November 2009 Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

EttevõtluslehtEesti Kaubandus-Tööstuskoja rollist ettevõtlusele räägib kau-banduskoja peadirektor Siim Raie.

Kadri Penjam

•• Mis on Eesti Kaubandus-Töös-tuskoda ning milline roll tal praegu Eestis on?

Meiesarnaseid organisatsioone on eksisteerinud sajandeid. XVI saj lõpus Prantsusmaal Marseil-les koondusid kaupmehed võit-luseks piraatidega Vahemerel ja XVIII saj lõpus Ameerikas näiteks postimaksu vastu võitlemiseks. Meie kaubandus-tööstuskoda on Eesti ettevõtjaid koondav ja esin-dav organisatsioon. Laiem roll on kaitsta ettevõtjate ühishuve ühis-konnas – olla n-ö valvekoeraks ja tagada majanduskeskkonna ette-võtjasõbralikkus. Formaalselt on tegemist mitteriikliku MTÜ-ga.

•• Kuidas saavad soovijad astuda kaubanduskoja liikmeks? Palju on liikmeid?

Koja ligi 3400 liiget on läbilõige Eesti ettevõtlusest, enamasti väike-sed ja keskmise suurusega äriühin-gud, aga ka mõned FIE-d. Liikmek-sastumine on lihtne – täida ankeet ja

maksa liikmemaks. Kõik tegevusalad ja huvitatud on teretulnud.

•• Milline on kaubanduskoja mõju ettevõtluskeskkonnale nii Eestis kui ka mujal?

Meil on õnnestunud läbi aastate ära hoida nii mõnigi ettevõtlust ja ettevõtlikkust pärssiv seadus. Samas

•• Mida saate ettevõtjate heaks teha?

Meie saame ajada seda asja, mida ei ole igal ettevõttel üksinda mõistlik ajada. Pole mõeldav, et ettevõtjate seisukohtade teadasaa-miseks pöörduks ministeerium iga üksiku ettevõtja poole. Vaja läheb ettevõtlusorganisatsiooni. Ja ka teenuste puhul – äridelegatsioo-niga uue turuga tutvuma minek on ju mõistlikum kui omal käel proovi-mine.

•• Milliste probleemide-ootus-tega koja poole pöördutakse?

Ettevõtjad pöörduvad meie juris-tide poole konsultatsiooniks väga mitmes küsimuses. Enamasti lepin-gute täitmise ja sõlmimise pärast, tihti ka tööõiguse ja äriõiguse vald-konnas. Väga sageli ka ekspordiga seotud teemadel. Olgu see siis part-neriotsing või tollialane nõuanne, meie nõunikud oskavad aidata.

•• Teie valdkond on väga lai. Kas on midagi, mille üle olete eriti uhke?

Uhked oleme oma laia ja mitme-kesise liikmeskonna üle.

•• Millist infot saab ettevõte teilt, kui soovib kaugemale turgu vallutama minna?

Enamik meie teenuseid ongi

suunatud ekspordi edendamisele. Kõige lihtsam on koostööpakkumiste andmebaasiga tutvumine või oma päringute ja pakkumiste saatmine meie laia võrgustikku. Samas osale-mine äridelegatsioonides, messide ja kontaktkohtumiste külastamine on juba aktiivsemad võimalused turu ja potentsiaalsete partneritega tutvumiseks. Nõuanded väliskau-bandusnõunikelt ning näiteks siht-turuseminaride kuulamine suuren-davad samuti õnnestumise tõenäo-sust. Oluline on, et ettevõte ise teab, mida ta tahab – kellele ja millist too-det müüa. Konkurentsi tihenedes on eriti oluline oma ostjate tundmine. Kui ettevõttel puudub ettekujutus oma ostjast, on meil väga raske seda välja mõelda. Meie saame vaid kaasa aidata ostjateni jõudmisel.

•• Mida peaks ettevõte Eestis ja ka välismaal silmas pidama?

Suur osa infot, mida kodutöö käi-gus leida tuleb, on tehniline – kas, kus ja kuidas oma äri registreerida? Mis on maksud, kuidas inimesi pal-gata? Üha suuremat tähelepanu tuleb pöörata ärikultuuri tundmisele ja siin saame taas oma seminaride ja kontaktide võrgustikuga kasulikud olla. Enne, kui minna ennast upu-tama lõpmatusse infolaviini, mida

ühe või teise turu kohta on võimalik otsida ja leida, tuleb esmalt paika panna firma pikem visioon ja stra-teegia. Miks laienetakse, mida sel-lega tahetakse saavutada, millega eristutakse konkurentidest ning miks peaks üldse keegi meie kaupu ostma? Kahetsusväärselt tihti näen planeerimatust ja sihipäratut otsi-mist.

•• Milline informatsioon, tee-nus, koostööpakkumine Eestis parajasti kõige vajalikum on?

Nii teenuste statistika kui ka meie kodulehe külastatavuse järgi võib öelda, et koostööpakkumised, liikmetelt liikmetele, sooduspak-kumised ning koolitused on kõige nõutumad. Läbi aastate on kõrgelt hinnatud meie juristide ja nõunike nõuandeid.

•• Mida ootate tulevikult?Organisatsiooni seisukohast

ootame mõjukuse kasvu – selle tagab laiapõhjaline ja aktiivne liik-meskond. Eesti ettevõtjaskonnalt ootame, et nende asjatundlikkus ning nutikus äri ajamisel kasvab ja areneb, eriti rahvusvahelises plaa-nis. Riigilt ootame, et tingimused äri ajamiseks oleks Eestis konkurentsi-võimelised ning inimesed hea ette-valmistusega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda püüab tagada majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikkuse

oleme kaasa aidanud nii ettevõtlust soodustavate seaduste kui ka tege-vuste algatamisele. Olgu need siis maksuseadused, äriseadustiku liht-sustamine või uus töölepingusea-dus. Teisalt oleme mitmeid ettevõt-jaid aidanud konkreetse teenuse või info levitamisega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie

Tartu Biotehnoloogia Park pakub nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele tegutsemiskeskkonda ja äri-arendusteenuseid.

Signe Kalberg

Tartu Biotehnoloogia Park (TBP) on kaheksa aastat pakkunud tee-nuseid eluteaduste ja meditsiini-valdkonna ettevõtetele. TBP juha-tuse liikme Andrus Tasa sõnul pole alustaval ettevõttel lihtne. Elujõu-lised on need meeskonnad, kus on esindatud spetsiifilise teadmisega spetsialist, ärivaldkonda tundev inimene. Samuti peab keegi alus-tamist ka rahastama.

„Ettevõtte alustamiseks bioteh-noloogia valdkonnas on üldjuhul vaja rohkem rahalisi vahendeid kui ettevõtluses keskmiselt. Teine ras-kus biotehnoloogia valdkonnas on koduturu väiksus ehk kohe tuleb minna välisturgudele,” selgitab Tasa.

Samas on palju positiivset – võimalus väga kiiresti kasvada – oskuslikult suunatud ja juhitud investeering õigesse projekti toob suurelt tagasi. Valdkonnale on omane ka suur sisenemisbarjäär ehk selles valdkonnas on keeruline eelteadmisteta tegutseda.

TBP-i tugevuseks on lai koos-tööpartnerite võrgustik, pikaajali-sed kogemused riiklike ja EL-i pro-jektide hankimisel ning juhtimisel, samuti kogemused-oskused vald-konna äritegevuses.

TBP-i tegevust iseloomustavad

Alustav ettevõte toetub kogemustele

edukad projektid. Hea näide on TBP-i osalusel asutatud orgaani-lise sünteesi valdkonnas tegutsev TBD-Biodiscovery, kus enamus-osanikeks on TBP-i ja Tartu Ülikooli keemikud. „Alustasime kolm aastat tagasi tellimussünteesiteenuste pakkumisega. Kui 2006. aastal oli käive 200 000 krooni, siis aasta hiljem kaks miljonit. Sel aastal

loodame jõuda kuue-seitsme mil-joni kroonini. Oleme jõudnud oma originaaltehnoloogiate arenduse ja väikeses mahus tootmiseni,” ütleb Tasa. Läbirääkimised origi-naaltehnoloogiate rakendusteks on pooleli USA, Jaapani ja Soome ettevõtetega.

Uus ja huvitav valdkond, kuhu TBP tahab siseneda, on reproduk-tiivmeditsiin. Tasa sõnul osalevad nad EAS-ilt toetuse saanud rep-roduktiivmeditsiini ja -bioloogia tehnoloogia arenduskeskuse tege-vuses, kus TBP huvid on seotud arendustegevuse ja selle baasil uute ettevõtete loomisega.

Andrus Tasa sõnul rendib TBP tegevuseks ruume, toetab koostöösidemete sõlmimisel ning on aktiivselt tegev uute ettevõtete asutamisel.

Uus ja huvitav vald-kond, kuhu TBP tahab siseneda, on repro-duktiivmeditsiin.

Ettevõtlusleht

Maailmas leviva töötuse taustal tunnevad ka Eesti noored üha enam huvi ettevõtluskoolituse vastu. Uurisime, kust ja kuidas alustada, kui on huvi ettevõtlu-sega tegelema hakata.

Kadri Penjam

Miks mitte olla iseenda aja ja edu-kuse peremees? Selle asemel, et käed rüpes tööd oodata või vastupidi, meeleheitlikult igale vähegi sobivale ametikohale kandideerida, on võima-lik kindlustada oma tulevik. Läbi ette-võtluskoolitus ning alusta oma äri.

KooliPingiST TööandjaKSMainori Kõrgkooli turundus- ja müügiosakonna juhi Sandra Gou-dini sõnul on ettevõtlus sisseastu-jate seas endiselt kõige populaar-sem õppesuund. „Et ülemaailmset majandust iseloomustab langev tendents ja Eestis kasvavad endi-selt tööpuuduse näitajad, on pal-jud olude sunnil hakanud rohkem mõtlema ettevõtlusele. Mainori Kõrgkool pakub unikaalsele õppe-keskuste võrgustikule lisaks võima-lust omandada kvaliteetset raken-duskõrgharidust, mis seob endas nii akadeemilisi teadmisi kui ka kolm korda suuremat praktika osakaalu

Ettevõtluskoolitus annab hea stardipositsiooni äri alustamiseks

võrreldes ülikooliharidusega. Popu-laarsust on kogunud ka infotehno-loogia ja disaini õppesuunad, kus loominguline tegevus toetub tuge-vale majandus- ja ettevõtlusalasele vundamendile,” räägib Goudin.

ETTEvõTluSKooliTuST vajavad KõiKKellele on aga ettevõtluskoolitus eelkõige suunatud? „Kõigile,” kinni-tab Goudin. „Ka arhitektid, kunstni-kud ja rõivadisainerid peaksid olema kooli lõpetades valmis ärimaailma sukelduma. Mainori Kõrgkooli pea-hoone keskne asukoht Ülemiste City Innovatsioonilinnas soosib ettevõt-luse arendamist tudengite seas, teisalt aitab see valida praktika- või töökohta enam kui 150 ettevõtte hulgast. Tallinna õppekeskuses asub ka Ülemiste ettevõtlusinkubaator, kus tudengid saavad oma ideid ellu viia juba haridustee alguses. Kõik eelpool nimetatud asjaolud teevad Mainori Kõrgkoolist loovuse ja ette-võtluse kõrgkooli.”

viliSTlaSEd EduKad MiTMEl alalKuidas on aga läinud koolilõpetajatel hiljem ning kui paljud on oma algsele plaanile enda äri alustada truuks jää-nud? „Mainori Kõrgkooli vilistlastest spetsialiste on nii era- kui ka avatud sektoris, nii töötajate kui ka tööand-jate rollis. Statistika näitab, et viimas-tel aastatel on ettevõtlusaktiivsus nii tudengite kui ka vilistlaste seas tõusnud. Ebakindel majandus pakub ettevõtlusega alustamiseks piisavalt

võimalusi, mida õpetatakse meie juures märkama. Näiteks figureeri-vad Mainori Kõrgkooli värskeimad vilistlased hiljuti avatud Loomeinku-baatori esimeste asukate seas,” toob Sandra Goudin näiteid edukatest ning ettevõtlikest vilistlastest.

EduKa ETTEvõTTE baaSKooliTuSMida kujutab endast aga alustavate ettevõtjate baaskoolitus ning milli-seid teadmisi algajad ettevõtjad sealt täpselt saavad? „Mainori Kõrgkool korraldab koostöös EAS-iga juba mit-mendat aastat alustavate ettevõtjate baaskoolitusi, mis annavad vajalikke baasteadmisi oma ettevõtte käivita-miseks ja edukaks jätkamiseks. Kooli-tuse käigus valmib ka äriplaan, mis on abiks ettevõtjale suunatud toetuste taotlemisel EAS-ilt. Koolitusi peavad Mainori Kõrgkooli kompetentsed õppejõud, kes omavad lisaks akadee-milistele teadmistele ka praktiliste kogemuste pagasit,” selgitab Sandra Goudin ja lisab, et praktilisus ja inno-vatsioon on Mainori Kõrgkoolis väga tähtsal kohal.

Täpsemat infot alustavate ette-võtjate baaskoolituste kohta leiab kodulehelt www.eas.ee maakond-like arenduskeskuste all.Mainori Kõrgkooli turundus- ja müügiosakonna juht Sandra goudin

Mainori Kõrgkooli vilistlastest spetsia-liste on nii era- kui ka avatud sektoris.

Praktilisus ja inno-vatsioon on Mainori Kõrgkoolis väga tähtsal kohal.

Kui ideed peas rahu ei anna ning soov need kiiresti teoks teha, annab valmisfirma ost-mine suurt aja ja energia kok-kuhoidu.

Kadri Penjam

Ettevõtete asutamise ning valmis-firmade müügiga tegeleva Alpha-line Consult OÜ esindaja Ken Daniel räägib, miks tuleks eelistada val-misfirma ostmist ning mida peaks algaja ettevõtja vältima.

KonTrolli Müüja uSalduSväärSuSTKen Danieli sõnul on Eestis mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad müügiks valmisfirmasid ning müügikuulutusi on näha ka siin-seal ajalehtedes. Siiski on valmisfirma ostul usaldus-väärse teenusepakkuja valik väga oluline – kogu dokumentatsiooni on koostanud teenusepakkuja ning sellega peab olema võimalus põhjalikult tutvuda. Lisaks sellele on tähtis täpsete kontaktandmete olemasolu, et klient saaks teenuse-pakkujaga ühendust võtta. Telefo-nitsi peaks firma olema tööaegadel kättesaadav ning meilidele tuleks vastata korrektselt ning mõistliku aja jooksul. Samuti peaks saama pädeva ettevõtte puhul kontorit külastada ette teatamata, sest klientidele peavad uksed alati ava-tud olema.

odavaiM PolE PariMMida tuleks aga valmisfirma ostu puhul tähele panna? Ken Daniel selgitab: „Usaldusväärsel valmis-firma müüjal on loogiline, selge,

Valmisfirma ostmine aitab ideed kohe tööle pannahästi ülesehitatud ja informeeritud koduleht, millel ei puudu ettevõtte tutvustus, firma ostmist ja loomist puudutav info (k.a nimekiri valmis-firmadest), online-tellimisvõimalus ning täpsed kontaktandmed. Teisi-sõnu kogu vajalik teave sobiva tee-nusepakkuja valikuks. Kliendisõbra-lik ja aus ettevõte omab enda kohta usaldusväärset infot ja andmeid: firma rekvisiidid, aadress, telefo-ninumber, e-post, kontaktisiku andmed. Klientidel tuleks ettevaat-likult suhtuda valmisfirmade pak-kujatesse, kelle koduleht on uuen-damata, kahtlustäratav (nt tõeliselt kehv ülesehitus, ebaloogilisus või kujundus) ja/või väga väheste kon-taktandmetega (nt ainult e-post või mobiilinumber). Võib ainult aimata, milline on siis nimetatud firma tee-nusekvaliteet üldse.”

Lisaks tuleb Danieli sõnul tähe-lepanu pöörata sellele, mida val-misfirma pakett sisaldab. Vältige kõige odavamaid hindasid. Vaa-tamata keerulistele majandusli-kele aegadele, tuleks odavaima hinnaga pakkumisi vältida. Oma firmaga alustamisse ei tohi suh-tuda kergemeelselt. Üldjuhul on pakkumiste nagu „kõige odavaim” või „odavaim hind” taga alati mingi AGA/VÕI ning valides odavaima pakkumise kasuks võivad teie kulutused algsest loodetud mada-

mustele vastame päevast päeva. Valmisfirma ostmise eelised võrrel-des firma asutamisega on eelkõige kiirus, mugavus ja komplekssus. Valmisfirma omandamisel on kogu eeltöö tehtud – asutamisotsus, põhikiri, avaldused, notariaalsed toimingud, tasutud riigilõivud jm. Meie oleme kõik need toimingud teinud korrektselt ja seaduslikult,” kinnitab Daniel.

hindavad oma teenused õiglaselt ning konkurentsivõimeliselt.

Kindlasti küsige müügiarvet. Korrektne müüja peab väljastama kliendile firma ostmisel lisaks vor-mistatud notariaalsetele dokumen-tidele ka müügiarve. Kliendile peab jääma ka võimalus valida ise sobiv makseviis, olgu selleks ülekanne või sularaha,” rõhutab Daniel.

Mida TulEKS oSTES TEada?Mida peaks aga klient enne valmis-

firma ostmist teadma? „Enne val-misfirma ostmist või üldse firmaga alustamist on ülioluline endale teatavad asjad selgeks teha. Siin-kohal on valmisfirma müüja juures konsultatsioonil käimine määrava tähtsusega ja see vajadus tekib paljudel ka iseenesest. Igapäeva-sed on küsimused: Kui kiiresti firma kätte saab? Millal saab tegutsema hakata? Kas vajan tegevuslitsentsi? Kuidas registreerida käibemaksu-kohuslaseks? Neile ja teistele küsi-

alphaline Consult oü esindaja Ken daniel (vasakul).

last hinnast oluliselt kõrgemaks osutuda. Veelgi hullem on juhus, kui sellega kaasnev dokumentat-sioon on tehingu juures ebapädev (nt andmed valed), tehing ise osu-tub mingil põhjusel keeruliseks, selle katkestab notar või seote end teadmatult ebaausa firma või isikuga. „Professionaalsed ja pikaajalisele tegevusele suunatud valmisfirmade müüjad teavad, mida pakuvad. Nad omavad oma valdkonnast head ülevaadet ning

Oma firmaga alusta-misse ei tohi mingil juhul suhtuda kergemeelselt.

Klient võiks valmis-firma müüjat valides teha ka veidi iseseis-vat uurimistööd.

Vähemtähtis pole ka see, et valmisfirma ostmisel pole kliendil pangakontole vaja tasuda 40 000 krooni firma osakapitaliks. See on juba tehtud. „Tulles tagasi konsul-tatsiooni juurde, siis meie ettevõtte üks tegevusprintsiipe ongi see, et klient peab saama vastused kõigile oma firma loomist puudutavatele küsimustele ning meie nõustamine ei lõpe ka pärast tehingu sõlmimist. Oleme alati pakkunud klientidele ka tehingujärgset nõustamist ja konsultatsiooni, sest oluline on omada kindlust, et saad ka hiljem oma küsimustele vastused,” selgi-tab Ken Daniel Alphaline Consult OÜ põhimõtet.

Alati võiks klient aga valmisfirma müüjat valides teha ka veidi iseseis-vat uurimistööd. Parim viis selleks on uurida internetist, millised firmad antud valdkonnaga tegelevad. Avage näiteks www.google.ee ja trükkige märksõnaks „valmisfirmad”.

Ettevõtlusleht

Ettevõtluskoolitus annab hea stardipositsiooni äri alustamiseks lehar Kütt

KredExi ettevõtlus- ja ekspordidivisjoni juht

Paljude jaoks on praegu väga kee-rulised ajad. Iga päev teavitatakse uutest koondamistest ja iga nädal raporteeritakse uutest tööpuu-duse rekorditest. Hulgaliselt ette-võtteid on sunnitud oma tegevuse lõpetama. Need, kes on kaotanud töö või oma ettevõtte, seisavad teelahkmel ja peavad otsustama, kuidas edasi. Kindlasti on tegemist raske olukorraga, kuid samas tasub lisaks kaotusele tähelepanu pöö-rata ka võimalustele, mida pakub iga uus olukord.

Stardilaen lihtsustab ettevõtlusega alustamist

kõiksuse põhjuseks olla ka see, et muudatuse tulemusena juurdevõi-detavat turuosa peetakse juba kät-tevõidetud turuosa silmas pidades tühiseks. See tühine turuosa võib aga just väikeettevõttele olla piisa-valt atraktiivne nišš tegutsemiseks.

abiKS on STardilaEnVäärtuslik äriidee võib alguse saada ka tarbijana turul pakutavaid too-teid ja teenuseid hinnates. Iga rahulolematust tekitav toode või teenus kätkeb endas ärivõimalusi.

Kui sina pole tarbijana pakutavaga rahul, siis ilmselt ei ole teisedki. Peaksid teadvustama, mis täpse-malt rahulolematust tekitab. Kui-das konkreetset toodet või teenust saaks täiendada, et see vastaks paremini tarbijate vajadustele? Kas oleksid võimeline oma täiustatud toote või teenusega konkureerima teiste pakkujatega? Kas on piisa-valt tarbijaid, kes oleksid valmis uuendatud toote või teenuse eest küllaldaselt maksma? Kuidas suu-dad oma ettevõtmise edu tagada

pikemas perspektiivis? Olles need küsimused piisavalt põhjalikult läbi mõelnud ja küsides seepeale endalt „miks ka mitte?”, tasub asi proovi-mist.

Kui on olemas jätkusuutlik äri-idee ja ainsaks probleemiks ette-võtte käivitamisel on stardikapital, saab abi KredExist, kes pakub alus-tavatele ja kuni kolm aastat tegutse-nud ettevõtjatele stardilaenu kuni ühe miljoni krooni ulatuses. Sellest kuni 500 000 krooni saab kasutada nii investeeringute kui ka käibeka-

pitali finantseerimiseks, 500 000 krooni ületavat summat saab kasu-tada ainult investeeringuteks.

Hea näide äriideest, mis põhineb nii senisel töökogemusel kui ka tarbi-jana tehtud tähelepanekutel, on OÜ Hotelweb loodud veebileht hotel-liveeb.ee, mille kaudu saab bro-neerida Eesti hotellide pakutavaid pakette. Portaali loomise idee sai alguse sellest, et seni oli broneeri-mine ja sobiva hotelli valik aeganõu-dev. Projekti teostamist toetas ette-võtte asutajate pikaajaline kogemus

turismisektoris ning ettevõtte käivi-tamist ja veebilehe loomist rahastati KredExi stardilaenuga.

Erinevalt tavapärasest laenu-tootest ei nõuta stardilaenu puhul ettevõtjalt varalisi tagatisi ja pikka tegutsemisajalugu. Piisab ettevõtte omanike isiklikust käendusest, mis katab 30–40% laenusummast. Üle-jäänud, tagamata osale annab oma-poolse käenduse KredEx.

Töötuks jäänud palgatöölisel on võimalus ennast proovile panna uutes valdkondades või hakata koguni ise enda tööandjaks, luues oma ettevõtte. Võimalikke äriideid pakuvad igapäevane elu ja omanda-tud kogemused. Kindlasti on arvu-kalt kellegi teise heaks töötanud või ka praegu töötavaid inimesi, kes näevad, kuidas saaks nende pakutavat toodet või teenust täien-dusi tehes veelgi paremaks muuta. Samas on suured ettevõtted vahel muudatuste tegemiseks liiga jäigad või on probleem tööandja juhtkon-nas või omanikes, kes ei mõista uuenduste potentsiaali. Vahel võib eelkõige suurema ettevõtte üks-

Iga rahulolematust tekitav toode või teenus kätkeb endas ärivõimalusi.

KredExi ettevõtlus- ja ekspordidivisjoni juht lehar Kütt.

Stardilaenu taotlemiseks tuleb ettevõtjal pöörduda Eesti Kredii-dipanka, Marfin Panka, SEB Panka, Swedbanki või EAS-i, kes menet-levad stardilaenu taotlust ning esitavad selle seejärel otsustami-seks KredExile. Stardilaenu väljas-tab ettevõtjale KredExi positiivse otsuse alusel pank.

Laenu saamise eelduseks on äriplaani olemasolu, mille etteval-mistamiseks saab vajadusel tasuta konsultatsiooni maakondlikest arenduskeskustest. Koos stardi-laenuga saab EAS-ist taotleda ka stardi- ja kasvutoetust.

Täpsemat infot stardilaenu kohta saab EAS-ist, maakondlikest arenduskeskustest, pankadest või KredExi kodulehelt aadressil www.kredex.ee/stardilaen.

Stardilaenu programmi rahas-tatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfon-dist.

Kui ainus probleem ettevõtte käivita-misel on stardikapi-tal, aitab KredEx.

Ettevõtlusleht

Margo Evardsonõigusbüroo Krimonte juhataja

Jätkuv majandussurutis sunnib ettevõtjaid loobuma liigsetest bürookuludest ja otsima uusi kliente-koostööpartnereid naa-berriikidest. Selle asemel, et ren-tida kontoriruumid, osta konto-ritehnika ja palgata sekretär, on lihtsam ja säästlikum kasutada virtuaalkontori teenust. Teoreeti-liselt võib kulude kokkuhoid olla nii kuni 70%.

Äriühingute asutamise ja hal-damisega tegelev õigusbüroo Kri-monte on juba aastaid pakkunud ettevõtjatele virtuaalkontori tee-nust lisaks Tallinnale ka Peterburis, Riias, Vilniuses, Helsingis, samuti Marbellas, Miamis jm.

Meie kogemuse põhjal on vir-tuaalkontor ainuõige lahendus alles alustavatele ettevõtetele – neile, kes soovivad oma büroo-kulud madalad hoida. Samuti ettevõtjatele, kes tahavad liigsete riskide ja kuludeta alustada äri Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Hispaanias, USA-s vm. Vaid üksi-kutes riikides on virtuaalkontori kasutamine keelatud.

Virtuaalkontor – ideaalne äri alustamiseks Venemaal ja Euroopas

Rahvusvahelises äris pole enam ammu tähtis, et sa konkreetses riigis füüsiliselt kohal oled.

osutab õigusbüroo Krimonte audii-tori-, raamatupidamise- ja inkas-soteenust ning teeb tihedat koos-tööd kohalike advokaatide ja teiste spetsialistidega. Õigusbüroo Kri-monte virtuaalkontori teenust on seni kasutanud peamiselt Soome, Rootsi, Itaalia ja Saksa ettevõtjad, Eesti on alles viiendal kohal.

virTuaalKonTor on ainuMõEldav vEnEMaal TEguTSEMiSEKSKui teil pole just kohapeal mõju-kaid tuttavaid, on virtuaalkontor ainumõeldav viis Venemaal äri-tegevuse alustamiseks. Praktikas on palju juhtumeid, kus oma Vene firmasse kümneid ja kümneid tuhandeid eurosid investeerinud ettevõtjad on sunnitud Venemaalt lahkuma, sest kolmandad isikud on kontoriruumid lihtsalt üle võt-nud või tühjaks varastanud. Jutud ärikultuuri muutumisest Venemaal ei vasta tõele.

Kontoriruumide rentimisel Venemaal võivad tekkida ka teist-sugused probleemid, sest riiklik poliitika ei soosi Eestist pärit ette-võtjaid. Rendiks sobilikke ruume pakkudes küsivad rendileandjad suure tõenäosusega: „Ega te juhus-likult Eestist pole?” ja täpsustavad: „Meil on keelatud Eesti ettevõtja-tele ruume rentida.”

Ka on Venemaal firma juhatuse liikmeks saamiseks vaja tööluba, mille vormistamine käib endiselt Moskva kaudu ja kindlate kvoo-tide alusel. Loa saamiseks peab ettevõtja täitma hulga pabereid ja käima meditsiinikomisjonis. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli ka meie äriseadustikus paragrahv, mille kohaselt pidi vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis.

Lihtsam on kasutada õigusbü-roo Krimonte juhatuse liikme tee-nust, kus juhatuse liikmeks saab mõni Krimonte Venemaa töötaja. See annab ettevõtjale ka soodus-tuse – kohalik bürokraatia ei seosta firmat Eestiga.

Meie virtuaalkontori kasuta-mine algab 50 eurost kuu ja võib küündida 1000 euroni kuus, kuid siis on kliendil võimalus kasutada kord kuus ka firma autot, mis võtab kliendi juba lennujaamast peale ja toimetab ta hotelli või kontorisse.

Kümmekond aastat tagasi soo-visid Itaalia, Saksa, aga eriti Soome ja Rootsi ärimehed omada Eestis firmat. Et neil endal firma regist-reerimiseks vajalik aadress puu-dus, pakkus õigusbüroo Krimonte neile seda teenust. Kui klientidel tekkis soov laieneda Lätti, Leetu või Venemaale, laienes õigusbüroo Krimonte koos oma klientidega ka sinna.

Kui täna pöördub õigusbü-roo Krimonte poole klient, kes soovib omada firmat Lätis, Vene-maal või mujal ning tahab ühtlasi ka virtuaalkontori teenust, saab ta lisaks firmale ka soliidse Riia, Peterburi või muu soovitud linna aadressi, telefoni- ja faksinumbri. Samuti sekretäri, kes vastab sisse-tulevatele kõnedele, kes skaneerib saabuvad kirjad ja faksid ning need kord nädalas kliendi e-postile edastab.

äri Saab ajada inTErnETi vahEnduSElRahvusvahelises äris pole enam ammu tähtis, et sa konkreetses riigis füüsiliselt kohal oled. Piisab sellest, kui sul on vastavas riigis registreeritud firma koos vajalike litsentside ja lubadega, soliidne juriidiline aadress ja telefoninum-ber, pangakonto kohalikus pangas (koos internetipangaga loomu-likult!) ning sekretär, kes vastab kõnedele ja saadab saabunud kir-jad-faksid e-postiga edasi.

Õigusbüroo Krimonte koha-likud juristid asutavad soovitud riigis firma, abistavad pangakonto avamisel, asjaajamisel kohalikus maksuametis, annavad nõu iga-päevaseks majandustegevuseks. Äritegevuse lõppemisel likvidee-ritakse kliendi soovil firma. Samuti

Kui teil pole kohapeal mõjukaid tuttavaid, on virtuaalkontor ainumõeldav viis Venemaal äritege-vuse alustamiseks.

Õigusbüroo Krimonte juhataja Margo Evardson.

Ettevõtlusleht

Piret hallik-SassTurundustugi juhatajawww.turundustugi.ee

Tulemuslikule turundamisele haka-takse mõtlema enamasti siis, kui häda käes ja vahendeid napilt. Kuid ka piiratud vahenditega on võima-lik efektiivselt turundada. Millest alustada? Sõnastage oma ettevõtte tugevad küljed. Tehke selgeks need tooted või teenused, mis tegelikult ettevõttele tulu toovad või seda tulevikus teha võiksid. Mõelge, kes on need kliendid, kes neist toode-test või teenustest kasu saaksid, ning toimetage info selle suurepä-rase võimaluse kohta klientideni. Ja pideva järjekindlusega. Nii lihtne või raske see ongi.

jänES hundinahaS

Järjepidevus toob tuluTutvus algab nimest. Igal ette-

võttel on nimi. Kui ettevõtte nimi või kaubamärk räägib sellest, mil-lega tegeletakse ja kasulik saadakse olla, on osa ettevõtte teenuste või toodete tutvustamise tööd tehtud. Seega pole ettevõtte jaoks elutäh-tis mitte ilus logo, vaid õige nimi ja mulje, mille see jätab.

Kas kuked? Või hoopis kanad? Kas silitamiseks või söögiks? Või hoopis munad?

Turundustoe algusaastail sõnas-tasime enda firma olemuse selli-selt:

Meie tugevus on turundusalased teadmised, suur kogemustepagas, terviklik lähenemine ja viitsimine kõvasti tööd teha.

Tegeleme vaid nende firmadega, kelle äri, kliente ja turgu suudame mõista ja nii aidata kogu ettevõtte turundustegevust terviklikult pla-neerida ja järjepidevalt ellu viia.

Me ei keskendu mõne üksiku teenuse pakkumisele, sest hakkame sel juhul võistlema vaid selle vald-konna tegijatega ja nii kaob meie tugevus – terviklahenduste pak-kumise oskus. Näiteks ettevõttele veebi valmistamisel sobime enam neile ettevõtetele, kes ei soovi vaid veebi tehnilist valmistamist, vaid ka läbimõeldud ülesehitust ning hästi koostatud tekste.

PääSTEPaaT või rEgulaarrEiS?Me vist oleme kõik viimasel minutil pakkidena värviprinterist turundus-materjale välja printinud. Kui kulud kokku lüüa, siis mõistlikum oleks

olnud materjalid aegsasti kokku panna ja trükikotta saata. See aga eeldab tegevuste planeerimist. Viimasel hetkel turundusmaterja-lidega toimetamine on nagu regu-laarreisi kasutamise asemel pääs-tepaadi järgi kutsumine – kohale saad, aga oluliselt suurema kuluga.

Olen kohanud ettevõtteid, kes kulusid optimeerida püüdes teevad võimalikult palju ise. Nii kujundab sekretär kliendimaterjali ja kirjutab veebitekste. Teise näitena firma, mis tegi uute klientide võitmiseks oma ruumides vahva kliendipäeva. Kahjuks olid kohal vaid püsikliendid, sest reklaam jäi tegemata ja eelinfo välja saatmata. Kui aga hinnata, kui palju aega nendele tegevustele kulub, siis soovitan läbi arvutada, kas oma töötajale makstud palk ja eesmärki mittetäitev üritus kallim pole kui teenuse sisseostmine.

Kulude kokkuhoiuks oleme oma klientide jaoks loonud turun-dusmaterjalide sooduspaketid (nt 1000 voldikut tükihinnaga 3 kr) ja standardsed administreeritavad veebimallid (2990 kr, vt kodulehelt täpsemalt). Enamasti aga polegi toi-miva lahenduse saamiseks asi mitte niivõrd tehnilises pooles kui infos, mis on vaja kokku panna. Oleme aru saanud, et meie kõige suurem kasu-tegur klientide jaoks on abi veebi-loogika välja töötamisel ja tekstide kirjutamisel.

naeruväärne on, kui hunt osutub naeratades jäneseks, ja hirmuäratav, kui jänes paljastab naeratades kih-vad. Ettevõtte nimi või kaubamärk peab peegeldama tegelikku sisu.

Piret hallik-Sassi on mitmekesise tegevuse ja uudsete lahenduste eest tunnustanud ka Euroopa ärinaiste assotsiatsioon.

Meie valisime oma ettevõtte nimeks Turundustugi. Selle nimega ütleme klientidele, et oleme alati neid toetamas kõikide turundust puudutavate küsimuste ja mater-jalide valmistamise puhul. Alates turundusstrateegiast ja turunduste-gevuste planeerimisest kuni konk-reetsete materjalideni – trükiste, reklaami- või müügitoetuskampaa-nia, messikujunduste, välireklaami, veebi, interaktiivsete lahenduste ja tekstide koostamiseni. Aitame oma kliente just sealt maalt, kust alates tal endal turundusküsimustega tegeleda pole mõttekas.

KuKEd, Kanad või MunadEnamasti pole piiratud mitte ainult rahaline ressurss, vaid ka aeg ja oskused. Ökonoomseks tegutsemi-seks peate teadma, kellele ja mida pakute, ning tundma oma klienti, tema ootusi, võimalusi ja vajadusi.

Kui õue peal askeldavad kuked ja kanad ja see on teie äri, siis mis on tuluallikas ja peamine toode?

Enamasti pole piiratud mitte ainult rahaline resurss, vaid ka aeg ja oskused.

Meie tugevus on turundusalased tead-mised ja viitsimine kõvasti tööd teha.

Ettevõtlusleht

Leiutised, kaubamärgid või ka brändid (sh domeenimed) ja tööstusdisainilahendused või ka disainid (toote väliskuju) on peamised tööstusomandi objektid.

Tööstusomand moodustab intel-lektuaalse omandi ühe olulise osa. Tööstusomandi olemuse paremaks illustreerimiseks ja näitena selle kohta, et see ümbritseb meid iga-päevaelus kõikjal, on iPod (elekt-rooniline meediapleier), mida on üle maailma müüdud üle 100 mln ühiku. See on samal ajal nii kauba-märgi (sh domeeninime), patendi kui ka tööstusdisainilahenduse õiguskaitseobjekt.

Mida kujutavad endast joonisel-

mainitud tööstusomandi objektid ja mis on lühidalt nende olemus?

leiutis on tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus (seade, aine, meetod või nende kombinatsioon), mida on võimalik kaitsta patendi või kasu-liku mudelina.

Kaubamärk on toote ja/või teenuse tähis, mida isik kasutab majandustegevuses oma kaupade või teenuste eristamiseks teiste isi-kute samaliigilistest kaupadest või teenustest.

domeeninimi on lihtsustatult isiku aadress/identiteet internetis – tähis, mis võib sisaldada viidet ka selle omanikule. Kui sellena kasu-

Leiutiste, kaubamärkide, disainide õiguskaitse tähtsusest igapäevaelus

tatakse kaubamärgi nime, saab domeeninime vaadelda ka kui vii-det kaubamärgiomanikule. Seega sarnaneb ta oma funktsioonidelt kaubamärgiga, sest nagu kauba-märkki hõlbustab ta eristamist, meeldejäämist ja näitab kuulu-vust.

Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline (nt muster) või ruumiline väliskujundus, mis ei tulene tehnilisest otstarbest.

Tööstusomandi õiguskaitse

võimaldab selle omanikul sead-mele või meetodile, kaubamärgile või toote väliskujule saada teatud ajaperioodiks mingil territooriumil ainuõiguse ehk monopoli nende kasutamiseks, mis tähendab seda, et sellele õiguskaitse saanud isik on selle täieõiguslik omanik ning keegi teine ei tohi seda tema nõusole-kuta kasutada.

Tööstusomandil võib olla ka suur rahaline väärtus. Teistest turul olevatest lahendustest erinev

innovaatiline lahendus ja selle kau-bamärk või selle lahenduse uudne väliskuju soodustab vastava kauba (kordus)ostmist, mis kokkuvõttes tekitab selle omanikule rahalist lisaväärtust. Lisaks tõstab efek-tiivne tööstusomandi haldamine, selle väärtuse kasvatamine (jätkuv investeerimine tootearendusse, reklaam jms) ning õiguskaitse selle omaniku konkurentsivõimet ja tugevdab tema positsiooni turul.

Kõik see tekitab aga ka konku-rentides soovi saada uuest inno-vaatilisest tootest või kaubamär-gist rahalist (lisa)tulu. Üldjuhul tegutsetakse selle saavutamiseks häid (äri)tavasid järgides, kuid pole välistatud juhtumid, kui püütakse ebaseaduslikult kasutada teiste tööstusomandit oma huvides (kõl-vatu konkurents). Praktikas esineb ka juhtumeid, kus algne omanik pole oma tööstusomandi õigus-kaitsele tähelepanu pööranud ja see on muutunud vabaks kasu-tamiseks kõigile. Tööstusoman-dile õiguskaitse saamine (st selle registreerimine Patendiametis) välistab sellised ohud ja on lisaga-rantiiks, et isiku edukast ja tuntud tööstusomandist tulenev rahaline lisaväärtus oleks tagatud ka tule-vikus. Lisaks annab tööstusomandi registreerimine täiendava õigus-kindluse, et selle kasutamisega ei rikuta teiste isikute õigusi (regist-reerimisel teeb Patendiamet põh-jaliku ekspertiisi).

Eriti tähtsaks on muutunud

tööstusomandi õigeaegse ja efek-tiivse õiguskaitse küsimus keerulis-tes majandustingimustes, kus kõik peavad tegema pingutusi konku-rentsis püsimiseks ja mõtlema välja üha uusi, innovaatilisi ja efektiivse-maid tooteid, teenuseid ja nende nimesid. uute tööstusomandi objektide õiguskaitse leiutiste tasemel on samuti tööstusliku innovatsiooni alus. Edukamad on paindlikud ja nutikamad ette-võtted, kes saavad sellega olulise eelise konkurentide ees. Samas ei tohi unustada, et sellised uudsed tooted, teenused ja nimed tuleb otsekohe (soovitavalt enne avali-kustamist) registreerida Patendi-ametis.

Sageli ei mõisteta, et õiguskait-seks tehtav kulutus võib olla tühine, võrreldes sellega, mis on vastava objekti väljatöötamiseks kuluta-tud või milline võib olla võimalik kahju selle objekti muutumisel

Euroopa Ühenduse kaubamärk nr CTM-005340484 (sh ka domeen www.ipod.com)

iPod Rahvusvaheline patent nr WO03036457 (joonis patendist)

kõigile vabaks kasutatavaks või mis veel halvem – kellegi teise (ainu)omandiks. Päevast päeva töös-tusomandi õiguskaitsega seondu-vate probleemide lahendamisel julgen väita, et küsimus pole selles, kas tööstusomandit tasub kaitsta, vaid selles, et seda peab õiguslikult kaitsma.

Tööstusomandi õiguskaitse on võrdlemisi keerukas, rahvusvahe-lise haarde ulatusega ja nõuab eri-teadmisi, mistõttu on otstarbekas oma õiguste efektiivsemaks kaits-miseks pöörduda vastava ala asja-tundjate e patendivolinike poole.

raivo KoitelEesti ja Euroopa patendivolinikKoitel Patendi- ja Kaubamärgibüroo oütel 603 3260 e-post koitel@koitel.eewww.KoiTEl.EE

Euroopa Ühenduse tööstusdisainilahendus nr RCD-450796-0004

Inimese loomingulise tegevusega kaasneb alati uue väärtuse loomine ja tähtis on teada, et see on õigus-likult kaitstav. Teoseid, mis pole tööstuslikult toodetavad, kaitstakse autoriõiguse seaduse alusel (Ees-tis tegeleb sellega Eesti Autorite Ühing). Eestis annab tööstusomandi esemetele õiguskaitse Patendiamet. Tööstusomandit eristab autoriõigu-sest ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest see, et need õigused ei teki automaatselt, vaid nende omanda-miseks tuleb teha mõned toimingud Patendiametis. Seda võib teha kas omanik ise või selleks volitada tea-tud tasu eest patendivoliniku, kes on oma ala asjatundja ning sooritanud vastava eksami Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeeriumi juures. Riiklikus patendivolinike registris registreeritud patendivolinike nime-kirja leiab Patendiameti kodulehelt praktilise teabe alt.

Patendiametis saab kaitsta:• leiutisi patendiga (aeganõudvaim) või kasuliku mudelina (odavam, kiirem);• tööstusdisainilahendusi (toote uudne väliskuju);• kaubamärke;• geograafilisi tähiseid, mikrolülituste topoloogiaid.

Kui loojal tekib küsimus, kas tema leiutis on üldse kaitstav, kas kaitsta seda patendiga või kasuliku mude-lina, kas kaitsta ära ka selle väliskuju disainina ja lõpuks – kas võtta oma tootele kaubamärk ainult Eestis või laiemalt – siis on väikeettevõtjal võimalik saada ameti spetsialistidelt

Tööstusomandi kaitsmise võimalustest Eesti Patendiametis

tasuta konsultatsiooni. Selleks tuleb registreeruda ja aeg kokku leppida. Konsultatsioonide kohta leiab infot Patendiameti kodulehelt www.epa.ee, samuti on siin andmed lõivude kohta, avalduste plangid, juhen-did, kehtivad seadused jm teave. Abi taotluste vormistamisel saab ja küsimused lõivude kohta leiavad kiireima lahenduse, kui helistada vastuvõtuosakonna telefonil 627 7911. Kui tekib küsimus, kas ja mida on juba leiutisena kaitstud, milli-sed kaubamärgid on juba kasutusel vms, siis saab interneti teel kasutada meie kodulehel olevaid online-and-mebaase. Muidugi on alati võimalus ka minna Patendiraamatukogusse aadressil Olevimägi 8/10, Tallinn ja saada sealt kohapeal juhendamist ning teavet.

Arvuti tagant lahkumata on võima-lik esitada elektrooniline taotlus e-por-taalide kaudu, vt https://online.epa.ee, kus saab täita ja saata Patendiametisse kaubamärgi registreerimise taotlusi, patenditaotlusi, kasuliku mudeli regist-reerimise taotlusi, Euroopa patendi jõustamise taotlusi ja tööstusdisaini

registreerimise taotlusi. Loomulikult on selleks tarvilik lisaks kaardilugejale ka ID-kaart koos kehtivate paroolidega. E-portaalide kaudu saabuvate taotluste hulk suureneb iga kuuga, eriti kauba-märkide puhul.

Tööstusomandi õiguskaitsemaa-ilm on esmapilgul keeruline, ometi on selles võimalik igaühel orientee-ruda. Patendiamet on aastaid teinud selleks väikeettevõtjatele tasuta koolitusi. Siit on saanud abi tuden-gid, disainerid, käsitöölised, toiduai-nete väiketootjad, Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, alustavad ettevõt-ted ja leiutajad. Koolituste info ja registreerimine on meie kodulehel rubriigis „Abiks ettevõtjale”. Tere tulemast!

Eve TangPatendiameti infoosakonna juhatajaToompuiestee 7, Tallinnwww.epa.ee

Oktoobri lõpus avas Regus Grupp oma esinduse ka Tallinnas, kesk-linna ja vanalinna vahetus lähe-duses Viru väljakul asuvas Metro Plazas. Kiiret äriinimest ootavad seal A-klassi kontori- ja koosoleku-ruumid, videokonverentside stuu-dio ja kakskeelne personal. Lisaks saab kohapeal kasutada internetti, faksi- ja koopiamasinaid. Ruume saab rentida ka tunni- või päeva-hinnaga. Oluline on seegi, et Regus ei võta ettemaksu ja tasuma ei pea jooksvaid kulusid.

Mitmed maailma tuntud firmad Google, ravimifirma GlaxoSmithK-line ja soomlaste Nokia ostavadki Regus Grupilt ruumirentimisvõima-lusi. See aitab kulusid kokku hoida, vabastab firma kinnisvaraga tege-lemisest ning kokkuhoiutud aega ja energiat saab rohkem põhitegevu-sele suunata.

Kui välisreisil tekib kiire vaja-dus korraliku koosolekuruumi ja videokonverentsi pidamise järele, on lahenduseks virtuaalkontor. Nii näiteks on maailma juhtival töö-kohalahenduste pakkujal Regus Grupil piltlikult öeldes iga päev 500 000 klienti. Need on inimesed, kes kasutavad nende ärikeskuseid 76 riigi 450 linnas.

Regus pakub laiema haardega äriinimestele ka BusinessWorldi kaarti, mis annab õiguse kasutada piiranguteta kõiki nende esindusi üle maailma. Vajaliku ruumi saab rentida väga lihtsalt online-süs-teemi kasutades, vali vaid riik ja täpsusta, mida vajad. Paljudes rii-kides on hooajapakkumised – näi-teks Saksamaal saab praegu büroo

rentida pooleks aastaks poole hin-naga ja Austraalias saab suuremas büroohoones väiksema kontori päris tasuta.

Põhjused, miks rendikontoreid ja virtuaalbüroosid kasutatakse, on väga erinevad. Näiteks on vaja esit-leda oma projekti teises linnas või riigis. Teinekord on vaja professio-naalset toetust videokonverentsi pidamisel. Kolmas äriinimene hin-dab üle kõige vabadust – tahan teha mugavalt tööd just sel ajal ja selles kohas, mille ise endale valin. Ris-kialtimate jaoks on rendibüroo hea võimalus loobuda suurte äririskide

Kontorirent võimaldab olla nii esinduslik kui ka kokkuhoidlik

ja kulude võtmisest ning saada see-läbi endale juurde kindlust, et tema ettevõtmine on jätkusuutlik.

Mõnele on oluline, et tema äri-tegevus paistaks välja professio-naalse, suure ja võimsana. Alustav firma võib tuule tiibadesse saada ka tänu sellele, et tema toimimispai-gaks on maineka aadressiga büroo-hoone. Ärikeskuses ruumi rentides saab kasutada telefonioperaatori ja postiteenust – ise firmat käivitades ei pea muretsema ka sissetulnud kõnede ja jäetud teadete pärast. Sellega tegelevad Regus Grupi pro-fessionaalid.

Ettevõtlusleht

Teie soove arvestavad üürilepingud ja kõike vajalikku sisaldavad paketid: Reguse oma abil hoiate oma üldkulud väikesena ja eelarve kontrolli all.

Lisateavet saate telefonil +372 663 12 33 või saidilt www.regus.com/estonia

• Kabinetid• Avatud bürood – koosoleku- ja koolitusruumid• Videokonverentsiruumid• Ärisalongid• Virtuaalbürood ja telefoniteenused• Haldusteenused• Businessworld-kaardiga juurdepääs rohkem kui

1000 ärikeskusele üle kogu maailma

1000 asukohta | 450 linna | 76 riiki

Teie bürooruumid Tallinnas ja mujal maailmas

AP_EEsti_estonia_1109 1 23/11/09 13:06

Mari Sarv

Kui teil on hea toode, millel on hea nimi, ilus logo või uudne tehniline lahendus, on tark see kõigepealt ära kaitsta ja alles siis turud vallutada. Hiljem võib olla hilja.

Patendivolinikud Margus Sarap ja Mikk Putk Sarap & Partnerid Paten-dibüroost annavad nõu nii ettevõtja-tele kui ka leiutajatele, kuidas nende väljamõeldu ja -töötatu omanike kätte jääks.

Kõige halvem, mis kaitsmata kaubamärgi puhul võib juhtuda, on see, et keegi pahatahtlik esitab ise patendiametile kaitsetaotluse ning saab teie loodud ja sissetöötatud märgi endale. Tõsi, teile jääb või-malus kohtusse minna, kuid selline stsenaarium on kindlasti kallim, kui olnuks oma märki ise kaitsta.

„Kui plaanitakse turul pikemat aega vastu pidada, on mõistlik kau-bamärgi registreerimise kulutused kohe alguses ära teha,” hoiatab Sarap ja lisab arvutused: riigilõiv kaubamärgi kaitse eest ühes toote- ja teenusklassis on 2200 kr, iga lisa-klass 700 kr. „Mõistlik on kaitsta märk vähemalt kolmes-neljas klas-sis. See teeb kokku alla 5000 kr.”

Arvestage aga, et kui teie kaitsete oma nime nt rõivatööstuse vallas, võib keegi samanimelist limonaadi ikka toota ja nimegi ära kaitsta. See-tõttu on suuremad brändid kaitsnud oma märgid kõikvõimalikele kaupa-dele ja teenustele.

EElTöö Maandab riSKidEnne kaitsmistaotluse esitamist tuleb enda huvides pisut vaeva näha ja veenduda, et sarnane märk juba kasutuses pole. Putk ja Sarap soovi-

tavad läbi vaadata Eesti kaubamärgid, kindlasti EL-is kaitstud ja suuremate ambitsioonide korral ka rahvusva-helised andmebaasid. Eestis kehtib nende kolme peale kokku praegu üle 600 000 kaitstud kaubamärgi.

„Kontroll andmebaasidest peaks käima kohe pärast seda, kui disainer mingid kavandid valmis on teinud ja tellijal nende hulgast valida laseb. Neid on tavaliselt neli-viis. Patendibü-roodes on inimesed, kes oskavad vas-tavaid andmebaase kasutada. Tõsi, see teenus maksab,” räägib Putk.

Järgmine soovitus Sarapilt on mitte piirduda ettevõtte nime ja logo kaitsmisega – kui toode on hea ja seda kavatsetakse müüa mingi brändi all, vajab kaitset seegi. Lihtne see alati pole.

TEhniliSEd lahEnduSEd vajavad SaMuTi KaiTSETLisaks kaubamärkide kaitsmisele saab ja tulebki kaitsta patendi või kasuliku mudeliga leiutised ja teh-nilised lahendused. Kuid ettevaa-tust! – siin võib tegemata eeltöö hiljem kätte maksta sellega, et juba välja antud patendikiri või kasuliku mudeli tunnistus tühistatakse, kui selgub, et selline tehniline lahendus on juba kellegi teise nimel kaitstud või kaitsetaotlus esitatud. „Sel juhul ei kuulu teile kaitstud leiutis, vaid hulk kohtukulusid,” nendib Sarap.

Ekspert koputab nii tööstuset-tevõtete juhtide kui ka inseneride südametunnistusele, et kõik oma õiguste eest seisaks. Ettevõtte juhid peaksid jälgima, et töölepingutes oleks puudutatud tööstusomandi kaitse teema. See välistab võima-luse, et töötaja lahkub koos oskus-teabega, loob ise ettevõtte ja hak-

kab tootma seda, mille eelmine tööandja lõi. „Seadus küll ütleb, et kui tööülesannete käigus tööandja vahenditega tekib uus asi, mida saab kaitsta, kuulub kaitse taotle-mise õigus firmale, aga see eeldab vastavate lepingupunktide või kirja-pandud tööülesannete olemasolu, mis kinnitaks, et kui töötaja lahkub, ei tohi ta seda infot kaasa võtta,” ütleb Sarap.

Insenerid aga jälgigu, et kui ette-

võte mõne nende leiutise patentee-rib, oleks õige leiutaja nimi taotluses ära märgitud. „Leiutajal on õigus oma leiutise eest õiglast tasu saada. See on tavaliselt 1–10% leiutisest saadavast tulust, sõltumata sellest, kas leiutaja töötab edasi samas ette-võttes või mitte,” räägib Sarap.

Putk rõhutab, et lisaks ettevõtte-sisesele regulatsioonile võiksid oma tegemised hästi läbi mõelda need leiutajad, kes oma mõttetööd kon-

kurssidel või konverentsidel esitle-vad. „Enne oma heal ideel põhineva tehnilise lahenduse kuulutamist anna kaitsetaotlus sisse ja alles siis räägi,” paneb Sarap rusikareegli konkreetsemalt sõnadesse.

Kui kaubamärgi kaitse aegub kümne aastaga ja seda saab piken-dada järgmiseks kümneks aastaks, siis leiutiste kaitse patendiga keh-tib maksimaalselt 20 aastat ja seda pikendada ei saa.

Kaitsmata tööstusomand on kulukam kui kaitstudKaubamärkide puhul on aga Mar-

gus Sarapil ettevõtjaile veel üks hea nõu – vaadake oma kaubamärkide kehtivusajad aeg-ajalt üle. Kui väärt märk aeguma hakkab, pikendage. Kui juba aegunud, kaitske uuesti!

•• Kindlaim viis on teha ise hästi kõlav sõna, mis ei tähenda midagi. nt mitte rõivabränd Tallinn gla-mour, vaid Talglam. •• veendu, et sellist kaubamärki sind huvitavatel või potentsiaal-selt tulevikus huvitavatel turgudel ees pole.•• veendu, et su välja mõeldud nimi muudes keeltes midagi ruma-lat ei tähenda. Sel juhul sa seda seal riigis registreerida ja kasutada naljalt ei saa.

valva oma domeeni!uuest aastast läheb Eestis priiks domeenide registreerimine. Kui seni sai iga juriidiline isik ühe ja eraisik mitte ühtki domeeni, siis edaspidi piiranguid pole. vaadake oma kaubamärgid üle ja mõelge, milliseid domeene tahate endale ja millised olete nõus suvalistele registreerijatele jätma.

Enne registreerimist tasub teada:

Patendivolinikud Mikk Putk (vasakul) ja Margus Sarap

Kasulikku kirjandust:Aleksei Kelli, Priit Lätt, Heiki Pisuke „Intellektuaalomandi kaasuste kogu-mik” Kairi Kurisoo, Viive Kaur, Pirjo Ant „Intellektuaalne omand”Jaak Ostrat „Kaitsmata toodang on probleemide allikas” Tööstusomandi ABC

Ettevõtlusleht

Kristiina viiron

Kellele meeldiks vaatepilt hotellikatu-sel turnivast mehest, kes laseb lendu portsu viiesajakrooniseid? Eks ikka sellele, kes raha kinni püüab. Vaevalt aga raha tuulde loopinud mees põh-just naeratamiseks näeb, ehkki pealt-näha lasi ta oma jakobsonid lendu ju ise. Ega oskamatult äri ajanud ja seetõttu ebaõnnestunud ettevõtja hotellikatusel turnivast mehest alati suurt erinegi – kui oled raha mõtle-matult käest andnud, oled temast ilma. Ja hea, kui õnnestub tal taas sabast kinni haarata.

Öeldakse küll et, kes ei riski, see šampanjat ei joo, aga blackrocketiliku lähenemisega – tulevikus on mul oma firma, mina olen rahul – ei õnnestu samuti klaase kõlistada.

Heast ja turukõlblikust ideest saab firma alguse, aga on veel 1001 äriõiguslikku aspekti, millega ette-võtja igal sammul arvestama peab. Targalt tegutsedes hakkab klaasi-kõlinat ja pudelite paukumist juba kostmagi.

•• advokaadibüroo lEXTal van-

deadvokaadid ain Kalme ja Tarmo Sild, mis osutuvad ettevõtja jaoks komistuskivideks? Millest tuleb üldjoontes lähtuda, et kõige algeli-semadki vead kõrvaldada? äriühin-guõigus on ju pikk ja lai…

Sild: Esimene komistuskivi on seo-tud vundamendiga. Alustame kauge-malt, võtame näiteks eraomandi, mis meile taasiseseisvumisega tuli. Saime majad, maad. Mõtlesime, et teeme, mis tahame, ehitame, kuhu tahame ja mida tahame. Aga võta näpust, ei ole see niimoodi midagi – vaja on ehi-tusluba, detailplaneeringut ja mida kõike veel. Maaomand, enesest-mõistetav ja pealtnäha kõikvõimas asi muutus keeruliseks ja piiratuks, sest arvestada tuli teiste inimeste huvidega.

Õiged otsused tuleb teha juba fir-mat asutades ning siin on palju vali-kukohti: kas hakkan ettevõtjaks üksi või kaasan kedagi. Üksi tegutseda on ugrilasele meeltmööda, kuid nii ei saa kunagi suureks. Kui kaasan, siis miks? Kas vajan lisatööjõudu, sest ei jaksa üksi kõike ära teha, või kapitali või oskusteavet? Sõltuvalt sellest, mida vajan, on tarvis otsustada, kui-das inimesed endaga siduda. Kapitali või oskusteabega äripartnereid võib siduda osanike lepinguga. Isegi kui olen ainuomanik, vajan ikkagi töö-tajaid. Töötajad täidavad tasu eest teatud ülesandeid ning kui tegemist on n-ö taibuettevõttega, on neil ka oskusteavet. Tööleping standard-põhjana on lihtne. Küsimus on, kui-das vältida, et töötajad väärtusliku infoga laiali ei jookseks või konku-rendi juurde ei siirduks. Veelgi parem küsimus on, kuidas neid motiveerida. Teemaks siis konkurentsikeeld, konfi-dentsiaalsete andmete kaitse, pree-miasüsteem.

Kui võrrelda klienti patsiendiga, siis need, kes on teinud vigu vunda-mendiga, tulevad enamasti ka aas-taid hiljem ning alles siis, kui päästa on jäänud väga vähe. Umbes sama

Teadmatus lennutab ettevõtja raha tuulde

soovitus võiks olla arstilt, et lapsepõl-ves ei maksa suitsetama hakata.

Kalme: Või võtame näiteks järg-mise aspekti – kust me oma ettevõt-tele raha saame, sest äri ei saa teha, kui pole raha. Raha on ikka olemas, kui on idee. Kapital armastab olla varjus, samavõrra armastab kapital tootlust. Kapital ei armasta riske. Kui minna äriideega panka, pole nende küsimus pärast masu selles, kas teil on kinnisvaratagatis, vaid selles, kui-das ettevõte laenuinvesteeringuga raha kavatseb teenida. Ja jõuame tagasi algusesse – raha võiks üldse hakata teenima ettevõte, millel on selge struktuur nii omanike (algka-pitali), juhtide kui ka töötajate kohta. Kui see on olemas, võiks kaaluda ka äriideed ja pangast raha juurde lae-namist. Umbes sama loogika on mis tahes professionaalsel erainvestoril. Ja juba tulevadki täiendavad juriidili-sed nüansid – kas investeerida kapi-tali laenuna ettevõttele? Või hoopis sissemaksena kapitali? Laenuandja saab ettevõttelt intressi ja pankroti korral on ta omanikega võrreldes vara jagamisel eelisseisus. Kapitali sisse-makset tehes muutute äris osanikuks, te ei saa küll stabiilset intressi, kuid kui pärast laenumakset jääb ettevõt-tele ka kasumit, jagate seda. Ning kui ettevõte õnnestub kunagi müüa, on müügitulu teie. Kui ettevõte pankro-tistub, olete aga sissemaksest põhi-mõtteliselt ilma. Või kasutada hoopis kombineeritud rahastamist: osa kapi-tali, osa laenuna jne.

Sild: Oma ettevõtet planeerides tuleb arvestada sedagi, millisele sihtturule on soov jõuda. Kui tahe-takse Eestist välja jõuda, lisandub kindlasti maksuplaneerimine sõltu-mata sellest, kas tegemist on EL-i või väljaspool liitu asuva turuga. Väga põnev on kaubelda näiteks Ameerika Ühendriikidega, see on ohtlik, aga põnev turg, kus isegi kümnedollarilist tehingut sõlmides võid saada tagasi miljonkroonise kahjunõude.

Igal juhul tuleb tunda sihtmaa äri-kultuuri ja seadust, et ärisuhted üldse võimalikuks saaksid.

•• Kui ettevõtja on kõiki neid aspekte silmas pidanud ja ettevõte on edukalt käima läinud, tekivad järgmised nüansid, mida oma tege-vusi planeerides silmas pidada? Mida siinkohal kõige tähtsamaks peate?

Sild: Oma toodet või äriprotsessi tuleb konkurentide eest kaitsta, sest üks odavamaid rahateenimise viise on kopeerida teistelt. Ka koolis, jät-tes kõrvale kohusetunde, oli ju kõige mugavam lahendus spikerdada. Kui tegemist on vähegi nii-öelda taibu-tootega, tuleb seda kaitsta. Kaitse, muide, ei saa kunagi olla paljasõna-line ja ei iialgi tagantjärele. Kaitse on alati ennetav, sel on konkreetne vorm ja seda vormi valdavad juristid.

Kaitsta oma toodet Eestis on üks, Euroopas teine ja USA turul veel kol-mas teema.

Praktikas esineb palju tarkvara ja kaubamärgiga seotud vaidlusi. Tark-vara ja kaubamärk on suuremahu-lise ettevõtte A ja O ning seda peab kaitsma.

On olnud ka juhuseid, kus alltöövõtja kopeerib toote või äriprotsessi – mater-jal on tal selleks ju olemas. Näiteks Viet-namis õmmeldakse alltöövõtu korras kalleid firma päevasärke, aga osa neist on muu hulgas seitsme dollari eest ka kohapeal müügis.

•• Ei saa ju eeldada, et ettevõtja suudab kõike seda ise hoomata. Kui-das peaks ettevõtja talitama, et tal hiljem ei tuleks tagantjärele tõdeda, et iseenda teadmatusest sai suur viga tehtud?

Sild: Kui tahate teha vähegi suure-mat äri, lisage äriplaani kohe nõusta-miskulud. Keegi pole kunagi liiga tark. Tarkusel on hind. Lollusel on hind. Ärge kunagi arvake, et olete liiga tark, ja otsige ikka enda nõrku kohti. Kui milleski kahtlete, pidage nõu.

Kalme: Paljud asjad on igale ettevõt-jale ainukordsed. Advokaadile, kes tege-leb nendega päevast päeva, on nad eri nüanssidega korduvused. Hea advokaat näeb mõnda asja laiemalt – temalt võiks lisaks teoreetilisele teadmisele oodata ka kogemust, kuidas üks või teine lahen-duskäik praktikas toimib, sotsiaalseid sidemeid ning ka uste avamist.

Rääkides meie kogemusest – kui äriplaan on mõistetav, kohandame alustavatele ettevõtjatele ka alustava ettevõtja tingimusi, kanname osa tema riskist. Näiteks kui teame, et olete tõe-näosusega 1:10 välja mõelnud vähivas-tase ravimi ja teil on veel pikk tee minna oma äriplaani rahastamiseks, testimi-seks, intellektuaalse omandi kaitseks, võiksime kaaluda enda tasude olulist vähendamist tingimusel, et edu korral jagate meiega ka edukustasu.

•• Millised on teie praktikas kõige tüüpilisemad juhtumid, mis on tingitud asjaolust, et ettevõtja polnud äriseadu-sega kursis?

Kalme: Tüüpiline näide on ebaõn-nestunud investeering – raha on paigu-tatud ettevõttesse ja see on kadunud. On näiteks ostetud vähemusosalus fir-masse, aga meie seadus ei kaitse vähe-musaktsionäre.

Kui omad 40% aktsiatest ja läbisaa-mine teise aktsionäriga on kehv, ei saa sa kunagi ühtegi krooni dividendi. Juhti-mises ei osale, müüa aktsiaid ei saa, sest keegi teine sinu asemele asuda ei taha ja raha ka enam pole. Teine omanik, kelle käes on 60% aktsiatest, teeb, mida soo-vib, aga sina efektiivselt sekkuda ei saa. Sel põhjusel ongi väga oluline sõlmida aktsionäride leping, tihtipeale seda ei tehta.

Olen näinud palju juhtumeid, kus sõbrad teevad firma, kus kummalegi kuulub 50% aktsiaid, ühel hetkel pöö-ratakse tülli ja ettevõte ei toimi enam. Selliseid asju saab ära hoida, kui aktsio-närid lepivad enne ametlikult kokku, kuidas erimeelsusi lahendada: näiteks ostab üks teise osa välja, müüakse ette-võte kolmandale vms. On olemas n-ö retseptiraamat, kust lepingusse vaja-likke klausleid võtta.

Kui aga ettevõtja pöördub õigusabi saamiseks juristide poole siis, kui asjad on juba valesti läinud, on enamasti hilja. Heal juhul saame piltlikult öeldes vahe-tada krooni 10 sendi vastu.

Seadust tundmata ja arvesse võt-mata võivad ette tulla pöördumatud või väga rasked olukorrad. Seepärast kehtib siin nõuanne: ära kirjuta ühelegi lepin-gule alla asja endale selgeks tegemata. Nii on ostetud endale terve firma, mis on sisuliselt tühi. Näiteks ostab inimene omale puhastusteenust pakkuva ette-võtte, millel on korralik käive ja kasum, aga ostja pole teinud enda jaoks selgeks, et teenuse osutamiseks sõlmitud lepin-gud lõpevad ning uusi lepinguid pole tulemas. Siis on tal ühel hetkel 300 töö-tajat, liisitud tehnika ja RÕÕM olla ette-võtja, aga võlad tuleb tal ka ju maksta.

Kõik lepingud tuleb enne allkirjasta-mist üle lugeda, tehingu protsessi tuleb mõista!

Sild: Ettevõtja tarkus peaks olema alati samm tegudest ees. Tarkuse eest on odavam maksta, kui hiljem oma vigade eest tasuda.

vandeadvokaat Tarmo Sild

vandeadvokaat ain Kalme