32 Reisimaailm 3/2014

Pean aga kohe loo alguses tunnistama, et ma pole kunagi olnud nö Aasia

fänn ega tundnud seda „vastu­pandamatut tõmmet ja salapä­rast hingesugulust“ ühegi sealse kultuuri ega rahvaga, nagu tun­nevad paljud eestlased näiteks India või Tiibeti puhul. Aastaid on mulle pigem sümpatiseeri­nud lumi ja jää, kui lakkama­tu neljakümnekraadine kuumus ja päike lagipähe, lihtsalt rannal lebamise nimel pole ma iial ette võtnud reisi maailma teise otsa. Elamused, isegi karmid ja oota­matud, see on teine asi! (Kagu­) Aasia riigid ja rahvad asuvad meist kaugel nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui ajalooliselt ning olgem ausad: huvi tekkeks on vaja kas „suurt juhust“ või tugevat

tõuget – „kultuurilist maaväri­nat“, mis su põhjalikult läbi rapu­tab. Kui ma kaks aastat tagasi tõepoolest „suure juhuse tahtel“ Aasia üht paradiislikuma loodu­sega riiki Indoneesiat külasta­sin, sain just sellise „raputuse“ osaliseks nii otseses kui kaudses mõttes. Sellest reisist sai pöörde­punkt minu senises jahedas huvis Aasia vastu. Mind ei lummanud mitte ainult sealse looduse ilu ja rikkus, vaid kogu selle maailma­nurga uskumatult rikas kultuur, põnev ajalugu ja võrratud inime­

sed ning ma mõtlesin sellele kõi­gele kaua tagant järele. Ja muidu­gi kippusin tagasi, kuigi lend oli olnud kurnav, kohver läks kadu­ma ja juba esimesel ööl raputas 5.4 palline maavärin mu baldah­hiiniga voodi paigast. Sest, mida koha peal nägin ja kogesin, kaa­lus kõik viperused tuhande kord­

selt üles. Kuid isegi kõige hullemates fantaasiates poleks ma osanud arva­ta, et lendan kunagi taas maakera teise otsa põh­jusel, et mind kutsutak­se kalale! Kui aga sain sel kevadel koos 200 ajakir­janikuga maailma 22st riigist kutse Malaisiasse

Terengganu Kalmaarifestivalile, polnud muidugi mingit kaksipi­di mõtlemist. Öine kalmaaripüük Lõuna­Hiina merel oli vaid üks kild hiigelpõnevast programmist, sest Terengganus on tõesti mida teha ja vaadata.

Kuna tean giidina hästi, kui oluliselt kergendavad taustatead­mised ühe maa, rahva ja selle kultuuri mõistmist, aitaksin heas meelega lugejat just selles vallas pisut järje peale, lisades „rosi­naiks“ ülevaate kohalikest vaata­mis­ ja huviväärtustest.

Igas paigas omad kombedMalaka poolsaare idarannikul asuv Terengganu sultanaat on üks kolme­teistkümnest Malaisia Föderat­siooni kuuluvast osariigist ning

Kõndides vikerkaarel, kaugel Terengganus … Malai keeles tähendab sõnapaar terang ganu „kirgast vikerkaart“ ning Terengganut – üht Malaisia kuningriigi osariiki, nimetatak­se imetlevalt „Idaranniku kalliskiviks“. Just sellise – mitmetahuli­se, kirka ja ahvatlevana see mulle meelde jäigi ning ma ei imesta põrmugi, miks paigutas Maailma Turismiorganisatsioon Malaisia aasta tagasi kümne enimkülastatud riigi sekka ja ajakiri Forbes maailma sõbralikemate riikide esikümnesse.

Huvi tekkeks on vaja kas „suurt juhust” või tugevat tõuget – „kul-tuurilist maavärinat”, mis su põh-jalikult läbi raputab.

Malaisia Föderatsioon

Saavutas iseseisvuse Suur-britannia alluvusest 31.

augustil 1957. Asub Malaka poolsaarel, Malai saarestikus, omab riigipiiri Tai, Indoneesia ja Bruneiga.Riigikord: konstitutsioonilise monarhiaga liitriik (13 osariiki ja 3 liiduala) Riigipea: Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim (s.1927). Oli enne seda Kedahi sultan. Pindala: 329,847 km2  (maailma 67. riik)Elanikke: 30 mln/2014 (maailmas 42. riik)Pealinn: Kuala Lumpur, administratiivpealinn asub Putrajayas Riigikeel: malai keel

Koraan Ujuvas mošees hommikuse koraanitunni ajal.

Reisimaailm 3/2014 33

naga. Kummutan veel teisegi tek­kida võiva eksiarvamuse, mis on seotud üsna rohkearvulise polit­seinike, sõjaväelaste ja sisejulgeole­kumeeste (eriti hotellides ja linna­tänavail) kohaloluga. See kõik on nii turistide kui kohalike turvali­suse huvides ning nii sisejulgeolek kui riigi väliskuvand tervikuna on Malaisia keskvõimule ühtviisi olu­lised. Seda eriti foonil, mida ajalu­gu on Malaisiale tema üsna heitliku sisekliimaga lähinaabrite kogemus­te varal õpetanud.

Vingeimad kalurid, kaunimad paadidTerengganul on Malaisia Föderat­sioonis kõige pikem merepiir – 244 km. Üks peamisi põhjusi miks siia tullakse, ongi kahtlemata lumival­ged liivarannad, äärmiselt puhas merevesi ja võrratu veealune maa­ilm. Et seda looduse ilu ja rikkust hoida, on moodustatud üheksast saarest koosnev Redangi Merepark, mis koordineerib ja reguleerib kogu paradiisisaartel ja selle lähivetes toi­muvat. Mereparki peetakse Malaisia üheks kõige liigirikkama veealuse floora ja faunaga piirkonnaks üldse, siinsed „koralliaiad“ kuuluvad maa­ilma kauneimate sekka ning just siinsetel randadel asuvad haruldas­te merekilpkonnade pesitsuspaigad,

seda ei peeta mitte ainult loodusli­kult üheks kaunimaks, vaid ka kõige konservatiivsemaks ja religioosse­maks. Nii nagu Malaisias terviku­na, domineerib ka Terengganus islam (vastavalt 53% ja 96.9%) ja see ei mõjuta ainult kohalike, vaid ka turistide elu­olu (näit. mis puu­dutab alkoholi kättesaadavust, rõi­vastusetiketti, avalikku korda täna­vail jne.). Lisaks on Terengganule Araabiamaailma poolt omista­tud austav tiitel „Darul Iman“ ehk (usu) võitluse paik ning see seletab/õigustab paljutki, mida Terengganu osariigis ja selle pealinnas Kuala Terengganus näha ja kogeda võib. Kummutan siinkohal juba etterut­tavalt tekkida võivad eelarvamused rõhutades, et kõik need kirjutatud või kirjutamata reeglid võib tege­likult paigutada termini alla „hea lastetuba“ ning kui sellele lisada elementaarsedki teadmised islamis aktsepteeritud käitumis­ ja riietu­misetiketist, on eksida praktiliselt võimatu. On ju kehtivate reeglite eesmärk üldinimlik ja mõistetav: ole kaasinimeste suhtes lugupidav ja korrektne, oma käitumises taga­sihoidlik ja karske, ära solva kelle­gi inimlikke ega religioosseid tun­deid. Igal juhul pole tegu ahistava või pealesurutud religioossusega, vaid äärmiselt tolerantse ühiskon­

Imeline Kristallmošee Kuala Terengganus.

Terengganu raidkivi on aukohal ka Kuala Terengganu linnasüdames.

Ujuv moshee.

34 Reisimaailm 3/2014

alad­ ja ­laadi, väärikad käsitööt­raditsioonid, rahvakombed, ­män­gud, ­laulud ja ­tantsud. 21. sajandil elatakse Terengganul justkui kahes maailmas korraga: sügavalt tradit­sioonilises ja igati kaasaegses, kuid need kaks mitte ei rivaalitse ega lämmata üksteist (ma ei tahaks kui­dagi kasutada sõna „kontrast“), vaid elavad harmooniliselt kõrvuti. Kuid tõsi – moodsad ajad on siiski kal­lutanud demograafilise kaalukausi linnastumise suunas – maapiirkon­dades elab täna 49% veidi enam kui miljonilisest elanikkonnast. Ning kuigi osariigi seitsmest omavalit­susest on Kuala Terengganu terri­tooriumilt väikseim (605 km2), elab seal umbes kolmandik kogu sulta­naadi elanikest.

Kui möödunud sajandi 80ndatel avastati Terengganu ranniku lähe­dalt Lõuna­Hiina merest suured gaasi­ ja naftavarud, andis see osa­riigile täiesti uue hingamise. Koos Malaisia rahvusliku gaasi­ ja naf­takompanii Petronasega on raja­tud suured nafta­ ja gaasitööstus­kompleksid ning see omakorda andnud tõuke uute sadamate, taris­tute ja infrastruktuuride väljaehi­tamiseks. Meresügavustest purs­kuv „rahajuga“ on pannud rattad käima igas elu­ ja majandusvald­konnas: loonud massiliselt uusi töökohti, innustanud noori õppi­ma uusi erialasid, andnud võima­luse heaks sissetulekuks, paranda­

te puunikerdustega kalapaatide – bangau´de valmistamise poolest ja muide, alles suhteliselt hiljuti hakati neid mootoritega varustama.

Kalmaarihooaeg kestab aprillist augustini, merele minnakse õhtu hakul ja püük kestab hommiku­ni. Tihti minnakse merele paariks päevaks, kaasas ka mõnikümmend suurt kalavõrku (õigemini võrgu­sumpa), kuhu lastakse prügikala, et sellega ligi meelitada head toi­dukala. Hulpisime meiegi ajakir­janikena Lõuna­Hiina merel (pal­jud, tõsi küll, totaalse merehaiguse pärast laevatekil siruli olles, kuid ikka kohustruult iga paari minuti järel tamiili sikutades) kuni täiskuu pea kohal sirama lõi. Kõige pare­mini näkkabki kalmaar just öösel ning kui täiskuu latern ei põle, pan­nakse kalmaaride ligimeelitamiseks põlema suured prožektorid. See on lummav vaatepilt kuidas roosa kal­maariparv ülehelikiirusel ümber paadi tuiskleb! Ning kuigi näib, et neid on nii palju, et neid võiks kamaluga paati krahmata, püüdis meie paatkond vaid paar väikest kalmaaripoega... Parimatel päeva­del võib kalurite saak ulatuda aga kuni 100 kg paatkonna kohta.

Raha purskab otse merestJust see, et põliselanike osakaal on püsinud suur ja migratsioon olnud üliväike, on säilitanud Terengganul talle omased traditsioonilised elu­

mida armastavad lisaks teadlaste­le väga ka loodusdokkide tegijad. Loodusteadlastele ja ­huvilistele on Terengganu kui taevane kingitus: sellist liigirikkust annab maailmas tõesti otsida!

Kuigi Terengganu loodust ülis­tatakse ja imetletakse, jäi see kant kuni möödunud sajandini Malaisia suurte turismihittide – pealinna Kuala Lumpuri, ajaloolise pealin­na Melaka ja imekauni Langkawi (tegelikult enam kui sajast saarest kosonev saarestik, mille tuntuim saar on neist suurim – Langkawi) populaarsuse varju. Veelgi otsese­malt väljendudes oli Terengganu kuni 1980ndateni Malaisia kõige mahajäänum piirkond, millel puu­dus ligitõmbavus nii omade kui võõ­raste silmis. Terengganu põliselani­kud on malaid, kes moodustavad tänasestki elanikkonnast ligi 95% (hiinlasi on 2,6%, hindusid 0,2%). Sajandeid on nad elatunud kala­ ja mereannipüügist, põllumajandus­saaduste kasvatamisest (banaanid, arbuusid, durian, rambutan, man­gostan), käsitööst ja paadiehitusest ja need tegevusalad on valdavalt samaks jäänud tänaseni. Kalmaari­ ja kalapüük on terengganulastele ajast aega toonud lauale põhitoidu­se, sest siin on ülirikkalikud kala­veed, ja nagu öeldakse: parimad paadimeistrid ja vingeimad kalu­rid kogu Malaisias. Terengganu on kuulus oma laialt levinud kauni­

Pulau Redangi rand.

Õine kalmaaripüük.

Kalurid Terrapuri kalurikülas noota vedamas

Reisimaailm 3/2014 35

nii riik kui erasektor. Nüüd on selle kõrvale tõusmas rahvusvaheline Terengganu Kalmaaripüügifestival – nädalapäevi kestev hasart­ne meelelahutus. Samuti kuulub Terengganus eelisspordialade hulka

jalgrattasport ning palju on panustatud jalgratta­matkamise arendamisse ja populariseerimisse nii kohalikul kui välisturul.

Islami mõju on ajalooline ja kõikehõlmavKuid mis on siis ikkagi

siinkandis nii suurt rolli mängiva islami ajaloolised tagamaad ja nii laia leviku põhjused? Varaseimad kirjalikud ülestähendused Terengganust kui Lõuna­Hiina

hea korraldusega võita spordimaail­ma tähelepanu rahvusvahelise pur­jevõistluse Monsoon Cupi näol. Esmakordselt 2005. aastal toimu­nud purjetamisvõistlusest on saa­nud torme ja tuult trotsivate pur­

jetajate seas ülipopulaarne võistlus ning turismi madalhooaja on see Malaisia suurim rahvusvaheline üri­tus, millesse on paigutanud miljo­neid ringgit’e (Malaisia rahaühik)

nud otseselt inimeste elujärge ja kujundanud kogu sultanaadi ilmet. Heaolu kasv peegeldub vastu igal tasandil, nii riiklikus mastaabis kui tavalises tänavapildis ja elu­olus. Uued eramurajoonid näevad väga šikid välja, linnades on palju rohe­lust ja lilli, ohtralt uusehitisi (eriti suurt rõhku on pandud ühiskond­likele hoonetele ja spordirajatiste ehitamisele) ja linnade­külade hea­kord on enamasti suisa eeskujulik. Osariik toetab usinalt ka väikeette­võtlust ja MTÜ­sid, soosides nende tegevust maksusoodustuste läbi ja luues riigi rahadega kalleid infra­struktuure. Ohtralt on investeeri­tud nii loodushoidu, kui olulisse osasse turismitööstuse arendami­ses, rajatud tasemel hotelle, turis­mikomplekse, muuseume, käsi­tööstuudioid ning suisa ahhetama panevaid huvi­ ja vaatamisväär­susi (näit. Kenyiri Elevandipark, Islami Kultuuriväärtuste Park, Kristallmošee jmt.). Välja on jõu­tud koolitada terve giidide ja turis­misektorit teenindavate inimeste hiigelarmee, kelle meeldiv ja sõbra­lik olek, lisaks suurepärasele võõr­keelteoskusele ja erialateadmiste­le, teevad paljudele nende Euroopa kolleegidele silmad ette. Kuid eks ole just turism nafta­, gaasi­ ja kalatööstuse kõrval Terengganu majandusliku heaolu oluline tugi­tala. Sellest saadakse suurepära­selt aru ja võrdset rõhku pannakse nii loodus­, kultuuri­, kui butiik­puhkuse sektorite väljaarendamis­se. Sihikindel jõupingutus on kand­nud head vilja ja arvud räägivad ise enda eest: 1990. aastal külastas Terengganut 196,957 kodumaist ja 79,371 välisturisti, 2013. aastal olid vastavad näitajad 3,229,704 ja 807,426 (!) ning tänavu prognoo­sitakse külastajate koguarvuks 5 miljonit.

Peamised turistide sihtkohad on konkurentsitult osariigi pea­linn Kuala Terengganu ja seal asuv Islami Kultuuriväärtuste Park ja Kristallmošee, Kenyiri tehisjärv oma saarestiku ja uhiuue Kenyiri elevan­dipargiga, Sekayu kosed, Kuala IIbai mangroovilaguunid, Batu Buroki ja Kemasiki imelised rannad, mere­kilpkonnade pesitsuspaigana tun­tud Rantau Abang, võluvad paradii­sisaared Pulau Redang, Pulau Lang Tengah, Pulau Kapas ja Perhentia korallsaared. Samuti on suudetud

Iraanlanna Simin Saghafi rõõmustab südamest ja osutab Kuala Terengganu Islami Kultuuriväärtuste Pargis oma kodumaa ühele kuulsamale sheik Lutfallhi mošeele.

Varaseimad kirjalikud ülestähen-dused Terengganust kui Lõuna-Hiina mere- ja kaubateel asunud piirkonnast pärinevad 6. sajandi algusest.

36 Reisimaailm 3/2014

nes ajaloolistel kuning­ ja sultani­riikidel. Õiglustunde ja riigi sta­biilsuse nimel otsustati, et iga viie aasta järel roteerib valitsemis­järg valmisnõukogu hääletamistu­lemuste põhjal järgmise dünastia kätte. Malaikeelne nimetus Yang di­Pertuan Agong tähendab otse­tõlkes „ülemvalitsejat“ või „ülimat valitsejat“, kuid paljudes keeltes on kinnistunud Malaisia  monar­hi puhul kuninga tiitel. 2006–2011 oli Malaisia kuningas on prae­gune Terengganu sultan Tuanku

Mizan Zainal Abidin. 1962. aastal siinsamas Kuala Terengganus, Istana Maziah kuninglikus palees sündinud sultan on troonil 1998. aastast. 2011. aastal asus troonile 14. Malaisia kuningas Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim, kes

on seni ainus kuningas, kes on vali­tud ametisse teist korda. Lisaks riiklikele esinduskohustustele on riigipea ka Malaisia vägede ülem­juhataja, vaimulik juht, avab riigi parlamendi, määrab peaministri, määrab Kuala Lumpuri linnapea ja kubernerid neljale osariigile, kel oma sultanit pole. Malaisia monarh ei tohi siiski istuda „kahel troonil korraga“, vaid peab riigipeaks ole­mise ajal loovutama võimu oma sultanaadis asevalitsejale.

ni, mil sultanaat läks Siiami kuning­riigi (alates 1949. kasutakse nime Tai) mõjusfääri ning piirkond raske maksukoorma ja sõna otseses mõttes paljakskoorimise käes vaesus. 1909. aastal sõlmitud Siiami Kuningriigi ja Suurbritannia vahelise lepinguga läks ülemvõim piirkonnas üle britti­de kätte. II Maailmasõja ajal okupee­risid Terengganu jaapanlased, 1948. aastal sai Terengganust Malaisia föderaalriigi liige ning ta jäi sinna ka pärast Malaisia täieliku iseseisvuse väljakuulutamist 1957. aastal.

Ütle, kes on kuningas! Malaisia on maailmas valitsemis­korralduse poolest väga unikaal­ne riik ja seda ei kutsuta asjata „üheksa kuninga maaks“. Põhjus on lihtne: riiki valitsevad tõepoo­lest järgemööda üheksa kuninglik­ku dünastiat (föderatsiooni kuu­lub küll 13 osariiki, kuninglik liin on säilinud üheksal). Pärast ise­seisvuse saavutamist moodustati Malaisia Föderatsioon, mis tugi­

mere­ ja kaubateel asunud piirkon­nast pärinevad 6. sajandi algusest A.D. Sarnaselt teiste Malaisia saa­restiku muistsete riikidega valit­ses siingi sajandeid hinduism ja budism kombineerituna animismi­ga. 1899. aastal Kuala Berangist leitud raidkivi, mis on dateeri­tud aastaarvuga 1303 on vanim seni leitud tõend islami kohalolust Terengganul ning ühtlasi kinnitab, et just siin võeti Malaisias esime­sena vastu islami usk ja järgiti selle seadusi. Nimelt on mustal raidkivil Jawi keeles (malai keel kirjutatu­na araabia alfabeeti kasutades) üles tähendatud kohalikud seaduseteks­tid, mis lähtuvad otseselt islami­seadusest ehk šariaadist. Islami lai ja kiire levik Malaisias sai aga algu­se mõnevõrra hiljem, 15. sajandil, mil mõjuvõimsa Malaka kuning­riigi monarh Megat Iskander Shah islamisse pöördus, oma riigi sulta­naadiks ümber nimetas ja ise sulta­ni tiitlit kandma hakkas. See samm tagas talle suurepärase läbisaamise India rannikuil asunud mõjuvõim­sate Gujarati ja Bengali sultanaa­tidega ning meelitas Malaisiasse kaupmehi ligi lisaks Indiale ka Araabiast ja Pärsiast – just nemad aga kontrollisid 15.–16. sajandil maailma siidi­ ja vürtsiteid ning olulisi kaubasadamaid. See ergu­tas ka elavat kaubavahetust samu­ti islami vastu võtnud Maluku ehk Vürtsisaartega ja Jaavaga, mis olid toona vürtside ja riisi peamiseks kasvukohaks.

Kuid oleks ühekülgne hinnata islami mõju vaid religiooni ja kau­banduse vaatevinklist, sest lisaks majanduslikule õitsengule tõi see kaasa ka olulised muudatused nii kultuuri­ kui vaimuelus. Lisaks usu­teadlastele saabusid Malaisia saa­restikku ka muude elualade tead­lased ja õpetlased, kujunema hak­kas kohalik vaimueliit, silmapaist­vate oskusega käsitöömeistrid, arhi­tektid ja ehitusmeistrid, insenerid ja muude alade tegijad rikastasid märkimisväärselt kohalikku tradit­sioonilist kultuuri. Kuni iseseisva sultanaadi loomiseni 1724. aastal kuulus Terengganu Malaka Johori impeeriumi koosseisu, kuid kuna ka esimene Terengganu sultan päri­nes samast kuninglikust dünastiast, rääkimata ajaloolis­majanduslikest sidemeist, oli Malaka mõju koha­likus elus määrav kuni 19. sajandi­

Terengganu sultanipaari pilte võib näha kõikjal.

Õiglustunde ja riigi stabiilsuse nimel otsustati, et iga viie aasta järel roteerib valitsemisjärg val-misnõukogu hääletamistulemuste põhjal järgmise dünastia kätte.

lus sukelduda otse eheda elevan­tide pereelu keskele – 500 meet­rit „taevaseid teid“ ja 8 vaatetorni annavad selleks suurepärase võima­luse. Lisaks on ehitatud show-väl­jak, kuhu loomad sööma kutsutakse ning kohviku terrassilt (või jalgupidi jões olles) saab osa elevantide õhtu­sest kümblusest. Siinsete elevantide looduslik leviala on Borneol ja tegu on Aasia elevantide perekonda kuu­luva Borneo Pügmeedega, kelle tun­nusteks on mustjaspruuni nahavärv ja väike kasv.

Kuala Terengganu Islami Kul­tuu riväärtuste Park, Kristall­mošee ja Ujuv mošee. See on üks omanäolisemaid turismiobjek­te maailmas, kus saab ühel terri­tooriumil külastada islami kultuu­riruumi arhitektuuripärlid. Just Terengganus, kui ühes usuvagamas Malaisia osariigis on selline vaata­misväärsus igati põhjendatud. Tegu pole pelgalt islami arhitektuurii­mede väliskuju edasi andvate rep­likatega, vaid tõetruuks on jäädud ka ehitiste interjöörides. Lisaks on mõnede olulisemates ehitistes kino­saal, kus tutvustakse originaalehi­tise ajalugu ja avatud on museaa­lide väljapanek. Kokku on pargis esindatud 22 maailmakuulsat isla­miarhitektuuri pärlit, nende seas

jektist on tänaseks valmis esime­ne etapp. Praegu 44 hektarit enda alla võttev ja kolmest tsoonist koos­nev elevandiküla ei ole loomaed, kus külastajad puuris olevaid loomi piidlevad, vaid erakordne võima­

Kenyiri järv ja saarestik. Tegu on suurim inimkätega loodud veekogu­ga Kagu­Aasias, mis võtab enda alla 209 199 hektarit. Kuni 145 m süga­vune järv ja selle 340 saart tekkisid 1985. aastal, mil rajati elektrijaama tamm. Tänasel päeval moodustab ala harmoonilise terviku Taman Negara rahvuspargiga (suurim Malaisias), pakkudes võrratuid looduselamusi. Sopilise kaldajoonega, kärestikuliste jõgede, mühisevate koskede ja müs­tiliste karstikoobaste rikka järve kal­dad ja saared on kaetud vihmametsa­ga, mille vanust hinnatakse 130 mln aastale ja see on vanim maailmas säi­linud vihmamets. Seetõttu on siinne floora ja fauna haruldane ja ülimalt liigirohke: 8000 lille­, 2500 puu­ ja põõsa­, 370 linnu­, ja 300 kalaliiki! Kenyiri piirkonda ei kutsuta asja­ta loodusmatkajate pelgu­ ja unel­matepaigaks. Eriti tore oleks ööbida mõnel saarel olevas armsas hotellis või paadihotellis. Erilised paigad on kindlasti Liblikasaar, Orhideesaar ja Troopikapark..

Kenyiri Elevandipark. Midagi nii toredat – kõndida rippsildadel puudelatvade kohal, all mühisemas kärestikuline Telemongi jõgi ja ürg­mets, saatjaks elevantide norsatu­sed, pole ma ammu teinud! Kaks aastat tagasi alustatud hiigelpro­

Kenyiri tehisjärv. Kenyiri järvel Sungai Petangil asub kuulus Kelah kalade kudemiskoht. Seal saab nii kalu peost sööta kui nendega koos ujuda.

Kenyiri elevandiküla.

Jalutuskäik 130 mln aastases vihmametsas on elamus.

Mõned ideed, mida Tereng ganus olles teha ja näha:

Reisimaailm 3/2014 37

38 Reisimaailm 3/2014

seum. Muuseum asub otse Kuala Terengganu südames, 27 hektari­lises kaunis pargis, kus saab ka jõel paadiga sõita. Tegu on suure muuseumikompleksiga ja Malaisia suurima muuseumiga. Ainuüksi muuseumi peahoone, mis on ehi­tatud kohalike ehitustraditsiooni­de vaimus, mõjub tänu imposant­setele mõõtmetele aukartust ära­tavalt. Ekspositsioon haarab etno­graafiat, arheoloogiat, ajalugu, loo­dusteadusi ja mereajalugu ning annab hea ettekujutuse mitte ainult Terengganu, vaid ka Malaisia kul­tuurist ja ajaloost laiemalt. Eriti huvitav ja kaunis on tekstiiliosa­konna väljapanek. Muuseum asu­tati 1976. aastal, selle rariteetseim eksponaat on Syed Ghulam Al Bukhari poolt Kampung Bulohist leitud juba eelpool jutuks tulnud Terennganu raidkivi.

Terengganu Hiinalinn. Kaunis vana linnaosa, kust sai alguse Kuala Terengganu ajalugu. Linnaosa algab otse Suure turu (Pasar Besar) juurest. Pudupoekesed, käsitööko­jad, armsad restoranid, oma kuna­

annab see haruldase võimaluse näha neid ehituskunsti imesid ka seest­poolt.

Kristallmošee valmis 2008. aas­tal valdavalt terasest, peegelklaa­sist ja kristallist pühakoda peetak­se õigustatult maailma üheks kau­nimaks nüüdismošeeks ning see on tõesti silmatorkav oma hiilguses ja toreduses. 23 mln ringgit maksma läinud pühakoda ehitati kaks aas­tat ja see mahutab 1500 palvetajat. Mittemoslemitesse suhtutakse väga tolerantselt, neid lubatakse mošees­se sisse ja lubatud on ka pildistada. Vaatamist väärib ka 10 km Kuala Terengganust Sungai Ibais asuvat Ujuv mošee. Vaiadel mošee asub tehisjärvel ning jätab kõrge veeta­seme ajal mulje nagu ujuks see jär­vepinnal.

Terengganu riiklik muu­

Jeruusalemmas asuv Kaljumošee, Alhambra palee Granadas, Kalyani minarett Buhaaras, šeik Lutfallahi mošee Iraanis, Abu Samarra suur mošee Iraagis, Aleppo tsitadell Süürias, Agras asuv Taj Mahali mausoleum jmt. Paljudesse islami­maailma pühamutusse pole mitte­moslemitel iialgi ligipääsu, sestap

Terengganu Hiinalinn.

Terengganu riiklik muuseum.

Terengganu kaunitaridest tantsijannad.

Reisimaailm 3/2014 39

maitseb nagu vahukoort vaarikate­ga! Duriani peetakse ka suurepära­seks afrodisiaakumiks ja ega asja­ta kõla Malaisias kõnekäänd: „Kui durian langeb, siis sarongid tõuse­vad!“ Durian on kallis puuvili ras­kete viljelustingimuste tõttu (pin­nas peab olema väga spetsiifiline), puud on kõrged ja sealt allakuk­kumine eluohtlik, lisaks varitsevad puu all durianiga maiustada taht­vad elevandid, ninasarvikud, ahvid ja isegi tiigrid, kellest farmer peab nobedam olema! NB! Olge toidu­turul ettevaatlikud – see ei hiil­ga kahjuks just hügieenireeglitest kinnipidamisega. Duriani vilja ei

tohi viia ühessegi hotelli ja seda tegu pole võimalik kuidagi ka varjata.

Ärge unustage Tereng­ganu kuulsat käsitööd. Kaasaegses võtmes lahen­datud ja väga kvaliteetseid

tooteid on õigem soetada spetsiaal­setest avatud stuudiotest nagu Noor Arfa Käsitöökomp leks, kus saab avatud stuudios näha traditsiooni­list batik­tehnika sündi ja ka ise bati­kat teha. Teine väga oluline koht on Terengganu sultana Nur Zahirah nime kandev käsitöökompleks, kus kootakse ja müüakse hinna­list, siidist kuld­ja/või hõbeniitidega kootud kangast – songet´i ja huvi­tava disainiga rõivaid ja aksessuaa­re. Suur valik kohalikke tekstiile ja rõivaid on väljas Kuala Terengganu Suurel turul.

Tekst ja fotod Riina Luik, reisiajakirjanik ja giid

Autori sõitu Terengganusse toetas Malaisia Turismiameti

Stockholmi esindus ja Terengganu osariigi turismiamet.

paadimeistrid teevad käsitööpaa­te ja meisterdavad nende imelisi miniatuure.

Maitske ära puuviljade kunin­gas durian. Kui tunnete Malaisias olles mingit kummalist ja vänget lõhna (väävelvesinik), ja eriti juhul kui olete turul, võite kindel olla – läheduses kõrguvad duriani püra­miidid. Duriani kohta öeldakse, et sa kas armud temasse või vih­kad südamest, sest see „maitseb nagu taevas ja lõhnab nagu põrgu“. Kuid ilma durianita Malaisias ei saa! Nimi durian tuleneb koort kat­vatest teravatest okastest (duri), kuid kuningliku staatuse on puu­vili pälvinud äärmiselt hõrgu ja eri­lise konsistentsiga viljaliha tõttu. Paksu koore varjus asub viieks sek­toriks jaotunud seemet ümbritsev viljaliha, mille konsistents meenu­tab imeõrna vahukommi ja mis

gist hiilgust taga nutvad linnavillad ja vanad paadikuurid seisavad täni­ni kaldapealsel sõbralikult kõrvuti.

Muinasjutulised väikesaared. Nii suurepäraseks rannapuhkuseks, kuid eelkõige unustamatuks snorgel­damis­ ja sukeldumiselamuste koge­miseks võtke ette laevasõit. Märtsist oktoobrini Setius asuva Merangi sadamast (asub 25 km KT­st, mitte segi ajada Marangi nimelise külaga!) saab Redangi Mereparki (Redang ja Bidong on populaarsemad puhke­ ja snorgaldmissaared), Lang Tenghale ja Pulau Kapasele. Shahbandari Jetty sadamast saab samuti Redangile kuid sealsed kiirlaevad teenindavad eelkõige Redangi resorte, lõbureisi­jad saavad peale, kui on vabu kohti. Imelistele Perhentia korallisaartele (Kecil ja Besar) lähevad kiirpaadid Kuala Besuti sadamast.

Kui tahad näha ehedat kohalikku elu, veetke päev vanade kaluriküla­dega asustatud Seberang Takiris, kuhu lähevad paadid Suure turu lähistel asuva Terengganu turismi­büroo kõrvalt. Seal lennutavad lap­sed eriliselt kauneid tuulelohesid,

See on kurikuulus ja ülimaitsev durian. Loo autor igatahes kiidab!

Duriani vilja ei tohi viia ühessegi hotelli ja seda tegu pole võimalik kuidagi ka varjata.

Peene ja siidise songeti kuduja Kuala Terengganu Noor Arfa käsitööstuudios.