30

On mõned paigad maailmas, mille järele alatasa ja kirglikult õhatakse: küll tahaks seal kunagi ära käia! Üks igatseb näha Victoria juga, teine Pariisi, kolmas Namiibia kõrbe ja neljas Jaapani dekoratiivkirsipuud sakura’t. Justkui refräänina nende unistustepaikade vahele kostab aga ikka ja jälle Bali. Saar,

mida seostatakse ülima romantilisuse, troopilise looduse lummava ilu ja valgete liivarandadega sügavsinise India ookeani kaldal. Nii see tõesti ongi, võib iga Balil käinu tõdeda. Kuid esimene käik ei pruugi teil jääda viimaseks, sest Indoneesias on enam kui 17 000 saart ja saarekest ning igaühel neist välja pakkuda oma võlud. Indoneesias leiab tõesti kõike, millest üks rändur või mõnulev puhkaja üldse unistada oskab – ainuüksi vulkaane on pool tuhat, neist 150 tegutsevat, on müstilised kaldeerajärved, lõputud valged liivarannad ja imelised võimalused kireva veealuse maailma avastamiseks, smaragdrohelised riisiterrasspõllud, vihmametsad ja sihvakad bambusesalud, lugematul hulgal muistseid templeid, rikas kultuuripärand ning

sajandeid muutumatult püsinud traditsioonid ja kombed. Ja muidugi indoneeslased ise! Lahked, naeratavad ja armsad, kuid seejuures sügava sisemise eneseväärikusega, on nad kõikjal maailmas tuntud Indoneesia sooja külalislahkuse ehedaks kinnituseks.

Haruldane loodus ja liigirikkusIndoneesia tuleneb ladinakeelsest sõnast «Indos» (India) ja kreekakeelsest sõnast «nesos» (saar), nime Indu-nesians kasutati esmakordselt 1850. aastal ning algselt kirjeldati sellega Maluku saarestiku põlisasukaid. Indoneesia on tänu oma looduse ja kultuuri mitmekesisusele ammendamatuid avastamisrõõme pakkuv maa, olles loodusrikkuste poolest Brasiilia järel teisel kohal maailmas. Sealse looma- ja taimeriigi mitmekesisus tuleneb eelkõige saareriigi erilisest geograafilisest asendist ja suurepärasest kliimast. Indoneesia loodus pakub vaatamiseks enam kui 28 000 taimeliiki ning siin elab 3500 unikaalset looma- ja linnuliiki. Nende seas sellised haruldased liigid

Indoneesia – unistustereis maailma veereleTekst Riina LuikFotod Riina Luik, Sheraton Senggigi Lombok, Ombak Sunset Gili Trawangan, Novotel Lombok

Mis on reisimise mõte? Avastada ja näha uut, kogeda midagi erakordset, kohtuda huvitavate inimestega ja teha tutvust uute kultuuridega. Nõus! Kuid ränduri elutarkus ütleb, et mida huvitavamaid ja ebatavalisemaid kogemusi otsitakse, seda kaugemale tuleb nende järele minna. Kasvõi maailma veerele. Reis Indoneesiasse – maailma suurimasse saareriiki – tasub igatahes tuhandekordselt ära ette võetud vaeva.

Sheraton Senggigi hotell Lombokil.

nagu sumatra ja borneo orangutanid, komodo varaanid, sumatra tiigrid ning jaava nisasarvikud, eksootilistest linnu- ja liblikaliikidest rääkimata. Loomastiku hulgas on erakordselt palju endeemseid (vaid siin elavaid) liike: üle 500 imetaja ja 1500 linnuliigi, kellega kohtumiseks avaneb suurim tõenäosus riigi enam kui poolesajas rahvuspargis. Indoneesia on tuntud oma imeliste korallrahude ja kalade liigirikkuse poolest, olles sukeldujatele ja snorgeldajatele tõeline paradiis. Teisalt on Indoneesia kui elav geoloogiaõpik, mis näitab vaheldumisi oma ilusat ja kurja palet: saareriik asub seismilises mõttes maakera ohtlikumas ja aktiivsemas piirkonnas ning vulkaaniline tegevus ja maavärinad on siin tavalised. Riik on rikas loodusvarade poolest (na�a, gaas, väärismetallid jne), siinsetes metsades kasvab palju väärispuiduliike (tiikpuu, eebenipuu, mahagon jmt), ollakse suuremaid kautšukitootjaid maailmas ning siin kasvavad kõik maailmas tuntud vürtsid (muistse Siiditee olulised kaubaartiklid). Hea kliima ja viljakas põllumaa võimaldavad Indoneesias viljeleda kogu maailmas hinnatud põllukultuure: riis, tee, kohv, kakao, suhkruroog, palmiõli, kookospähklid, maapähklid, soja, maniokk, tubakas jpt. Sajandite vältel on neid loodusrikkusi endale himustanud paljud võõrvõimud ning nende tegevus (portugallased, hollandlased, britid jt) on tugevalt mõjutanud Indoneesia arengut ja saatust. Loodusele lisab põnevaid ja unikaalseid nüansse ka see, et saareriik on tänu ekvaatorile poolitunud lõuna- ja põhjapoolkera vahel, tema territooriumi laialivenitatus võrdub vahemaaga San Franciscost New Yorgini, tema kaldaid uhuvad nii India kui Vaikne ookean ning ta on koguni nelja tugevalt ilmastikku mõjutava hoovuse meelevallas. Indoneesia kultuurilised eripärad tulenevad aga sellest, et kogu arhipelaag koosneb 17 508 saarest, kus elab üle 350 etnilise rühma, kes räägivad enam kui 480 eri keelt või dialekti. Riigi 33 provintsis elab kokku 237 miljonit (2010) inimest ning rahvaarvult on tegu maailma neljanda riigiga. Valdav elanikkond on jaotunud viie suurema saare: Java, Bali, Sumatra, Kalimantani (Borneo) ja Sulawesi (Celebesi) vahel. Sama kirju, ent üksteise suhtes äärmiselt tolerantne on saareriigi elanike religioosne taust – kuigi valdavaks usundiks on islam, eksisteerib see rahulikult kõrvuti hinduismi, budismi, katoliikluse, protestantismi ja konfutsionismiga. Et kirjut rahvastikku ühendada, võeti 1945. aastal koos riigi väljakuulutamisega kasutusele austroneesia keelkonda kuuluv indoneesia keel (Bahasa Indonesia), mis kasutab ladina tähestikku. Saarte ja saarekeste sajanditepikkune eraldatus ja oma territooriumi vapper kaitsmine soosis aga kultuuriliste eripärade ja traditsioonide ehedal kujul säilimist. Kostümeeritud tantsuetendused ja rituaalsed templitseremooniad, muusika, laulud, võrratult kaunis käsitöö – kõik see on Indoneesias äärmiselt omapärane ja köitev. Kuid puhkajaid rõõmustab muidugi võrratu kohalik köök, suurepärased hotellid ja spaad ning kõrgetasemeline teeninduskultuur.

Bali – jumalate saar Kui Indoneesias tervikuna domineerib islam, siis Bali ja sealne elulaad, traditsioonid ja kultuur on ülitugevalt mõjutatud hinduismist (Hindu Dharma) ja Indiast. Bali on täis imepäraseid hinduistlikke templeid ning iga kodumaja väravas asub kindlasti oma kaunis kodutempel või altar, kuhu mitu korda päevas jumalatele meelehead ja viirukeid pannakse. Bali hinduismi põhisisu – harmooniataotlus igal tasandil (inimene–inimene; inimene–keskkond; inimene–jumal) tuleneb smriti puraanadest ja eepostest. Harmooniat on Balil tõesti igal sammul tunda ja näha ning see kandub ka iga saarekülalise hinge. Sellest tulenevalt ei saa Balil templite külastamisest üle ega ümber – on neli templit, mida tasuks kindlasti vaadata. Esimene, tegelikult saare kõige olulisem vaatamisväärsus – Tanah Loti kaljutempel – asub Denpasarist 30 km kaugusel Barabanis/Kediris. 16. sajandil rajatud tempel on nii püha, et sinna ei lubata isegi külastajaid, küll aga õnnistavad templis elavad mungad kõiki soovijaid templi jalamil, kuhu mõõna ajal pääseb suisa kuiva jalaga. Tegelikult on kogu kaljurannik lummavalt ilus, eriti õhtuvalguses, ning siinseid päikeseloojanguid peetakse kauneimateks kogu saarel. Teine Denpasaris asuv tempel on kogu saare kõige suurem hinduistlik tempel Besakih. Bali pealinnast 18 km kaugusel Bedugulis asuvad kaks imelist templit: Mengwi impeeriumi ajast pärinev kuninglik tempel Taman Ayun ja selle kõrval Beratani kaldeerajärvel sirutub taevasse 11-torniline suursugust Bali templiarhitektuuri esindav Ulun Danu. Maapealset hinduistlikku templit ümbritseb ilus park, kus saab muu hulgas lasta end pildistada kohalike eksootiliste loomade ja lindudega. Neljas, ja samuti väga eriline, on pühade allikatega tempel Tampak Siringi, mis asub Denpasarist 39 km kaugusel samanimelises külas. Siia tasub kindlasti tulla rõivastes, mis lubavad end vette kasta, et pühast riitusest osa saada. Paik on väga kaunis ning see oli peamine põhjus, miks Indoneesia esimene president just siia oma residentsi rajas. See ülipõneva arhitektuuriga hoone teenib ka praegust riigipead. Bali on kuulus oma kaunite riisiterrasspõldude poolest, kõige muljet avaldavamad neist asuvad Jatiluwihis. Isegi kohalikud peavad paika imeliseks, seda tõestab nimigi,

mis tuleneb sõnadest «tõesti» ja «eriline/kaunis». Smaragdrohelised riisiterrassid asuvad kõrgete astangutena lopsakate troopiliste metsade ja bambusesalude rüpes, orud on «läbi puuritud» tormakatest jõgedest, siin-seal muistsed templid, lillede uimastav lõhn, linnusädin ja päikesetõusu mahe valgus… kõik see koos on erakordselt lummav elamus. Kunsti- ja käsitööhuvilised võiksid Balil ära käia kunsti ja kunstnike linnas Ubudis, kus saab ülevaate Bali omapärasest traditsioonilisest maalikunstist ning soetada otse kunstnikult taiese. Ubudis asub ka Bali moodsa kunsti muuseum Puri Lukisan, siin elavad paljud Bali ja välismaa kunstnikud, leidub rohkelt avatud ateljeesid ja galeriisid. Bali on kuulus oma puutöömeistrite ja puunikerdajate eriliselt peene käsitöö poolest ning sealset mööbli- ja dekoratiivkunsti hinnatakse maailmas väga kõrgelt. Masi ja Batuani külades asuvad suuremad puunikerdajate ja -seppade keskused, mis on huvitavad vaadata ka ilma et midagi ostma peaks. Batubulanis saab avatud ateljeedes ja arvukates poodides soetada ja imetleda kiviraiemeistrite tööd – suuremõõtmelised budistlike jumalate kujud, aiamööbel, lambid jms on erakordselt kaunid. Celukki on koondunud hõbe- ja kullassepad ning väga erilisi ja kauneid ehteid saab soetada UC Silveri hõbedasalongist Batubulanis (www.ucsilverbali.com).

32

Väga eriline elamus on Balil (ja Jaaval) gamelan’i ansamblite mäng, mis kostab kõrvu kõikjalt, kus te liigute – see kuulub kohustusliku osana kõikide rituaalsete toimingute ja tantsuetenduste juurde. Kuulsat Barong-tantsuetendust saab vaadata nii Ubudi, Batubulani, Lebongi, Kecaki kui Kerise vabaõhuteatrites, kus toimuvad regulaarsed etendused ja pileteid saab ka kohapealt. Gamelan’i ansambel kõlab väga eriliselt ja müstilis-meditatiivselt. Selle koosseisu kuuluvad kindlad instrumendid: metallofonid, ksülofonid, trummid, gongid, bambusflöödid ja poognaga mängitavad näppe-keelpillid (vahel võib koosseisu kuuluda ka lauljaid). Instrumendid on ehitatud ja häälestatud koos kõlama ning erinevate gamelan’ide pillid ei ole tavaliselt omavahel vahetatavad. Sõna gamelan viitab rohkem pillikoosseisule kui muusikutele. Gamelan’i imetabane helikeel on inspireerinud paljusid klassikalise ja nüüdismuusika tippheliloojaid alates Claude Debussyst kuni Olivier Messiaeni, Steve Reichi ja Philip Glassini välja. Lombok on kuulus oma väga kauni käsitöö poolest ning üks toredamaid kohti, kus sellega tutvust teha on kudujate küla Sukarare Cakranegara lähistel. Siinses armsas külas, kus kohalikud ka ise püsivalt elavad, koovad naised väikestel kangastelgedel kohalikke erksavärvilisi tekstiile ning saab osta imekauneid kangaid, saronge ja mõnusalt pehmeid salle. Siidist või puuvillast kvaliteetse, enamasti kuld- või hõbeniidiga läbikootud kanga – songet’i kudujatena on eriti tuntud just Lombokil elavad sasaki naised. Seda silmatorkavalt kaunist ja rikkaliku mustriga kangast kasutatakse Indoneesias palju meeste ja naiste pidulike riiete ja peakatete, aga ka religioossete riituste ja traditsiooniliste tantsuetenduste rõivaste puhul. Samuti on kõikjal Indoneesias väga levinud batikatehnikas kangad ja rõivad. Lombokil valmistatakse ka muljet avaldavalt suuremõõtmelisi savivaase. Need kõikjal uhkelt eksponeeritavad vaasid valmivad väga tagasihoidlikult elavate käsitööliste külas Banymulekis. Ilma savikedrata valmivaid hiigelanumaid valmistavad meistrid mitu päeva sõna otseses mõttes iga ruutsentimeetrit oma kätega paika pannes ning lõputult savianumat lihvides ja siludes, et anda sellele kaunis kuju. Kuivamise järel põletatakse need suures lõkkes lahtise taeva all, mitte ahjudes, seejärel poleeritakse ning neist saavad haruldaselt tugevad ja kauniläikelised meistriteosed. Kui näete neid mõnes esinduslikus keraamikasalongis mitmesaja euro eest müügil, siis mõelge sellele, et nende valmistaja on saanud kogu oma kätetöö eest kõigest seitse eurot…

Pärlisaar LombokIndoneesia on suurimlõunamere pärlite tootja maailmas – 2009. aastal toodeti saareriigis ligi 18 tonni pärleid. Lõunamere kultuurpärlite peamised kasvatamispaigad on Bali, Nusa Tenggara läänesaared, Lombok ja Sumbawa, Sulawesi, Maluku saarte ja Paapua provintsi soojad mereveed. Väikeste Sunda saarte hulka kuuluv Lombok on kultuurpärlite kasvatamise poolest üks olulisemaid ja seda tuntaksegi suurte pärlifarmide järgi kui Pärlisaart. Lombokil ja Sumbawal kasvatatakse kõige suurem osa Indoneesia merepärlitest (2009. aastal ulatus siinne kogutoodang 2,8 tonnini, moodustades u 1/6 kogu Indoneesia pärlitoodangust) ning nende kvaliteeti peetakse erakordselt kõrgeks. Neist omakorda parimateks peetakse just Lomboki suurepärase kvaliteediga ja sooja kuldse kumaga pärleid, mis kasvavad ainult siin. Lomboki ligi veerandsada pärlifarmi asuvad saare edela- ja läänerannikul, kümnest imetillukesest saarekesest moodustunud «ketis» Sekontongi poolsaare lähistel. Teadupärast sõltub pärlite värvus austri liigist ja selles toodetavast pärlmutrist, mis võib olla valgest roosani, hõbedasest mustjani või koguni vikerkaarevärviline. Haruldaselt suuri kuldkollaseid, valgeid ja hõbedase läikega pärleid kasvatab aga ainult üks limuseliik maailmas – Pinctada maxima. Kuldseid pärleid kasvatav limus on sõna otseses mõttes kullakarvaline nii seest kui väljast. Lõunamerepärlite eripära on haruldase värvi kõrval ka nende suurus – pärlite diameeter ulatub üsna tavapärasest 9 mm kuni 25 mm (rekord 27,9 mm). Seega pole vist vaja rõhutada, et kõige õigem koht pärliostuks on just Lombok, kus asub ka saareriigi esinduslikumaid pärlisalonge nimega Gem Pearls (Jl.Raya Weninting nr 69, Senggigi). Isegi kui te ühtegi pärlit osta ei kavatse (kuigi sellele kiusatusele on võimatu vastu seista), külastage seda salongi kasvõi ainult selle pärast, et saada üldse aimu, mida pärlite imepärane maailm endast kujutab. Kahes hiigelsuures müügisaalis on lõputus valikus saadaval nii mage- kui merevees kasvatatud pärlid ning neist valmistatud ehted ja kaunid kunstiteosed. Salongis ostu tegemise eelis on see, et siin töötavad oma ala tõelised asjatundjad ja pärlite autentsust kinnitab vastav sertifikaat.

Vulkaanid ja kosedLombok on eelkõige kuulus oma võrratute randade poolest, kuid kõige kaunimaks peetakse Tanjung Aanil (Aani neemel) asuvat samanimelist valge liivaga randa. India ookeani lained peksavad vastu kaljust neemetippu – see on vaatepilt, mida tullakse nautima eelkõige päikesetõusu ajal. Sasaki kuukalendri järgi peetakse siinsetel randadel iga aasta veebruaris/märtsis suur pidu, mil kalurid loovutavad ranna

34

naitumiseas noortele, et nad saaksid segamatult koos laulda, tantsida ja omale kaaslast otsida… Lõputute valgete liivarandade kõrval on Lombokil nii looduslikus kui ka kultuurilises plaanis pakkuda palju huvi- ja vaatamisväärset. Üks saare olulisemaid looduslikke eripärasid tuleneb Bali väinast, mis eraldab Balit ja Lombokit. Euraasia maismaa- ja mageveeloomad levisid jääajal kuni Balini, kuid ei jõudnud Lombokini. Seda loomade leviala piiri märgib Briti teadlase ja maadeuurija Alfred Russel Wallace’i järgi nime saanud Wallace’i joon, mis poolitab Indoneesia looduse n-ö kaheks tsooniks. Lomboki kaunist floorast ja rikkalikust faunast saab kõige parema ülevaate 1997. aastal moodustatud u 41 000-hektarilises Gunung Rinjani rahvuspargis, mis on üks viiekümne ühest Indoneesias asuvast rahvus- ja looduspargist. 2004. aastal valis National Geographicu ühing just Rinjani rahvuspargi kõige parema giiditeenusega reisisihtkohaks. Pargi krooniks on 3726 m kõrgune Rinjani vulkaan ja viimati 2010. aastal pursanud 2300 m kõrgune Barujari vulkaan. Sumatral asuva Kerinci kõrval on Rinjani kõrguselt teine mägi Indoneesias. Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud kaldeeradesse tekkinud järved on kuulsad oma mineraalide rohkuse ja sellest tulenevate põnevate värvivarjundite poolest (kollased, oranžid, rohelised). Kõige suurem Indoneesia kaldeerajärv asub Sumatral Toba vulkaanil (100 km pikk ja 30 km lai). Kuid Lomboki elanikud ja balilased peavad jumalate koduks just 2000 m kõrgusel merepinnast Rinjani kraatris asuvat Segara Anaki järve, mille nimi tähendab tõlkes «mere last» ning on antud 200 m sügavusele järvele tumesinise vee järgi. Igal aastal tulevad sellesse pühasse järve suplema tuhanded palverändurid. Veelgi võimsamad kui Rinjani vulkaan ja selle järv, on rahvuspargi troopiliste metsade rüpes asuvad kosed Sendang Gila, Tiu Kelep ja Batara Lenjang. 100 m kõrguselt mühisedes alla laskuv Sendang Gila paistab silma juba rahvuspargi sissepääsu juurest Senaru külast. Sendang Gila juurde viib korralik teerada ning rahulikult kõndides jõuab sinna umbes kahekümne minutiga. Vaatepilt, mis koseni jõudes avaneb, on võrratu ning kel vähegi tahtmist võib end koos kohalike lastega mürinal laskuva kose all ja veeaurupilves kastmas käia või suurelt kiviliumäelt alla sõita. Kuid see on siiski alles pool koskede vägevusest ja ilust, mis avaneb neile, kes võtavad ette ligi kolmekilomeetrise jalgsimatka mööda kitsukesi metsaradu, piki kärestikulist jõge ülesvoolu liikudes, et jõuda Tiu Kelepini. See vaatepilt võtab oma ilus ja suursugususes täiesti sõnatuks! Troopilise metsa rüpes, sõnajalgade ja õitsvate taimedega kaunistatud kõrgelt kaarjalt kaljuseinalt langeb alla korraga mitu koske, moodustades kokku ühe suure ja imelise kaskaadi. Kohalikud usuvad, et iga kord, kui end Tiu Kelepis kasta, muutub inimene aasta nooremaks. Igal juhul on see üks neid elamusi-kogemusi, milleta Lombokilt lahkuda ei tohiks. Siinsamas lähedal asub ka kolmas kosk – Batara Lenjang, kuid selleni jõudmiseks on vaja kogenud matkajuhti. Kahe kose vahel on võimalik läbida vesine katsumus – ehk minna jalgsi hollandlaste poolt osaliselt kaljusse rajatud kanali kaudu. Veevool kanalis on väga tugev, tagasi pöörata on pea võimatu ning kuigi vesi ei tõuse kordagi puusadeni, vajavad silmad pimedusega veidi harjumist. Kaamerat ei tasu sellele retkele igaks juhuks kaasa võtta, sest püstijäämisega võib eriti kergekaalulistel üsnagi suur tegu olla. Elamus on see «kaljujões» kõndimine aga igal juhul.

Väike, väiksem, kõige väiksemLombokil olles tasub kindlasti ette võtta meresõit väikesaartele ehk gili’dele Trawanganile, Airile või Menole. Need imetillukesed, lopsaka taimestiku ja lumivalgete liivarandadega saarekesed on snorgeldajatele ja sukeldujatele kui unelm – milline rikkalik ja värviküllane maailm vaatab vastu siinsetest ookeanivetest! Nn korallide aedu tullakse vaatama igast ilmanurgast. Äralõigatus muust maailmast, päikesetõusu- ja loojanguhetked ning suurepärane atmosfäär teevad neist väikesaartest romantikajanuste unelmatepaiga. Airi ja Meno vahel asub ka maailmas üliharuldane siniste korallide kasvuala (teine asub Kariibi meres) ning paljud tulevad nendele saartele just snorgeldama ja sukelduma. Surfajad on väikesaared samuti ammu avastanud ning soodsad tuuled, taskukohased hinnad ja lai valik lihtsaid, ent mugavaid öömaju teeb siin olemise väga õdusaks. Trawangan on saartest suurim, tuntud oma äärmise külalislahkuse ja hubaste hotellide poolest ning pole ime, et saarel keeb elu aasta ringi. Hoolimata sellest näib siin kõigele ruumi jaguvat ning kogu see rahvaste paabel mõjub äraütlemata mõnusalt. Ilmselt seetõttu, et siia keset ookeani asuvale valgele liivaribale jõuavadki välja vaid väga erilised inimesed, kes oskavad aja maha võtta ja muretust idüllist lugu pidada. Saare elutempo määrab juba seegi, et siin saab ringi liikuda vaid jalgsi, jalgrattal või hobukaarikuga. Restoranid-baarid asuvad otse rannaliival, iga katuse alt kostab õhtuti elavat muusikat, toimub üks lõputu rahva voorimine mööda saarekese peatänavat ning justkui muuseas satud igal sammul kokku jumal-teab-kust-ilmanurgast kokku tulnud vahvate reisisellidega. Võib-olla tullakse siia ka seepärast, et kõigil kolmel saarel tähistatakse sasaki kuukalendri 10. kuul püha Sapari ehk kümbluspidu, mille ajal tuleb end vette heita, et oma hinge ja keha ühekorraga kõigest halvast puhtaks uhta ja möödanik seljataha jätta.

Mõned mõnusad hotellid Bali (Denpasar)• Alam KulKul Boutique Resort****, http://alamkulkul.com

LombokNovotel Lombok Hotel****, http://www.novotellombok.com/Sheraton Senggigi*****, sheraton.com/senggigi

Gili Trawangan• Hotel Vila Ombak****, www.hotelombak.com• Hotel Ombak Sunset****, www.ombaksunset.com

Mõnusad söögikohadJimbaran Beach – Bali kuulus mereannirestoranide piirkond, kus lauad on kaetud kilomeetrite viisi otse ookeani kaldale Bebek Bengil – Ubudis (Balil) asuv kõige kuulsam pardiliharoogasid pakkuv restoran, www.bebekbengil.comWarung Menega – üks paljudest võrratutest mereannirestoranidest Lombokil, www.menega.com

Bali kuulsad rannadNusa Dua – randade primadonna: siin asuvad kõige kallimad ja paremad hotellid, rannarestoranid, ööklubid ja baarid ning muidugi on imeline ka lumivalge liivaga rand ise Sanur – järgneb Nusa Duale, peetakse heaks ja rahulikuks rannaks Kuta – tõeline noorte möllupaik ja aktiivse rannapromenaadišopingu, vaba aja veetmise ning veespordialade harrastamise koht

Veel midagi põnevatGaruda Wisnu Kencana Cultural Park – 250 hektaril laiuv muljet avaldav hiigelskulptuuridega park Elevandisafari Park Lodge Taro – elamus koos Sumatra elevantidega, www. elephantsafariparklodge.comTegal Sari: Bali kohvi ja vürtside keskus – saab proovida ja maitsta Bali teed ja kohvi, suurepärane ökopood: Denpasar/Bedugul, Desa PereanTengani küla – ehe Bali küla, kus inimesed elavad endiste traditsioonide vaimus ja kannavad rahvariideid

Autor tänab koostöö eest Indoneesia Turismiametit ja Indoneesia saatkonda Helsingis.

Alam KulKul Boutique Resort

Ombak Sunset Hotel (Gili Trawangan)

Novotel Lombok