INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon?

Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki.

2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus – st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt – me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida.

3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine – meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru

saada. Heaolu – inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. Arvamuse mõjutamine – kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis

võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil.

Paranenud suhted – inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. Tegevus – veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses.

4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid.

5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, žestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest.

6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised(nt füüsilised – mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused).

7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus.

8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele. Seega saab sõnumite edastaja tagaside abil aru, kuidas sõnumi vastuvõtja sellesse suhtub ning võib ennustada ka vastuvõtja tulevast käitumist. Tagaside on aktiivse kuulamise osa, seega ka inimkommunikatsiooni tähtis osa, sest kui poleks tagasidet, oleks äärmiselt raske teise poole reaktsiooni interpreteerida.

9. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? Aeg mõjutab väga inimese kuulamist, kuna aktiivse kuulamise jaoks on inimesel tarvis üsna palju aega ja kiirustades on raske teise inimese soovidest aru saada. Seega mõjutab aeg inimkommunikatsiooni kvaliteeti. Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega.

10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele.

11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus.

12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne,noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada.

13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega, edastab mõtteid ebaselgelt ja kuulaja ei pööra erilist tähelepanu rääkijale, vaid mõtleb oma asjadele. Pooled ei saavuta soovitud tulemust ja võib tekkida konflikt.

14. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on see, kui me töötleme ainult teatud sorti informatsiooni ja filtreerime muu. Filtreid on kahte sorti: füsioloogilised (näeme ainult teatud kauguseni, piiratud võimed) ja psühholoogilised (ebahuvitava ignoreerimine, filtreerimine infot enda ootuste ja arvamuste põhjal).

15. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võiks öelda, et iga inimese aju töötab omamoodi, seega on igal indiviidil oma viis, kuidas ja millist infot ta vastu võtab ja kuidas seda organiseerib ning tõlgendab. Informatsiooni valikuline vastuvõtmine on tihedalt seotud valikulise tähelepanuga – st milliseid filtreid me kasutame ja millist infot ignoreerime. Valikuline organiseerimine on see, kuidas on meil infot kergem meelde jätta ja kas on üldse vaja mingit infot korrastada, et see meelde jätta. Nt telefoninumbrite meeldejätmine – iga inimene grupeerib arve 2-3 kaupa omamoodi. Valikuline interpreteerimine on see, kas me asume infot enda jaoks tõlgendama või võtame iseendastmõistetavana ja tõlgendust mittevajavana.

16. Kuidas me loome arusaamise iseendast? * enesehinnang – mida ise endast arvad* enesekontseptsioon - Enesekontseptsioon ehk isiklik identiteet on summa inimese teadmistest ja arusaamadest iseenda kohta.* tagasisideMe loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt).17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel* füüsiline atraktiivsus – kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb* väljendusrikkus ja karismaatilisus – kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne* stereotüübid ja üldistused – kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaamAlbert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt:

- 7% - verbaalne (sõnad)- 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne)- 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme)

18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige määravam mulje kujundamisel.19. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi.20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?

Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus.21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid.22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. Tähendus muutub vastavalt kogemusele, mida inimene vahendab. Ka omandab sõna kaastähendusi vastavalt sellele milliste kogemuste edastamiseks teda kasutatakse.23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis? Kodeerimine on tegevus, kus valitakse verbaalne või mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseks. Dekodeerimine on vastuvõtja poolne sõnumi töötlus ja selle allika sisemist olekut peegeldavale käitumisele tähenduse omistamine.24. Mis tingib ümberlülitumise ühelt kodeerimisviisilt teisele? Selle tingib eri kodeerimisviiside eri funktsioonid(esteetiline, praktiline, ametialane, sooline, vanuseline, staatuseline). Seega valib inimene erinevates situatsioonides erinevaid kodeerimisviise.25. Mis on egotsentriline kõne? Sisekõne, endale rääkimine26. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles(Sapir-Whorfi hüpotees). Et mingit rahvast mõista, tuleb ära õppida nende keel. Seega vajame erinevaid keeli maailma mõistmiseks. 27. Millised on keele probleemid maailma mõistmisel? Keeled on abstraktsed, faktid ja järeldused, mida tuleb keelt rääkides teada, on palju polaarseid sõnu, eufemisme ja mitmetähenduslikke sõnu. Sageli ei ole võimalik õppida keelt selgeks, õppimata selle rahva kultuuri, kuna erinevatel rahvastel kasutatakse sõnu erinevates tähendustes ja kombinatsioonites. Selleks on mingit rahvast mõista, on sageli vaja mõista neid iseloomustavaid väljendeid, mis võivad olla väga mitmetähenduslikud. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid, eriti kui olete hea kehakeele tundja, sest neid on märksa raskem kontrollida, samas kui sõnu on inimesel palju lihtsam kontrollida ja tõde sõnade abil moonutada.29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne (0 – 15 – 45 cm), personaalne (45 – 75 – 120 cm), sotsiaalne (120 – 215 – 360 cm) ja avalik tsoon (360 – 610 - … cm).30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Silmad ja nägu saadavad kõige rohkem mitteverbaalseid sõnumeid, mis on enamasti ka moonutamata, kuna silmi ja nägu on kõige raskem kontrollida. Pealegi on suhtlemises väga tähtis silmside, mis aitab tekitada usaldust suhtlejate vahel.31. Milline on žestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Žestid võivad kommunikatsioonile kaasa aitada või hoopis seda takistada. Erinevatel kultuuridel võivad samadel žestidel olla erinevad tähendused, seega tuleks neid ettevaatlikult kasutada.32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Erinevatel puudustul on samuti erinevad tähendused, nad võivad aidata usaldust saavutada, kuid võivad teisele poolele piinlikkust tekitada.33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Riietus aitab kujundada esmamuljet. Kui teisel suhtluspoolel on kujunenud sinust halb esmamulje, siis ei pruugi kommunikatsioon õnnestuda. Samuti võib mittevastav riietus häirida, olukorraga sobiv riietus aga kaasa aidata.«Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida.34. Mida tähendab parakeel?

= midagi lisaks keelele -> tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust.35. Mis on pseudokuulamine? Näo tegemine nagu kuulaks, tegelikult kuulad heal juhul ainult poole kõrvaga ja otsid ainult teatud infokildu või infot, et teisel poolel jääks mulje, et teda kuulatakse. Sageli tehakse selleks, et rahuldada mingit kindlat eesmärki: kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist.37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine.Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustusPositiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses.Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse.Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist.38. Kuidas kuulata efektiivselt? Pilkkontakt, nõjatu ettepoole, tekita kindlustunnet noogutades või ümber sõnastades, esita selgitavaid küsimusi, astuge segajaist eemale, püüa mõista kuuldut, isegi vihasena, püüa vältida mürategureid.39. Mis on lähisuhete aluseks? Lähisuhete aluseks on meeldimine – näiteks sarnasuse või hoopis erinevuse pärast. Samuti usaldus.40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teiselt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste, eneseavamise ja üksteisetundmaõppimise põhjal.41. Milline on inimsuhete dialektika? Näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. Sõltub järgmistest faktoritest: Autonoomsus/seotus, Kindlus/ebakindlus, Avatus/suletus42. Mis on konflikt? Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused.43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine – st eitamine, mittereageerimine või edasilükkamine. Võitlus – ähvardused, minu arvamus on ainuõige! Kompromiss – mõlemapoolne järeleandmine Kohanemine – oma soovide mahasurumine Koostöö – mõlemapoolne rahulolu, mõlemad võivad võita44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, sest mõlemad pooled peaksid vältima võitja/kaotaja rolli.45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda, kuna teise poole huvid surutakse maha ega arvestata nendega.46. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Ühe poole veendumus, et konflikt on hirmus, tema vajadused on teise poole omadest tähtsamad, võita võib ainult üks. Üks pool hakkabki oma veendumusest lähtudes kasutama ebaausaid võitlusviise, mis vaevalt viivad mõlemat poolt rahuldava tulemuseni.

Kuidas märgata ebaausaid võitlusviise? Halb ajastus Süüdistamine Liiga palju teemasid Teiste tunnete varjamine vihaga Võimatud nõudmised47. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? (Konflikt on vältimatu, mõlema vajadused on võrdsed ning mõlemad võivad võita.) määra kindlaks aeg, sõnasta probleem, ära muuda teemat, väljenda kõiki oma tundeid, tee ettepanek muudatusteks. Kirjelda tagajärgi, väldi pingete tõusu, lõpeta vaidlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusajaga.48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Analüüsi olukorda Valmistu läbirääkimisteks Planeeri ja organiseeri Säilita kontroll läbirääkimiste üle Läbirääkimiste lõpetamine Alati saab pareminiEelda, et mõlemad tahavad oma soove rahuldada, mõlemad peavad vältima võitja-kaotaja filosoofiat, paljud probleemid on läbiräägitavad, et olla edukas, tuleb arvestada teise poole vajadustega, interpretatsioonid ei ole alatiühesugused. Tuleb püüda teist inimest mõista ja keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist.50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud.51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine52. Mis on Johari aken? Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mis näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.Avatud ruut – sina tead ja ka teised teavad. Pime ruut – sina ei tea, kuid teised teavad. Varjatud ruut, sina tead, kuid teised ei tea. Tundmatu ruut – ei tea sina ega teised.53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Plussid: enese parem tundma õppimine, inimsuhete lähenemine, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. Miinused: ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida ja kartus, et sinu eneseavamist võidakse kurjasti ära kasutada.54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? 1) Tähelepanekud – faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud.2) Mõtted – järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikulttoimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab.3) Tunded – kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid pareminining ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi.4) Soovid – inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige täpsemalt oma soove.55. Millised sõnumid on täissõnumid? Täissõnumites on koos eneseväljenduse kõik neli kategooriat: mida näed, mõtled, tunned ja soovid. Lähisuhted püsivad täissõnumite najal. Sinu parimad sõbrad, partner ja pereliikmed ei tea kogu tõde, kui Sa ei jaga nendega kõiki kogemusi. Täissõnumis ei jäta Sa olulisi seiku jutust välja, ei varja oma viha, ei suru alla oma tahtmisi. Selles on esitatud täpsed ja kindlad faktid, ilusti põhjendatud ja teist süüdistamata

56. Millised sõnumid on risustatud sõnumid? Risustatud sõnum varjab mingeid tundeid või mõtteid. Risustatud sõnumid tekitavad heal juhul segadust, halval juhul aga võõrandumist.Risustatud sõnum erineb täissõnumist selle poolest, et viha, järeldust või soovi polelausest lihtsalt välja jäetud. Ta on seal olemas, kuid varjatud kujul.

Sõnumi edastaja ei anna täis sõnumit vaid pigem vihjab mingile asjale. See tähendab, et edastatakse poolikuid sõnumeid ning kuulaja peab tühjad kohad ise oma arusaama järgi ära täitma. See ei ole efektiivne ning tekitab konflikte.57. Millised on tõhusa eneseväljenduse reeglid? Sõnum peab olema otsekohene, selge, sirgjooneline ja peab kuulajat toetama ning see tuleb edastada kohe.58. Mis on kultuur, kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? See on eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve *Kultuur on õpitud59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism – kollektivism Kõrge- (oskavad lugeda paremini mitteverbaalseid sõnumeid) ja madalakontekstilised kultuurid Võimusuhe Maskuliinsus – feminiinsus Täpsus ja ebamäärasus60. Mis on etnotsentrism? On uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige. Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist.61. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne.62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? • Teab, miks läheb intervjuule• Teab intervjueerija eesmärki• Viib end kurssi intervjuus käsitletava teemaga• Teab, mida tahab enda omadustest esile tõsta intervjuus• On aus• Ilmutab siirast huvi küsimuste suhtes• Tekitab intervjueerijas enda vastu huvi• Ei hiline• Riietub vastavalt• On taktitundeline ning rahulik63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? • Kogub taustinfot• Määrab konkreetse eesmärgi• Kirjutab üles küsimused• Seab küsimused eelnevalt loogilisse järjekorda• Mõtleb intervjueeritava vastusele• Tuletab intervjueeritavale intervjuu eesmärki vajadusel meelde* Milliseid küsimusi võib küsida ja kuidas neid küsida?64. Mis määrab ära inimeste grupi? Inimeste grupp on mingis aspektis ühtseid eesmärke, vaatepilte ning arvamusi omav inimeste hulk, kus on olemas nii liikmed kui ka liidrid.ühine eesmärk … ülesandele orienteeritud grupid… vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne65. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära?

Informatsioon jõuab grupiliikmeteni väga kiiresti. Grupisuhtluse tõkked võivad oluliselt häirida informatsiooni korralikku levimist grupis ning üldist grupitööd.66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Konformismi suurim tase on umbes 5 inimesega grupis, sealt üle ei tajuta enam grupi terviklikkust. Väikesed grupid mõjutavad inimest oma arvamust enam muutma. Mida tugevam ja ühtsem grupp on, seda suuremat võimu omab oma liikmete üle. Tugevus siinkohal eeldab, et grupil on teatavad tunnused (näiteks hoolitseb oma liikmete eest, kaitseb, aitab) Inimesed muudavad tihti oma käitumist ka sõltuvalt teiste staatusest. Sotsiaalse mõju teooria kohaselt loeb ka grupi füüsiline kaugus: mida lähedamal, seda rohkem mõjutavam.Kohandumise surve… kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustuSotsiaalne mõju… vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Plussid: on võimalik kõigi grupiliikmete arvamus ära kuulata ja on lihtsam leida kompromiss, kuna vastandlikke huvisid on enamasti vähem. Kõik grupiliikmed tunnevad hästi teisi ja on teadlikud nende soovidest/arvamustest. Konflikti lahendamine kiirem.Miinused: on suurem tõenäosus, et grupil on olemas üks liider, kelle arvamus on ainuõige, ja teiste arvamusega ei arvestata. Konflikti lahendamine võib koonduda teineteise sõimamisele, kuna teineteist tuntakse hästi ja ei häbeneta teineteise peale karjuda.68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Grupi otsus mõjutab kogu gruppi korraga. Kõik grupiliikmed ei pruugi tehtavaga või otsusega nõustuda, aga lähevad kaasa, kuna kardavad, et nemad heidetakse rühmast välja või mõistetakse hukka/nõrgaks.69. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on tuntud ideeloomemeetod. Tavaliselt on see rühmatöö meetod(5-10 inimest), kuid seda võib kasutada ka üksikisik. Ajurünnaku istungil püütakse luua kriitikavaba õhkkond, et kogunenud erinevate kogemustega inimesed saaksid esitada pööraseid lahendusideesid, mis sünnitaksid assotsiatsioonide ja ettekujutuste kaudu uusi ideesid.Ajurünnaku reeglid1. Ideesid ei tohi kritiseerida2. Soodustame julgete ja ebaharilike mõtete esitamist3. Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet4. Soodustada ideede edasiarendust teiste poolt5. Kõik osalejad ja ideed on võrdsed*Jäta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale*Lase kujutlusvõime vabaks ja paku välja lahendusi*Paku välja nii palju ideid kui sa vähegi suudad*Otsi variante ja täiendusi*Salvesta kõik ideed*Hinda ja vali välja hiljem70. Millised on grupi liikmete rollid? Grupi liikme rollid Ülesandele-orienteeritud rollid Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid Individuaalsed rollid71. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja Vahekohtunik, Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog, Isakuju, PatuoinasSuhtlemisega seotud rollid 1) Tseremoniaalne roll. Tseremoniaalne roll seostub organisatsiooni esindamisega. 2) Liidri ehk eestvedaja roll. Juhtija rollis vastutab juht alluvate töö motiveerimise, valiku, ettevalmistamise ja eelnevaga seotud tegevuse eest. 3) Seostaja ehk sidepidaja roll. Sidepidaja roll hõlmad ühist tegevust teiste juhtidega organisatsioonis ja organisatsioonile vajalike inimestega väljaspool organisatsiooni. Informatsiooniga seotud rollid 1) Informatsiooni vastuvõtja roll. Juht otsib ja saab mitmesugust infot, esineb kui närvikeskus organisatsiooni tuleva ja organisatsioonis ringleva info suhtes. Suure osa teavet saab juht vahetul suhtlemisel. 2) Informatsiooni levitamine. Informatsiooni jagaja rollis juht vahendab ja korraldab alluvatele

vajalikku informatsiooni organisatsiooni sees. 3) Esindaja. Esindaja rollis annab juht informatsiooni ka neile, kes antud organisatsiooni ei kuulu. Otsustamisega seotud rollid 1) Ettevõtja ehk uuendaja. Juht on uuenduste õhutaja, ta püüab täiustada organisatsiooni. 2) Ressursside jagaja. Ressursside jagaja rollis otsustab juht, kuidas kasutatakse vaimseid ja materiaalseid ressursse organisatsioonis 3) Arusaamatuste lahendaja. Arusaamatuste lahendajatena ja häirete kõrvaldajatena lahendavad juhid probleeme, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele. 4) Läbirääkija. Läbirääkija rollis sõlmib juht lepinguid, püüab organisatsioonile saada paremaid tingimusi, peab kõnelusi valitsusorganite ja ametiühingutega, klientide ja hankijatega. 72. Mida teha et grupi töö oleks edukas? • Pane paika grupi eesmärk• Tee kindlaks oma seisukoht• Kuula• Löö kaasa• Säilita külma verd• Sõnastab grupi eesmärgid• Ergutab gruppi koostööle• Jõuab grupiga ühisele otsusele• Hoiab korda majas• Hoiab üleval grupi vaimu• Valib sobiva juhtimisstiili73. Millised on erinevad juhtimisstiilid? Sõltuvalt sellest, kui suur (või kui väike) on kellegi rõhuasetus põhitegevusvaldkonnas, saab eristada nelja juhtimise stiili:

1. Vähene juhendamine / vähene ergutamine – administraator, pakub vaid nõrka toetust oma meeskonnale.

2. Vähene juhendamine / tugev ergutamine – käivitaja, kes toetub ainult töö kvantiteedile, julgustades, premeerides või sundides oma töötajaid rohkem töötama.

3. Tugev juhendamine / vähene ergutamine – õpetlane, kes toetub põhiliselt töö kvaliteedile, jagades oma meeskonnale teadmisi, õpetusi või oskusi, et nad oleksid valmis erinevateks olukordadeks.

4. Tugev juhendamine / tugev ergutamine – juht, kes pöörab võrdselt tähelepanu mõlemale aspektile ega ohverda üht teisele, kontsentreerub samal ajal nii töö kvantiteedile kui ka kvaliteedile.74. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? *Konsensus*Enamus*Koalitsioon*Teerull75. Mis on avalik esinemine? Avalik esinemine on kommunikatsiooni liik, mida iseloomustavad järgmised omadused: Sõnum peab olema suunatud kõigilegrupi liikmetele “Avalik” keel on piiratum Auditoorium on mitmekesine Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne Tagasiside on piiratud Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur Esineja peab valmistuma kõneks76. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Tööjaotus*Piiritletud juhtimine*Juhtimise püramiid – st hierarhiline suhtlemine77. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus ja usaldus

78. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, liiasus – rohkem on parem, aga teatud piirini. Võim.79. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Ülespoole suunatud kommunikatsioon annab infot organisatsiooni liikmete ja nende eesmärkide kohta, nende tööprobleemidest, tagasisidet sooritusest ning võimalikke tegevusettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ehk muutmisettepanekuid. Alt üles suunatud kommunikatsiooni võib vaadelda kui juhtkonna teabe ja tagasiside kogumise võimalusena ning alluvatele on selline suhtlemine tihtipeale motivatsiooni allikaks.Vastuvõtlikkus… tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalses suunas suhtlemine toimub võrdsetel ameti- ja hierarhiatasanditel olevate organisatsiooniliikmete vahel. Ülesannete koordineerimine Probleemide lahendamine Informatsiooni vahetamine Konfliktide lahendamine81. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda*Tasandamine… osa detaile jäetakse ära*Teravdamine… osa detailidega liialdatakse*Kohandamine… kohandatakse oma nägemusega82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k-kriitiline meel)?83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? MeediaSuur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratudSõnumite valik sõltub paljudest teguritest: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eetika, konkurents, uudise väärtusMassikommunikatsiooni eripäraØ Massimeedia kõige olulisem omadus – ta peab paljudele kättesaadav olema.Ø Saatjaks alati organisatsioon või tema palgaline liige( ajakirjanik, teadustaja, produtsent jne).Ø Piiratud ja kontrollitud ligipääs saatja vahenditele.Ø Juurdepääsu meediakanlile võivad saada või osta ka teised ühiskonnad ( reklaamiandjad, poliitikud jne).Ø Vastuvõja on saatja seisukohast tihti mingite ühiste tunnustega grupp või kollektiiv.Ø Massiauditoorium moodustab üksnes momendiks tänu enam- vähem üheaegsele kontaktile kauge allikaga ja tal pole muud eksisteerimisvormi kui märkmed meediauurimise andmebaasides ja meediatööstuse raamatupidamises84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus*Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias

AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine?

loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub;2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete?

Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine.3. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, Enneta vastuargumente, Jäta teisele alati võimalus

väärikalt taganeda, Alusta kokkupuutepunktidest, Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni, Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist, Tee vahet omaduste ja kasu vahel, Paku selget alternatiivi, Ähvarda kolmandat osapoolt, Tekita omaduste konflikt, Esita uut infot , Ütle neile, mida sa tahad, Enneta vastuargumente, Alusta kokkupuutepunktidest, Kasuta erinevaid võtteid, Tekita omaduste konflikt, Esita uut informatsiooni ,, Ütle neile, mida sa taad, Enneta vastuargumente, Alusta kokkupuutepunktidest, Kasuta erinevaid võtteid, Soovitab väikseid, täpseid samme, Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega, Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega, Hoia midagi toredat varuks, Rakenda süütunde jõudu,

4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom Pädevus Enesevalitsemine Meeldivus Ekstravertsus Stereotüübid Huvide konflikt Vead Seisukoha muutmine

5. Mis on auditooriumi analüüs? Publikuga kontakti loomise võte.*Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said?6. Kuidas võita publiku sümpaatiat?

Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Keskendu nende vajadustele

7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromt kõne, peast, (märkmed,) maha lugemine, vabalt loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine

8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?

Ära vurista numbreid Ümarda arvud Kasuta usutavat allikat Korda võtmearve Pane statistika tuttavatesse terminitesse Loo pilt

10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Ootuste seadmine Tähelepanu äratamine Sümpaatia loomine Edaspidiste teemade kirjeldus Ütle kes sa oled ja milleks siin oled Anna vajalikku taustinfot Tervitused ja tänusõnad

Tavaliselt kasutatakse: Materjalil põhinevad avasõnad Publikule keskenduvad sissejuhatused Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused Tsitaadid Retootilised küsimused Naljad Lood või pajatused Statistika Faktid

11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Vabandus Klišee Petekas Taktitus Kosmosejuhtum Reisikiri Rekvisiidimeister Ignoreerija

12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud. Kõne kokkuvõte Lõpetatus Unustamatu mulje

Stiilne lõpetamine Tule tagasi algusesse Kasuta tsitaati Esita küsimusi Räägi lugu Esita luuletus Ütle, mida nad tegema peaksid Ennusta Sobita lõppsõna oma missiooniga13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida?

Olematu lõppsõna „Puu kukkus mu autole peale” – lõppsõna Kloonitud lõppsõna Kleepuv lõppsõna Vinguv lõppsõna Kuulimäng – lõppsõna „Bensiin saab otsa” – lõppsõna Lõputu lõppsõna

Üldiselt ei tohi teha: Ära ütle aega Ära muuda oma esinemise stiili Ära uita ringi Ära lisa lõpus uusi punkte Ära ütle, et unustasid midagi öelda Ära ole ebalev Ära täna publikut

14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Probleem – lahendus Kronoloogiline

Füüsiline asukoht Laiendatud metafoor või analoog Põhjus – tagajärg Püüdev fraas Tsitaadi lahtimõtestamine Teooria praktika Vaba vormiga muster

15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused

o Hälbinud publiko Visuaalsetele vahenditele rääkimineo Varustuse mured

Plussido Tõmbava tähelepanuo Aitavad põhilist meelde jättao Aitavad kõne kulgemist paremini mõistao Asendavad kõneleja märkmeido Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt

16. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel? Jäta piisavalt aega *Kontrolli õigekirja *Nummerda slaidid ja kiled *Kasuta ära juba olemasolevat kujundust *Kasuta lihtsat tekstistiili *Vaata ise ka tervikut *Avalda muljet mõlemale ajupoolkerale *Harjuta *Räägi kilel või slaidil olevast *Ära kasuta ainult suuri või väikesi tähti *Ära näita liiga palju teksti *Ära sega eri kirjastiile *Ära kõike rõhuta *Ära kasuta liiga palju värve *Ära eelda, et slaidi või kile värvid on ekraanil

samasugused kui arvutimonitoril17. Mida tuleb silmas pidada jaotusmaterjalide kasutamisel?

Jaotusmaterjalide tegemine Õige info esitamine Teadmine, millal neid välja jagada Kuidas harjutada esinemiseks? Harjuta kõva häälega Hangi endale publik Aima tõelist olkorda ette Otsi keegi, kes pakub sulle tagasisidet Ära kasuta peeglit Mõõda aega

19. Mida tuleb silmas pidada märkmete tegemisel ja kasutamisel? Rooma numbritega kavapunktid Võtmesõnad Võtmelaused Kõik eelpooltoodu Kasuta ainult ühte kaardi poolt Paigute tekst kaardile nii, et oleks kergemini lugeda Ära koorma kaarte üle Loe statiistika ja tsitaadid välja Ära hoia nina märkmetes

20. Mida silmas pidada esinemise ruumi valimisel ja istekohtade planeerimisel? Seadmetega arvestamine Segavate asjaolude kõrvaldamine Istekohtade planeerimine:

o Et kõik näeksid sindo Et pingid oleksid mugavado Toolide arv on kooskõlas ruumi suuruse ja kuulajaskonna arvuga

21. Milline on varustuse kuldreegel? … ära usalda kedagi peale iseenda - tuleb alati kontrollida:Helisüsteem, Poodium, Audiovisuaalsed seadmed, Valgustus, Abilised, Elekter, Tualettruum22. Millised võivad olla segavad asjaolud kõnega esinemisel ja kuidas neist vabaneda?

Toa inetu vaade Publiku halb vaateväli Halb vaade poodiumilt Müra

23. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? Kergest kõhedustundest kuni halvava hirmuni publiku ees. Alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees. Oma hirmu äratundmine on esimene samm selle ohjeldamiseks. Kinnita endale, et saad hakkama.Sa tead, mida publik tahab.Publik soovib näha sinu edu.Ära näi närviline.Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja.Jõua varakult kohale.Enneta probleemid ja pane lahendused kirja.24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel?

Mõjutab usutavust ning publiku usaldust.25.Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel?

Stiili valik on oluline ning peab vastama publiku tüübile täielikult, sest vastasel jhul ei võta publik kõnelejat tõsiselt ja sel juhul kaob igasugune mõte esineda

26.Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? Silmside auditooriumiga on esimene märk sellest, et toimub kõneleja suhtlemine auditooriumiga. Kui kaob silmside auditooriumiga, kaob ka auditoorium.

27.Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? Lavale astumise ja lavalt lahkumisega, sest lavale ilmumine loob esmamuljed ning lavalt lahkumine kinnistab need.

28.Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? Ära alusta ega lõpeta vabandustega Ära alusta kohatu naljaga Ära kõnele liiga pikalt Ära blufi Ära kaota silmsidet oma märkmetesse Ära püüa lühikese ajaga kõigesträäkida29.Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud?

Kasuta pulti kui strateegilist abivahendit Vaata puldi taga liikudes oma märkmeid Sobilikul hetkel võid puldi taha „peitu pugeda” Ära toetu või klammerdu puldile

30.Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? Kontrolli mikrofoni Juhi mikrofoni Ilma mikrofonita kõnelemine Hoia mikrofoni näost õigel kaugusel Žestikuleeri ka mikrofoni käes hoides

31. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? lühike ettevalmistamata kõne või muu ettekanne; selleks ei saa otseselt ette valmistuda, vaid tuleb enda esinemistoskust arendada ja intelligentsust tõsta. Ole valmis Tee kiire otsus Vali mudel Leia sissejuhatusseo algus eelmise kõnega

anekdoot, lugu, fakt, tsitaat, ...vaheta teematloo köitev analoogia32. Kuidas vastata küsimustele? Küsimuste ja vastuste ajapõhimõtted Aima küsimusi ette, Vasta küsimustele kõne lõpus, Kuula küsimust, Korda küsimust Ära paku… kõike ei tea mitte keegiSuurepärased küsimustegatoimetuleku tehnikad Küsimuse ümberpööramine Küsimuse ümbersuunamine Küsimuse ümbersõnastamine Varjatud mõtte paljastamine Küsimuse konteksti viimine

KIRJUTAMINE 1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata.2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine Mõtete korrastamine Mustandi kirjutamine Struktureerimine Viimistlemine Toimetamine

3. Mis on mõtete püüdmine? Teemaalase nimekirja koostamine – suunavad alapealkirjad Teema veeretamine – kontrollivaba kirjutamine Skeemi koostamine

4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutuskramp tuleneb hirmust, mitte rumalusest. Peab rahunema ning eesmärgikindlalt mõtlema. Kontrollivaba kirjutamine tuleb kasuks. Kirjutuskramp on hirmust tulenev suutmatus oma mõtteid korrastada ning hiljem paberile panna.

5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel.

6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside.

7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab.

8.Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist Lugeja tahab lugemisest midagi saada Lugeja tahab kirjutatust aru saada Lugejal on alati muudki teha Lugeja soovib loomupärast ülesehitust, mis viiks ta samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtteni

9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist, aga aitab mõtteid paremini korrastada ja saada parem ettekujutus valmistööst.

10. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on

Jutustamine Kirjeldamine Arutlemine

11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Vastandamine Analoogia Näidete esitamine

12. Mis on struktureerimine? = vormimine Sissejuhatuse struktureerimine Põhiidee juures püsimine

Põhiidee väljaarendamine Kokkuvõtte struktureerimine13. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses? Äratama lugejas huvi Andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab Avama autori põhiidee Olema lühike

14. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale. Põhiidee juures püsimine on antud teemal arutluse läbi viimine põhiideed puudutavates raamides nendest väljumata ehk puudutamata kõrvalisi ning konkreetse teema suhtes tähtsusetuid aspekte.

15. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? Kordama töö põhiseisukohti Tooma välja olulisemad tulemused ja järeldused Pakkuma veidi uut mõtlemisainet Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt

16. Mis on viimistlemine? siduda tekst ühtseks tervikuks ja muuta ta ladusalt loetavaks

17. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja põhjenduse.18. Mis on sidelõigud?

Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde.19. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks.

20. Mis on toed? Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib.

21.Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? *Lause vormistus… võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati *Sõnavalik… väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust – keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm… ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist22. Mis on toimetamine?

Keeletoimetamine – õigekeel, keeleline lõpetatus Tehniline vormistamine

23.Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? Referaat algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni24.Mis on plagiaat?

Kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all.25.Milline peab olema teadusteksti stiil? *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie-vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm26. Milline on hea pealkiri?

Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut.27. Mis on annotatsioon?

Põhimõtteliselt töö lühitutvustus. Esitab lühidalt ja konkreetselt: töö eesmärki, põhiprobleemi ja tulemusi. See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata.

28. Mis on resümee? kokkuvõtlik töö tutvustus, annab ülevaate kogu tööst *Töö eesmärgid *Olulisemad käsitletud probleemid *Olulisemad tulemused ja järeldused *Eestikeelsele tööle inglise keeles *Muukeelsele tööle eesti keeles29. Mis on retsensioon ja kuidas kirjutada retsensiooni?

? põhjendatud arvamus ja hinnang tööle *Töö ja selle eesmärgi tutvustus *Ülevaade tööst ja esimesed muljed *Diskussioon autoriga ja töö sisu analüüs *Küsimused ja märkused *Põhjendatud hinnang tööle (kompositsioon, probleemikäsitlus, keelekasutus ja terminoloogia tundmine, vormistus)30. Millal ja kuidas viidata allikatele? Tooge mõni näide. … kõigile allikatele, milles esitatud mõtteid või andmeid kasutatakse... väljaarvatud üldteada faktid ja seisukohad