustamisel, reklaamimisel jne.

Ühtlasi nimetatakse kvaliteedimärgi taot-lusvooru tulemusena aasta e-kursuse sti-pendiumi kandidaadid. Kandidaadid nimetatakse kvaliteedimärgi taotlusvooru hin-damismeeskonna hinnangute põhjal. Tegemist on stipendiumiga, mille eesmärk on tunnustada ja julgustada kvaliteetsete e-kursuste väljatöö-

tajaid. Kaks stipendiumit suurusega 30 000 krooni antakse välja ühele e-Kutsekooli ning ühele e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva õppe-asutuse e-kursusele üks kord aastas e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelisel kevadkonve-rentsil. Aasta e-kursuse valimiseks moodusta-takse eraldiseisev žürii, mille töös ei osale kva-liteedimärgi taotlusvooru kursuste hindajad.

Kõige väärtuslikum taotlusvoorus osalemise tulemus on ilmselt tagasiside e-kursuse kvaliteedimärgi taotlejatele. Kõik kvali-teedimärgi taotlusvoorus osalenud e-kursuste autorid ja/või läbiviijad saavad e-Õppe Aren-duskeskuse kaudu tagasisidet hindamismees-konnalt e-kursuse parendamiseks (sõltumata sellest, kas kursusele omistatakse kvaliteedi-märk või mitte).

Kuidas e-kursusele kvaliteedimärki taotleda?Kvaliteedimärgi taotlemine ei ole kindlasti nii keeruline, kui see pealtnäha paistab. Taotle-miseks esita etteantud vormide põhjal e-Õppe Arenduskeskusele: • avaldus (elektrooniline etteantud vorm)• eneseanalüüs (elektrooniline etteantud vorm)• organisatsiooni retsensioon (etteantud vorm)

E-kursuse kvaliteedimärki saab taotleda kvaliteedimärgi taotlusvoorude ajal, mis toi-muvad üks kord aastas. E-kursuse kvali-teedimärk 2010 taotlusvoor avatakse 2009. aasta septembris. Infot tähtae-gade kohta leiate e-õppe portaalist aadres-sil: http://www.e-ope.ee/opetajatele/kvaliteet.

Kasulikku lisainfotKvaliteedimärk on seotud selle omista-mise aastaga. Kuna e-õpe on kiiresti muutuv valdkond, loeme heaks tavaks kvaliteedimärgi uuendamist kolme aasta möödudes.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotle-mine on taotlejale tasuta.

Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess ja selle juurde kuuluvad vormid on välja töö-tatud kvaliteetse e-kursuse loomise juhendi alusel. Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks on kättesaadav e-õppe portaa-lis aadressil: http://www.e-ope.ee/opetajatele

E-kursuse kvaliteedimärk

E-kursuse kvaliteedimärgi taot-lusvooru puudutavate küsimuste korral võta ühendust!

Marit DremljugaEesti Infotehnoloogia Sihtasutuse-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuhtTel +372 628 5825GSM +372 53 616 161

E-mail: [email protected] http://www.e-ope.ee/opetajatele/kvaliteet

TEISTEST EES

e-Õppe Arenduskeskuse kevad-konverentsi vastuvõtul anti pidulikult üle ka e-kursuse kvaliteedimärgi tunnistused (pildil paremalt Anu Laas, Rita Pillisner, Varje Tipp ja Endla Kuura Pärnumaa Kutsehariduskeskusest)


■ Jaana Ojakäär e-õppija

Koolituse eel või selle algu-ses küsivad koolitajad tihti õppijatelt nende ootusi kur-susele: Miks kursusele tulid? Mida soovid õppida? Millised

teemad sind huvitavad? Mina ei ole aga kunagi kogenud, et koolitaja küsiks, mida ma ootan temalt kui koolitajalt õppija enesearengu toe-tamiseks sel kursusel.

Minu jaoks peegeldab see seda, et tihti ollakse koolitamisel rohkem sisukesksed kui suunatud inimese arengu toetamisele. Koo-litusprotsessi juhtimine oleks ju lihtne, kui ainult õppijat huvitava teema mõistmisel teaks koolitaja kohe ka, kuidas teda õppimisel toetada. Tavapäraselt on rollitäitjale omane eeldada, et tema rollinägemus ühtib rollile esitatud rolliootusega (Vadi 2001), mistõttu pööratakse vähem tähelepanu teiste reaalse-tele ootustele. Sellepärast puudub sageli ka dialoog koolitaja ja õppija vahel üksteisele seatud rolliootuste teemal.

Tegelikkuses on virtuaalses õpikesk-konnas õppijate ootused koolitajale palju mitmekesisemad kui tavaõpikeskkonnas: koolitaja kui suhtlemisvõimaluste looja, koolitaja kui tehniline tugiisik (“Virtuaalne õpikeskkond võib olla väga impersonaal-ne, meil võib tekkida tunne, et me ei õpi “õigesti”, ja muidugi tekib alati ka tehnilisi probleeme.”), koolitaja kui personaalsuse looja virtuaalses keskkonnas (“Ta on olu-line, et ma ei tunneks ennast mitte ainult numbrina, vaid inimesena, kes vajab tähe-lepanu.”) jne. (Lisaks vt joonist.)

Olulisimaks aga peetakse virtuaalses õpi-keskkonnas koolitaja kui “toetaja” rolli (“Koo-litaja on vetelpäästja, ingel, kui sa teda vajad.”), kes toetab õppimist õpikeskkonna loomisel ja suunamisel. Õpikeskkonna loomisel on oluline arvestada nii intellektuaalsete, psühholoogi-liste, sotsiaalsete kui ka administratiivsete teguritega. Kuidas aga koolitaja suudab kõige sellega toime tulla, see sõltub juba tema avatu-sest ja väga heast suhtlemisoskusest.

Lühidalt on virtuaalses õpikeskkonnas koolitajale esitatud palju rohkem väljakut-seid kui tavakeskkonna koolitajatele. Ja tähtis on arvestada erinevate rolliootuste mõjuga, et ennetada ootustest tekkivaid vastuolusid, möödarääkimisi ning seeläbi võimalike rol-likonfliktide kujunemist (Aimre 2001; Scott 2006). Koolitajale suunatud rolliootuseid käsitleva magistritöö jaoks tehtud uuringust selgus, et rollikonflikti tekkimine võib õppi-

jale nii rängalt mõjuda, et ta võib otsustada isegi kursuselt lahkuda või jääb lihtsalt pas-siivseks osalejaks (“Ma lahkusin kursuselt!”, “Ma mäletan lihtsalt, et pärast mingit aega ma ei tahtnud enam kursusel aktiivselt osaleda, sest see oli lihtsalt kaos.”).

Ehk võiksime koolitajana (ja ka õppijana) küsida oma järgmise kursuse eel peale kursu-sele seatud ootuste ka ootusi enda rolli suhtes ning väljendada oma soove arendavaks koos-tööks kursuse raames? Nii saame kindlasti luua õppimisprotsessile olulisi lisaväärtusi, sest mida rohkem arvestame erinevate rol-liootustega, seda paremini toimib koostöö ja suhtlemine õpikeskkonnas.

E-koolitajale suunatud roll iootuste teemal on võimalik pikemalt lugeda ka artiklist “Mida õppijad ootavad e-koo-

litajalt” ning Karin Liikane juhendami-sel valminud magistritööst “Täiskasva-nute õppimist toetavad koolitaja rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkon-nas”. Artik li ja magistritöö leiad mit-te for maa l se õpp i m i se veeb i lehe l t : http://mitteformaalne.ee/index.php?id=835

Kasutatud allikaid:Aimre, I. (2001). Sotsioloogia. Tallinn: Sise-kaitseakadeemia kirjastusOjakäär, J. (2008). “Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollid ja rolliootused vir-tuaalses õpikeskkonnas”. (Magistritöö)Scott, J. (2006). Sociology: The Key Concepts. New York: RoutledgeVadi, M. (2001). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Mõistekaart pärineb Jaana Ojakäär’u magistritööst:“ Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja

rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas“ (2008).

intellektuaalsed

rollid

administratiivsed

rollid

psühholoogilised

rollid sotsiaalsed

rollid

abistaja

moderaator

juhendaja

nõustaja

koordineerija

juht

toetaja

organiseerija

disainija

suhtlusvõimaluste

looja

tagasisidestaja

partner

hindaja

motiveerija

kursuse sisu

selgitaja

üksinduse

leevendaja

õppematerjalide

kohandaja

õpiteooriate

tagaja

julgustaja

inspireerija

suunaja

teemaekspert

tehniline

tugi

struktureerija

nõustaja

kursil

hoidja

suhtleja

väljakutsete

looja

inimlikkuse

tagaja

küsija

Mõistekaart pärineb Jaana Ojakäär’u magistritööst:“ Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja

rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas“ (2008).

intellektuaalsed

rollid

administratiivsed

rollid

psühholoogilised

rollid sotsiaalsed

rollid

abistaja

moderaator

juhendaja

nõustaja

koordineerija

juht

toetaja

organiseerija

disainija

suhtlusvõimaluste

looja

tagasisidestaja

partner

hindaja

motiveerija

kursuse sisu

selgitaja

üksinduse

leevendaja

õppematerjalide

kohandaja

õpiteooriate

tagaja

julgustaja

inspireerija

suunaja

teemaekspert

tehniline

tugi

struktureerija

nõustaja

kursil

hoidja

suhtleja

väljakutsete

looja

inimlikkuse

tagaja

küsija

Koolitaja kui vetelpäästja virtuaalses õpikeskkonnas

Mõistekaart pärineb Jaana Ojakääru magistritööst: “Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas” (2008).


■ Signe Piirsalu Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuht

2008. aastal tegi Tartu Üli-kooli ajakirjanduse ja kom-munikatsiooni osakond

“Õpetajate suhtlemistavade uuringu”, mille tellis Tiigrihüppe Sihtasutus. Ajendiks oli iga-päevaseks muutunud probleem: vajalik infor-matsioon ei jõua ponnistustest hoolimata sihtgrupini. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milliseid vahendeid õpetajad erineva info hankimisel eelistavad ning kui suurt rolli mängib seal tänapäevane tehnoloogia.

Uuringu kokkuvõttes on välja toodud, et arvuti kasutamise oskuste arengut ja IKT osa pedagoogilises innovatsioonis on Ees-tis laialdaselt uuritud, sealhulgas ka Tiig-rihüppe Sihtasutuse initsiatiivil (nt uuring “Tiiger luubis” jt). Loogiline jätk uurimustele IKT kasutamisviisidest ja efektiivsusest koo-litunnis on küsida, millised on uute kommu-nikatsioonitehnoloogiate kasutamise prak-tikad väljaspool koolitundi – personaalsete võrgustike loomiseks, tagasiside andmiseks

ja saamiseks, informatsiooni hankimiseks ja vahendamiseks jne. Siiani on kõiki neid küsimusi uuritud eeskätt õpilastest lähtu-valt. Käesolev uuring keskendub õpetajale. IKT mõju õppeprotsessile avaldub kahtle-mata õpetaja isiksuse ja tema kommunika-tiivsete praktikate kaudu, millega kujunda-takse ühtlasi kooli kui suhtluskeskkonda ja samuti koolikultuuri.

Uuring tõi välja mitmeid huvitavaid fakte. Selgub, et kommunikatsioonivahendeid vali-des tuleks lähtuda informatsiooni olemusest. Näiteks erialast enesetäiendust puudutavat informatsiooni hangivad õpetajad põhili-selt võrgustike ja kogukondade kaudu, infot koolituste kohta saab õpetaja sageli tuttava-telt ja/või kolleegidelt. Veebipõhises võrgus-tikus eelistatakse osaleda pigem juhul, kui seal tegutsevaid inimesi juba tuntakse. Esi-mesed kontaktid tekivad enamasti silmast silma suhtlemisel.

Internetti kasutatakse peamiselt informat-siooni hankimiseks, suhtlemisel eelistavad õpetajad pigem traditsioonilisi suhtlusviise. Internetis leiduvatesse materjalidesse suhtu-vad õpetajad väga ettevaatlikult, samal ajal

kui vähesed õpetajad loovad ise elektrooni-lisi õppematerjale. Sageli puudub materjalide autoritel ülevaade, mis nende loodud ja inter-netti paigutatud materjalidest on saanud.

Uuring tõi selgelt välja, et õpetajate tead-mised intellektuaalse omandi kaitsest on napid. Korrektse viitamise vajaduse on õpe-tajad teadvustanud, kuid selle hoiaku edasi-andmine õpilastele on sageli vähetõhus. Õpe-tajad on autoriõigustest küll teadlikud, kuid jäävad hätta, püüdes kirjeldada seda, kuidas autoriõigus näiteks koolikeskkonnas raken-dub. Creative Commonsi litsentsiga ei olnud uuringus osalenud õpetajad kokku puutunud.

Uuringu tulemused annavad küllalda-selt mõtteainet õpetajate veebipõhise koos-töö toetamise ja virtuaalkooli arendamise kontekstis.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab uuringu autoreid:Kadri Ugur, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Epp Lauk, Liina Raudvassar ja Anneken Metsoja.Uuringu täistekst on kättesaadav aadressil:http://www.tiigrihype.ee/static/files/50.suhtlemistavad.pdf

Kust otsib õpetaja õppematerjale?Otsingumootorid (Google, Neti vms)

Eestikeelsed internetileheküljed

Lisa- ja tugimaterjalid

Teatmekirjandus

Isiklikud konspektid

Võõrkeelsed internetileheküljed

Ajakirjandus

Vanad õpikud

Küsin kolleegidelt

Muu (nimetage)

Pöördun mõne asjatundja poole

Küsin pereliikmetelt

0 20 40 60 80 100

Sageli mõnikord harva mitte kunagi ei vastanud

Õpetajate suhtlemistavade uuring

TIIGER HÜPPAB


E-portfoolio professionaalse arengu toena

KOOLITUS

Mis asi on e-portfoolio ja miks me sel-lest räägime?E-portfoolio on personaalne veebipõhine keskkond, kuhu õppija kogub erinevaid tõen-dusmaterjale enda pädevuste kohta. Need asitõendid võivad olla õpingute või tööüles-annete käigus loodud dokumendid, kirja-tööd, loovtööd, aga ka videosalvestused või päevikulaadsed reflektsioonid õpingutega seotud tegevuste kohta.

Kui võrrelda tavapärasemate teadmise testimise vormidega (nt valikvastustega testid), siis e-portfoolio võimaldab mit-mekülgsemal ja usutavamal moel demonstreerida inimese oskusi, teadmisi ja hoiakuid.

Tagamaks erinevate inimeste vabas vor-mis koostatud e-portfooliote omavahelist võrreldavust, soovitatakse portfooliosse kogutud tõendusmaterjalid siduda õppimise aluseks olnud pädevusstandardiga, nt kut-sestandardiga.

E-portfoolio on üks sobiva-maid meetodeid pädevuspõ-hise koolituse õpitulemuste hindamiseks ja ka VÕTA (varasemate õpingute ja töö-kogemuse arvestamise) teos-tamiseks.

Euroopa Liit on tööjõu vaba liikumise toe-tamise eesmärgil algatanud mastaapse kutsekvalifikatsioonide ühtlustamise EQF (Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku) põhjal.

2012. aastaks peavad kõigi ELi riikide kut-setunnistused olema otseselt selle raamisti-kuga seotud. Samuti peavad kõik ülikoolide õppekavad muutuma pädevuspõhiseks. See laiem hariduspoliitiline taust loob e-portfoo-lio laiapõhjaliseks rakendamiseks head eel-dused ja peaks ka suurendama nii koolita-jate kui ka enda professionaalsest arengust huvitatud inimeste huvi meie kursuse vastu.

Milles selle kursuse põhiväärtus seisneb?Kursus annab peale teoreetilise ülevaate ka palju praktilisi näpunäiteid selle kohta, kui-das luua endale isiklik e-portfoolio ning seda erinevate sotsiaalse tarkvara vahenditega integreerida, kuidas ennast pädevusepõhiselt hinnata ja oma õpieesmärke seada, kuidas e- portfoolio toel oma tegevuse üle reflekteerida ning kuidas oma e-portfooliost luua erinevaid vaateid, mida erinevatele sihtrühmadele esi-tada. Loodame oma kursusega näidata prakti-liste tegevuste abil, kuidas e-portfoolio toetab ükskõik milliselt tegevusalalt pärit kasutaja professionaalset arengut.

Millised sellel kursusel omandata-vad oskused on praegu eriti väär-tuslikud, miks?Kõige väärtuslikumaks võib selle kursuse juu-res pidada ühe konkreetse tarkvararakenduse baasil e-portfoolio kasutamise kõigi etappide omal nahal järeleproovimist. Kursusel katse-tatav e-portfoolio jääb igale osalejale alles ja me julgustame inimesi, et nad jääksidki seda vahendit pidevalt kasutama enda professio-naalse arengu kavandamisel, kaardistamisel ja dokumenteerimisel.

Keda ootate kursusest osa saama?Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad teada saada, millist kasu võib saada nii õppija kui ka koolitaja e-portfooliost kui meetodist ja töövahendist.

Koolitajad: Mart Laanpere ja Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli Informaatika instituutMaht: 2 APToimumise aeg: sügis 2009 (100% veebipõhine kursus)Õpikeskkond: Wikiversity

e-Õppe Arenduskeskuse uudised

E-õppe päev7. oktoobril 2009 toimub täiskasvanud õppija nädalal juba traditsiooniks saanud e-õppe päev, mis kajastab e-Õppe Arenduskeskuse ning e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumite töid ja tegemisi. Kutsume kõiki huvilisi e-temaatikaga tegelema ning oma tehtud töid ja kooli laiemalt tutvustama e-õppe päeva kodulehele.Kõik ettepanekud ja ideed, kuidas e-õppe päeva huvitavamaks muuta, on oodatud aadressile [email protected].

Sügisseminari kuupäevad juba teadaKõik e-õppehuvilised, võite juba oma kalendri-tesse ära märkida, et e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminar toimub 19.–20. novembril 2009 Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis.

Tutvustav materjal õpetajatele ja õppejõududeleIlmunud on ESFi programme BeSt ja VANKeR tutvustavad voldikud, kus on ülevaatlikult selgitatud programmide põhieesmärke, -tegevusi ja -tulemusi. Küsi voldikut e-Õppe Arenduskes-kusest!

BeSt programm: portaal.e-uni.ee/bestVANKeR programm: portaal.e-uni.ee/vanker

Kasuta kutseõppe riiklikele õppeka-vadele vastavaid õppematerjale!1. mail 2009 valmisid esimesed VANKeR programmi e-kursused ja õpiobjektid – kokku 18 e-kursust (26,2 õppenädalat) ja 36 õpiobjekti (5,6 õppenädalat). Materjale töötasid välja 11 kutseõppeasutust e-Kutsekooli konsortsiumist.Lingid materjalide juurde leiad taotluste veebist: www.e-ope.ee/applications

Õppida, õppida ja veel kord õppida!Tähtis teadaanne haridustehnoloogide võrgusti-kule – 33. nädalal toimub haridustehnoloogide suvekool, kuhu ootame osalema kõiki e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi haridustehnolooge. Täpsem info suvekooli kava, koha ja registreeri-mise kohta tuleb juuni alguses.

e-ÕPPE UUDISED

24 |

Õpiobjektide repositooriumid

KOOLITUS

Mis mõtted teis tekivad, kui kuulete sõna “repositoorium”? Mis on õpiobjektid ja meta-andmed? Mida kujutavad endast õpiobjek-tide korduv- ja ristkasutus ning haridusteh-noloogia standardid? Need tunduvad olevat tehnilised terminid ja esmapilgul pole neil õppimise ja õpetamisega mingit seost. Siiski ei saa tänapäeva e-õpe ilma nendeta enam hakkama. Miks see nii on? Sellele ja teistele teemaga seotud küsimustele annab vastused 2009. aasta sügisel käivituv e-kursus “Õpiob-jektide repositooriumid”.

Kursuse ülesehituses on põhiliselt arvestatud autorite vajadustega. See on siht-grupp, kes loob e-materjale ja soovib neid levitada interneti vahendusel.

Neile on oluline, et materjalid võimali-kult laialt leviksid ja kasutajad need üles leiaksid. Loodav kursus rahuldab ka kursuse disainerite vajadusi. Selle sihtgrupi moodus-tavad enamasti õpetajad, kes soovivad leida olemasolevaid materjale ning nende põhjal kursusi kokku panna. Teatud määral sobib see kursus ka sisupakkujatele – organisat-

sioonidele, kes on huvitatud repositooriumi soetamisest ja materjalide levitamisest suu-remas mahus. Peale õppematerjalide leid-mise ja avaldamise on see sihtgrupp huvita-tud ka repositooriumi mugavast haldamisest ning selle ühendamisest ülemaailmsetesse võrgustikesse.

Kursuse läbinu orienteerub järgmistes tee-mades: repositooriumide olemus ja näited, metaandmed, taksonoomia, folksonoomia, metaandmete automaatne genereerimine, andmete visualiseerimine, õpiobjektid, kva-liteedinõuded, autoriõigused, õpiobjektide ja metaandmete standardid, repositooriumide võrgustikud – ning teistes valdkonnaga seo-tud teemades.

Kursuse alguses määratleb osaleja ise oma rolli ja eesmärgid – koostab nn õpilepingu. Sõltuvalt kursuslase eesmärkidest koostab ta kursuse käigus oma erialaga seotud lühi-kursuse olemasolevate materjalide põhjal, avaldab oma loodud materjale ja kirjeldab metaandmeid, installeerib repositooriumi haldussüsteemi ja ühendab selle globaalsesse võrgustikku. Kursuse lõpus sooritab kursus-lane enesehinnangu, kus analüüsib kursuse alguses püstitatud eesmärkide täidetust. Kur-suse juhendaja roll on hinnata eesmärkide jõukohasust, lähtudes kursuslase taustast, ja antud hinnangu tõepärasust, ühtlasi pakkuda tuge õpitegevuste sooritamisel.

Koolitaja: Martin Sillaots, Tallinna Ülikooli Informaatika instituutMaht: 1 APToimumise aeg: sügis 2009 (100% veebipõhine kursus)Õpikeskkond: Wikiversity

E-õppe koolitusprogrammi kursuste kalender 2009/2010. õppeaastaks on kättesaadav e-õppe portaalis 1. juulist 2009 aadressil http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/koolituste_kalender

e-ÕPPE UUDISED

e-Õppe Arenduskeskuse uudised

Kas ei saanud e-Õppe Aren-duskeskuse kevadkonverentsil osaleda? Vaata ettekandeid ja esitlusi veebis!2.–3. aprillil 2009 toimunud konverentsi “Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks” et-tekandeid saab tagantjärele vaadata konve-rentsi veebis: http://conference2009.e-uni.ee. Peale ettekannete videote ja slaidide leiate veebist lingi ka konverentsil tehtud piltide juurde.

Tahad olla kursis e-õppeuudis-tega üle maailma? Liitu e-õppe listiga!Kui soovid ajakohast infot e-õppekoolituste ja -konverentside kohta ning olla kursis viimaste aruteludega info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia rindel, siis liitu e-õppe listiga. Selleks anna oma liitumissoovist teada aadressil [email protected].

e-Õppe Arenduskeskuse reposi-toorium valmis!Alates 1. maist 2009 on e-Õppe Arendus-keskusel oma repositoorium: http://www.e-ope.ee/repositoorium. Uus veeb on e-Õppe portaali (http://www.e-ope.ee) osa ning analoogne Taotlusteveebiga (http://www.e-ope.ee/applications). E-õppematerjalide üleslaadimiseks peab olema ID-kaardiga sisse logitud.Repositooriumisse laetud materjalid on varustatud metaandmetega ning kõik soovi-jad saavad materjale nii otsida kui ka alla laadida. Nendeks tegevusteks sisselogimi-ne vajalik ei ole.

| 25

n Konverentsi kava ja teemadega tutvumas. Osalejatel oli seekord võimalik valida rekordiliselt kuue erineva paralleelses-siooni vahel.

! Konverentsil jagati äsja värskelt trükist tulnud “Haridus-tehnoloogia käsiraamatut”, mille eesmärgiks on populaarteadus-likul tasemel tutvustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamisstrateegiate üldisi print-siipe õpetajale.

! Robootika kasutamisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamisel tutvustab Margus Ernits Eesti Infotehnoloogia Kolledžist.

! Õuesõppe sessioon ehk õpime lageda taeva all.

! Sue Greener: “How are learner and teacher roles changing in this increasingly exciting environment?”

n Avasõnad e-Õppe Arenduskeskuse juhatajalt Ene Tammeorult: “Kuigi on rahvusvaheline naljapäev, ootab meid ees tõsine ja töine päev.”

Ole seltskondlik:1.–3. aprillini toimus Eesti Maaülikoolis e-Õppe Arenduskeskuse järjekorras juba kuues kevadkon-verents teemal “Kool – õpetamisasutusest õpiruu-miks”.Konverentsil otsiti uusi ideid ja vaadati tulevikku selliste märksõnade all nagu robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, perso-naalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet jne.Seekordses pildigalerii rubriigis oleme koondanud nopped kon-verentsi eredamatest hetkedest ja emotsioonidest.

PILDIGALERII

n David Vincent: “What does it mean to be a lifelong learning university?”

! Teemu Leinonen: “WikiMedia vision – imagine a world in which every single human being can freely share in the sum of all knowledge.”

! Uus kool ja uus õppimine – Nancy White Ameerika Ühendriikidest pidas ettekande Skype’i vahendusel.

! Simon Atkinson: “Change is inevitable.”

! Riina Vuorikari: “Educators should be able to perceive the internet and its different networks as a rich resource that can support and enhance learning and teaching of the future generations.”

! Hans Põldoja: “Küsimused?”

n Vello Kukk: “IKT ja teiste tehnoloogiate tarvitamine vanade asjade ülevärvimiseks on sama hea kui diiselmootori panek kaariku aiste vahele.”

n Promethean (vasakul) ja SMART Board (paremal) – kevadkonverentsil tutvustati kahte tahvlit, milles valge kriit pole enam standardvarustuses. Pildil on Victoria Allen, kes selgitab, kuidas Promethean tahvli võimalusi kasutatakse õppetöös Devonporti Poiste Keskkoolis (Devonport High School for Boys).

E-õppe uudiskirja kolleegium: Ene Tammeoru • Jüri Lõssenko • Kerli Kusnets • Kristi Kadaja • Marge Kusmin • Maria Lorents • Marit Dremljuga • Marko Puusaar • Marju Piir • Ragnar Õun

Uudiskirjakolleegiumtänabkõikiautoreidjaabilisitehtudtööeest! [email protected]•http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

ESF e-õppe programmi BeSt raames loodi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskused, et pakkuda kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatele ning õppejõududele multimeediateenuseid. Igas koolis ei ole multimeedia- või videospet-sialisti, kes abistaks interaktiivsete õppema-terjalide loomisel. Keskuste pakutavad multi-meediateenused võimaldavad interaktiivsete materjalidega parandada loodavate e-kur-suste ja õpiobjektide kvaliteeti.

Haridustehnoloogiakeskustest on võimalik tellida oma e-kursuse õppematerjalide ja/või õpiobjektide tehnilist teostust:• e-kursuste piltpealkirju, omanäolisi

ikoone, skeeme, diagramme• õppematerjale või slaide konverteerituna

sobilikku formaati• veebilehekülgi ja sisupakette, mis sisal-

davad erinevaid multimeediaelemente (tekst, graafika, audio, video, animat-sioonid)

• animatsioone protsesside illustreerimiseks• juhendmaterjale ekraanivisioonidena • slaididega sünkroniseeritud video- või

audioloenguid• õppevideoid• teste ja küsimustikke Haridustehnoloogiakeskuste teenused pole tasuta, kuid õpetajatel/õppejõududel on või-malik teenuse tellimiseks kasutada BeSt või VANKER programmist saadavat e-kursuse või õpiobjekti loomise toetust.

Lisainfo pakutavate teenuste kohta: Tartu Ülikooli haridustehnoloogiakeskus http://www.ut.ee/516348 • e-post: [email protected] Tehnikaülikooli haridustehnoloo-giakeskushttp://htk.ttu.ee • e-post: [email protected]

Arvamused teenuste tellijatelt:Kaido Reivelt, Tartu Ülikooli füüsika insti-tuudi õppedirektorMinu koostöö Tartu Ülikooli haridustehno-loogiakeskusega on seni olnud väiksemahu-line, küsimus oli teatud kujunduselementide tegemisest füüsikaportaali. Selle eest koge-mus on väga positiivne – meie suhtlus oli täpne ja konstruktiivne, pikki e-mõttepause ei tekkinud, tulemus sai minu hinnangul hea ja professionaalne. Igal juhul tahan koostööd jätkata.

Andres Kurme, Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia õppetooli vanemteadurTellisin Tallinna Tehnikaülikooli haridusteh-noloogiakeskusest videoteenust mitmel põh-jusel. Esiteks ei ole mul endal vajalikku tehni-kat ega selle kasutamise oskusi. Teiseks aidati mind haridustehnoloogiakeskuses stsenaariumi koostamisel ja nõustati, millistest elementi-dest peab atraktiivne õppefilm koosnema. Ka montaaži teostas haridustehnoloogiakeskus ja täiendas klippe tiitrite ja vahetekstidega. Olen haridustehnoloogiakeskusega koos teinud juba neli õppeotstarbelist lühifilmi ehk videoprakti-kumi. Minu ideede ja haridustehnoloogiakes-kuse oskuste ning teostuse sünergias on sündi-nud väga head õppematerjalid.

Priidu Peetsalu, Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi vanemteadurHuvitava ja informatiivse õppefilmi loomine algab selle süžeest. Samuti mängib olulist rolli tehnika olemasolu – mikrofonid, kaa-merad ja valgustus. Sellise tehnika ost oma struktuuriüksusele ei ole kasulik, sest lisaks seadmete maksumusele peab keegi nendega ka töötama. Tallinna Tehnikaülikooli hari-dustehnoloogiakeskus aitas mul luua õppe-filmi süžeed, filmida, toormaterjali töödelda ja lõike vajalike animatsioonide ja skeemi-dega kokku panna. Niimoodi on võimalik säästa oluliselt õppejõu aega ning saada kva-liteetne tulemus.

Uku Visnapuu, vabahariduslik koolitaja, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõudMinu koostöö eellooks Tartu Ülikooli hari-dustehnoloogiakeskuse inimestega olid õppejõudude koolitused, kus leidsin, et nen-dega on tore suhelda ning et nende sõna-võtud on minu jaoks tuumakad – nii tekkis usaldus. Kursustele e-tuge pakkudes ja toe-tades on suhtlus olnud alati väga kliendi-keskne, paindlik ja operatiivne. Olen hästi rahulolev klient.

E-kursused atraktiivsemaks haridustehnoloogia-keskuste abiga

uudiskiri14

Documents