VarangulooduskaitsealaVäike-Maarja vald, Lääne-Virumaa

JärvelubiAllikate ümbruses asuv 6 km² suurune madalik on arvatavasti endise järve põhi. Ala on kaetud karpide jäänustega, mis on lagunenud tihedaks ja peeneks kollakasvalgeks kriidimaagiks. Euroopas toimus järvelubja settimine 9000–5000 a tagasi. Järve-lubi ehk järvekriit koosneb kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Kaitse-ala kriidimaardla suurus on 73 ha ning lasundi paksus kuni 3 m. Varangu karjäär on olnud Eesti ainus järvelubja kaevandamise koht. Järvelupja kasutati happelise mullaga põldude lupjamiseks ning loomasöödaks. Kaevandamisega alustati enne teist maa-ilmasõda ja lõpetati 1996. aastal. Veega täitunud karjäärid on heaks elupaigaks lindudele, kahepaiksetele ning selgrootutele.

Kaitstavad liigidMitmekesine kriidikarjääri ala ning kõdusoometsad on kasvu-kohaks käpalistele, keda esineb siin 18 liiki. Nendeks on kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, väike käopõll, ainulehine sookäpp, kärbesõis, balti sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, roomav öövilge, harilik käoraamat, suur käopõll, pruunikas pesajuur, hall käpp ja kahelehine käokeel. Li-saks leidub kaitsealustest taimedest siin eesti soojumikat ja harilikku ungrukolda. Varangu kauni kuldkinga kasvukoht on üks Eesti suuremaid – hinnanguliselt 2500 vart. Karjääriveekogud on elupaigaks viiele kaitsealusele kahepaiksele, sh tähnikvesilikule ja tiigikonnale, kes elab siin oma põhja-poolseimas kasvukohas. Samuti käivad veekogudes sigimas suur-, valgelaup- ja hännak-rabakiil. Liblikatest võib kohata siin vareskaera-aasasilmikut ja teelehe-mosaiikliblikat. Ala on peatus-paigaks sookurgedele.

Külastaja meelespea

•Looduses liikudes järgi igaüheõigust.•Hoia järved, jõed, allikad ja mets puhtana.•Kaitsealal võib korjata marju, seeni ja muid metsaande.•Sõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel.•Suhtu lugupidavalt loodusesse.

Foto: Ungrukold

Foto: Suur rabakiil, Arne Ader

Kaitseala külastuse korraldajaVäike-Maarja valdVäike-Maarja Muuseum ja turismiinfopunktPikk 3, Väike-Maarja 46202 Lääne-VirumaaTel: 326 1625muuseum@v-maarja.eewww.v-maarja.ee

Kaitseala valitsejaKeskkonnaametKunderi 18, Rakvere 44 307Tel: 325 8401laane-viru@keskkonnaamet.eewww.keskkonnaamet.ee

Trükise koostaja: Krista KingumetsEsikaane foto: Varangu siniallikas, Aire OleskKaart: AS RegioKujundus: Areal Disain OÜKüljendus: AS Regio

Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus© Keskkonnaamet 2015

Hädaabi number 112 Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313

VARANGU LOODUSKAITSEALA Varangu looduskaitseala (104,8 ha) on loodud Pandiverekõrgustiku edelanõlval paiknevate allikate ja lubjalembest pinnast armastavate käpaliste ning nende kasvukohtade kaitseks. Ala on kaitse all 1993. aastast. Kaitseala kuulub loodusalana Euroopa kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000.Mosaiikne maastik, kus metsaalad vahelduvad jõeäärsete võsastunud rohumaade, allikate, soostuvate alade ning endise karjääriala põõsastikega pakub elupaiku paljudele taime- jaloomaliikidele.Kaitseala servas asub Varangu mõisakompleks, mille juurest algab 0,7 km pikkune kaitseala tutvustav õpperada. Mõisavalitsejamajaonolnudaastatel1909-1918graafikEduardViiraltikoduks.

AllikadLavajas-lainja pinnamoega Pandivere kõrgustik on pinnavee neeldumisala, mille servaaladelt saavad alguse karstilise põhja-veega allikad. Siin asuvad ka Varangu allikad, millest saab alguse Preedi ehk Varangu jõgi, mis 40 km kaugusel ühineb Põltsamaa jõega. Varangu allikalise ala, kus on üle 30 allika, pikkus on ligi 300 m ja laius üle 100 m. Lubjakiviastangu jalamil avanevad langeallikad, millest välja voolav vesi moodustab 0,7 ha suuruse allikajärve. Sellest ida poole jääb allikasoo, kust saab alguse üle 10 tõusuallika. Lehtrikujulised tõusuallikad, kus vesi surve mõjul maapinnale voolab, on 4–15 m laiused ja turbaste nõlvadega.Pisemad allikad on pealt kaetud veelembeste sammaldega. Allikate veehulk võib veerikkal ajal olla kuni 760 l/s. Kõige suuremad allikad kaitsealal on kolm lehterja kujuga ja kuni 3 m sügavust sinakasrohelise veega Siniallikat. Nende allikate vooluhulk on keskmiselt 300 l/s.Veel 1960. aastal ulatus allikatest kuni Varangu mõisa veskini kilomeetri pikkune sopiline paisjärv. Pärast tammide avamist ja järve allalaskmist hakkas endine järvealune ala kinni kasvama.

Foto: Varangu jõgi, Aire Olesk

,

,

,

,

, ,

,

,

,

,

,

,

,,

,,

,,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,,

,

,

,,

,

,

,,

& && &

& && &

% %% %

% %% %

& && &

&% %

% %%

Varangu mõis

Varangumõisa park

91.892.0

92.1

92.0

92.4

92.7

93.0

90.0

99.4

95

100

95

95

95

100

Preedi jõgi

(Varangu jõgi)

Varangujärv

Endine järvelubja kaevandusala

Uku

Mäe

Jõe

Koidu

Tõnuri

Soonevahe

Taara

Oti

Varangu

Varangu looduskaitseala

Rakke

Kiltsi

Legend

95

92.7 Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet 2015

VaranguLooduskaitseala piir

Matkarada

Tee

Rada; metsasiht

Vooluvesi (jõgi, oja, kraav); nõlv

Tara; kiviaed

Kõrgusjoon: täishorisontaal;poolhorisontaal;kõrguspunkt

Asula nimi

Talu nimi

Infotahvel

Allikas; märgala; tõngermaa

Rändrahn; kivihunnik; tehismägi

Üksik puu; harvik; salu

Oti

& & &% % %

© 2015

1:10 000

400 m3002001000

1cm - 100 m