Minu nimi on Almaz Rustamo-va. Ma õpin Tartu Ülikooli Narva kolledzis kohaliku omavalitsuse korralduse erialal ja olen Narva kolledzi üliõpilasesinduse liige. Miks ma olen Narva üliõpilasesin-duses ja nüüd tahan ka TÜÜEsse astuda? Sellele küsimusele olen ma palju mõelnud. Esiteks, olen altruistlik inimene. Ma arvan, et see on minu oluline iseloomu joon. Aga võib olla see on minu subjektiivne arvamus. Teiseks, mi-na olen loovisik (olen laulja). Mul on alati palju ideid. Minu deviis on : „Kui tahad, et midagi oleks hästi tehtud, tee seda ise“. See ei tähen-da, et ma ei usalda inimesi, mulle lihtsalt meeldib kui kõik asjad on õigeks ajaks tehtud.

John Kennedy ütles: „Ärge kü-sige, mida riik saab teie heaks te-ha. Parem küsige, mida teie saate teha riigi heaks.» Minu ümbersõ-

nastus on selline:”Kõigepealt kü-si endalt: mis ma võin teha Tartu Ülikooli ja Narva kolledzi tuden-gite jaoks?“

Tudengiaeg – on kõige tähtsam aeg meie elus. Just ülikoolis me teeme oma tulevikku. Narva kol-ledzi esindamine TÜÜEs on hea võimalus saada suurt kogemust, mis aitab tulevikus. TÜÜE – on uued kasulikud kontaktid ja uued sõbrad. Ma tahan aidata Narva kolledzi tudengeid olla kursis sel-lega, mis toimub Tartu Ülikooli elus. Loodan, et ma olen vääriline kandidaat, sest ma tean mida vaja-vad noored inimesed, ja mida va-jab Narva kolledzi tudeng.

Almaz RustmovaKohaliku omavalitsuse

korraldus - III

Kontaktandmed:

Kerese 14, 20304 NarvaTel.: 35 60608Faks: 35 61911college@narva.ut.eehttp://www.narva.ut.ee

Tartu Ülikooli Narva Kolledz

Aprill 2012

«Uus maja on meile kõigile väga oluline, oleme seda kaua oo-danud».

Loodame, et uut akadeemilist aastat alustame oma uues hoo-nes. Üliõpilase jaoks on oluline, et loengule tuleb tulla uude koh-ta, Raekoja platsile. See juba kõlab uhkelt! Narva on nii väike linn, et uus asukoht ei tohiks olla prob-leem. Seda mitte ka nendele üli-õpilastele, kes elavad ühiselamus.

Uues õppehoones on kõigis au-ditooriumites väga hea tehnili-ne varustus ning mugavalt palju ruumi ja õhku. Kindlasti annab uus maja võimaluse kolledžihoo-nes oma vaba aega veeta: majas on palju puhkenurkasid ja mõnusaid kohti. Siseviimistluses on kasuta-tud kivi, puitu ja klaasi: see loob mõnusa tunde. Meie maja hakka-vad oma töid eksponeerima Tartu Ülikooli maaliosakonna üliõpila-sed. Kindlasti loob uus keskkond hea võimaluse ühisteks rühma-töödeks ja omavaheliseks suhtle-

miseks. See võimaldab õppimist huvitavamaks muuta. Kindlasti pöörab uues majas kolledž enam tähelepanu välisüliõpilaste kutsu-misele Narva, seda nii Venemaalt kui ka Euroopast.

Majas hakkab olema ka pikalt oodatud garderoob ning teeme kõik, et oma uksed avaks väga hea kohvik. Viimane peaks üliõpilas-

tele olema avatud ka õhtuti. Soo-jal ajal on kohvikul ka väliterass ning üliõpilaste käsutuses on si-seõu. Uue ja mugava keskkonna juures on ka vähemalt üks mure: ära kaob Studiosus. Aga uues ma-jas kujuneb kindlasti välja ka uus vetsherinkade koht.

Oluline on ka see, et nii õppe-jõududel kui administratsioonil

hakkavad olema senisest paremad töötingimused.

Meie uus hoone saab olema eri-line mitte ainult meile vaid ka kogu linnarahvale.Meie majja on teretul-nud nii lasteaialapsed kui ka nende vanaemad ja vanaisad. Näiteks on ajaloolise börsihoone keldris (seal on eksponeeritud 17. sajandi müü-rikivid) võimalik korraldada erine-vaid näituseid ning konverentsikes-kuses näidata väärtfilme. Meie uus 200-kohaline konverentsiruum või-maldab Narvas, Euroopa Liidu pii-ril korraldada erinevaid konverent-se ja seminare.

Uus maja on meile kõigile vä-ga oluline, oleme seda kaua oo-danud. Me oleme väga tänulikud oma ehitajatele YIT Ehitusest ning oma arhitektidele ning sisekujun-dajale. Maja sisu, kolledži loome aga ikka ise, oma igapäevase töö-ga. Kõik ettepanekud uue maja ja selle tegevuste edendamiseks on teretulnud!

Katri RaikTÜ Narva kolledzi direktor

Mida muudab uus hoone Narva kolledži üliõpilase elus?

TÜ Narva kolledži

üliõpilasesinduse valimised!

Meil on alati oma arva-mus ja on mida öelda. Aga me tihti ei tea, kus meid kuulatakse ja kellele võib oma ideid jagada. Iga aasta maikuus on tudengitel või-malus oma ideid ellu viia ja oma potentsiaali avastada.

1.-10.mail toimub kandi-deerimine üliõpilasesindus-se, avalduste vastuvõtt.

Ootame teie avaldusi, esialgu vabas vormis (ni-mi, eriala, kursus) e-pos-ti aadressile info@narva-tudeng.ee

Meie esindaja Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduses

Aprill 20122 Saame tuttavaks! Sellel semestril tuli meie kolledžisse kaks üliõpilast välismaalt.

Me palusime neid jutustada endast ja sellest, miks on nad just Narva kolledži valinud.

Julia Sandul — vahetusüliõpilane Pihkvast

Iga inimese elus tuleb selline hetk, kui on vaja teha valikut. Eelmisel suvel oligi mul va-ja otsustada, kas välismaale õppima sõita või mitte, ja kui sõita, siis kuhu. Ma võiksin jät-kata õpinguid magistritasemelErasmuse prog-rammi raames Lääne-Euroopas, kuid ma ot-sustasin osaleda Pihkva Riikliku Ülikooli ja Tartu Ülikooli Narva kolledži uues lepinguli-ses programmis. Mul tuli teha väga suurt tööd, et ma võiksin tulla õppima siia, sest meie õp-peprogrammid on täitsa erinevad ja esimene eriala on mul võõrkeelte õpetaja, kuid tänu TÜNK ja Pihkva Riikliku Ülikooli õppejõu-dudele, kes on tõelised professionaalid, kõik õnnestus. Õppimist Eestimaal ma valisin veel sellepärast, et minu kodulinn Petseri asub Ees-ti Vabariigi piiril, ja mul oli alati tahtmist min-na välismaale, mis oli nii lähedal. Narva ma sattusin juhuslikult, aga ei kahetse sellest, sest minu eesti keele oskuse tase on nii madal, et ma vaevalt saaksin mingis teises linnas, kus on tõsine keelebarjäär, ennast hästi tunda. Nar-va osutus väga heaks ja sõbralikuks linnaks.Mul on hea meel, et saan õppida teises keskon-nas, mis täiesti erineb Venemaa omast, kuula-ta uusi aineid, näha Euroopa haridussüsteemi seest, tutvuda uute inimestega. Samuti diplom, miile ma saan Tartu Ülikoolist, mis on pari-

mate kõrgharidusasutuse hulgas nii Euroopas, kui ka muudes riikides, annab mulle rohkem võimalusi välismaal töötamiseks. Ma olen vä-ga tänulik kõigile neile, kes toetas mind ja ai-tas mul minna välismaale õppida ning siin hakkama saama.

Kun Tai — üliõpilane Hiinast.

Minu nimi on Kun Tai ja ma tulin Narva kolledžisse Hiinast. Vabal ajal mulle meeldib tegeleda spordiga. Miks ma valisin just Nar-va kolledži? Ma tahtsin minna kolledžisse, mis asub Euroopas ja kus ma saan

õppida vene keelt. Paljud ütlesid mulle, et Narva on selleks kõige sobivam koht, et Nar-va kolledž on kõige parem variant just minu jaoks. See on suur õnn minu jaoks, et enamus siin räägib vene keeles. Enne

siia tulekut mul oli kaks soovi. Esimene - et ilm oleks soojem kui ma arvasin, ja teine - õppida selgeks vene keelt ja leida sõpru. Mind väga rõõmustas see, et õppejõud ja üliõpila-sed on siin väga sõbralikud. Mulle väga meel-dib õppida siin.

Vestluse viisid läbi Veera Knjazeva ja Veera Nikolajeva

Noorsootöö – II, Noorsootöö – I

Spordinädala tulemused

TÜ Narva kolledžis lõppes hiljuti spor-dinädal. Selle raames toimusid võistlused jalgpallis (võitja Narva Humanitaargüm-naasiumi võistkond), paintpallis (võitja Narva Kutseõppekeskuse võistkond), pil-jardis (võitjad Roman Ježov ja Julia Re-ka), võrkpallis (võitja Narva Kutseõppe-keskuse võistkond).

Selle spordinädala jooksul oli kaks uut elementi: rahvastepallivõistlused tütar-laste seas, kus võitis TÜ Narva kolledži naiskond, ning MyFitnessis toimunud Zumba party kolledži tütarlaste jaoks.

Kohtumiseni järgmisel spordinädalal ja valmistagem spordijalatsid ette!

Üliõpilasesindus

Raamatulaat avab uksed nagu tavaliselt hommikul kell 10.00. Sellel aastal on külla oodatud kirjastusi: TEA, Avita, OÜ Pereraamat ja OÜ Sinonim. Seekordse raamatulaada teema on seotud käsitöö ja keskkonnaga, kuna selle aasta moto on „Säästlikus ja kokkuhoid“.

Raamatulaadal tutvustab käsitööraa-matuid Elo Lutsepp ja Irina Tammis Eesti Vabaõhumuuseumist. Joosep Met-salang esitleb raamatut “Vana maama-ja“. Lasteasutuste pedagoogidele õpe-tab käsitööalaseid oskusi ja vilumusi ning uusi tehnikaid Narva Kunstikoo-li pedagoog Anne Pärtel. Lastele on avatud

käsitöökoda, kus nad saavad vaadata meis-terdamise kõrvalt multifi lme ja osaleda eri-

nevates konkurssides. Keskkonnateemalise loenguga “Eestimaa pühad paigad” esineb

Narva kolledži õppejõud Maret Vihman. Samal päeval autasustatakse keskkonna-hariduse raames toimunud õpilaste joo-nistuste ja fotokonkursi parimate töö-de autoreid.

Raamatulaadale on teretulnud hari-dus-ja kultuuritöötajad, kooliõpilased ja õpetajad, üliõpilased ning kõik Ida-Viru maakonna ja Narva linna elani-

kud. Kogu raamatulaada programm toi-mub nii eesti kui ka vene keeles.

14. aprillil toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledžis XII raamatulaat

23.04 – 05.05.2012 toimub TÜ Narva kolledžis rahvusva-heline Erasmuse intensiivpro-jekt (IP), kus osalevad üliõpila-sed ja õppejõud 11 Euroopa üli-koolist: Kirchliche Pädagogische Hochschule Wien/Krems (Aust-ria), Ondokuz Mayis University (Türgi), University of Žilina (Slo-vakkia), Kaunas College (Leedu), University of Szeged (Ungari), University of Warsaw (Poola), Nesna University College (Norra), University of Iasi (Rumeenia), Uni-

versity of Torino (Itaalia), Mar-nix Academie (Holland), Narva College of UT (Eesti).

Projekti raames käsitletakse loo-vuse, õppekavaülese hariduse ja LAK-õppe põhimõtteid; analüüsi-takse loovuse arendamise ja õppe-kavaülese hariduse häid praktikaid ning õpitakse neid rakendada tun-nikavade ja õppematerjalide koos-

tamisel ja kasutamisel. Olga Orehhova

(olga.orehhova@ut.ee)

Raamatulaat avab uksed nagu tavaliselt hommikul kell 10.00. Sellel aastal on külla oodatud kirjastusi: TEA, Avita, OÜ Pereraamat ja OÜ Sinonim. Seekordse raamatulaada teema on seotud käsitöö ja keskkonnaga, kuna selle aasta moto on „Säästlikus ja kokkuhoid“.

Raamatulaadal tutvustab käsitööraa-matuid Elo Lutsepp ja Irina Tammis Eesti Vabaõhumuuseumist. Joosep Met-salang esitleb raamatut “Vana maama-ja“. Lasteasutuste pedagoogidele õpe-tab käsitööalaseid oskusi ja vilumusi ning uusi tehnikaid Narva Kunstikoo-

käsitöökoda, kus nad saavad vaadata meis-terdamise kõrvalt multifi lme ja osaleda eri-

nevates konkurssides. Keskkonnateemalise loenguga “Eestimaa pühad paigad” esineb

Narva kolledži õppejõud Maret Vihman. Samal päeval autasustatakse keskkonna-hariduse raames toimunud õpilaste joo-nistuste ja fotokonkursi parimate töö-de autoreid.

Raamatulaadale on teretulnud hari-dus-ja kultuuritöötajad, kooliõpilased ja õpetajad, üliõpilased ning kõik Ida-Viru maakonna ja Narva linna elani-

kud. Kogu raamatulaada programm toi-

23.04 – 05.05.2012 toimub TÜ Narva kolledžis rahvusvaheline Erasmuse intensiivprojekt

Aprill 2012 3

Tartu Ülikooli Narva kol-ledzis (Kerese 14, Narva) 3.-5. mail 2012. a toimub XII üliõpilaste rahvusvaheline teaduskonverents PPCY (Pe-dagogics, Public sector, Cul-ture, Youth work). Konve-rentsi temaatilised valdkon-nad:

Koolieelne, kesk– ja kõrgharidus: tänapäe-va metoodilised lähenemised õpetamisele; traditsioonilisus ja uuendusmeelsus tänapäe-va hariduses; keele omandamise metoodilised probleemid (sh keelekümbluses); haridus mit-mekultuurilises ühiskonnas; väärtuspädevuse kujundamine. kujundav hindamine (kujunda-

va hindamise printsiipe, kujundava hindami-se tehnoloogiaid)

Filoloogia ja kulturoloogia: keeleteadus; kirjandusteaduse ja folkloristika küsimused;

kontrastiivne keeleteadus ja keelekontaktid; kultuuridevaheline vastastikune toime ja suht-lemine; keele omandamine.

Riiklik sektor: e-demokraatia; kodanikuak-tiivsus, projektitegevus; mitmekultuurilisusega kaasnevad väljakutsed; kohalike omavalitsuste (sh rahvusvaheline) koostöö; funktsioonide jao-tus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel; erialaste mõistete võrdlus erinevates keeltes; poliitika täht-sus kohalikul tasandil; KOV tulubaasid.

Noorsootöö: õppimine noorsootöös; mitte-formaalne õppimine noorsootöös (nt noorte-keskuses, laagris, huviringis, huvikoolis, noor-teühingus jm); noorsootööalane tasemeõpe; noorsootöö ja informaalne õppimine; õppi-mine vabatahtliku tegevuse kaudu.

3.-5. mail 2012. a. XII üliõpilaste rahvusvaheline teaduskonverents

«Päevad olid tihedalt täis töötubasid alates tantsust, näitlemisest kuni nukuteatri-ni välja»

13.-29. märtsil toimus Horvaatias rahvusva-heline Erasmus projekt ART@muse, kus osale-sid üliõpilased viiest Euroopa riigist (Eesti, Portu-gal, Horvaatia, Holland ja Belgia). Õppereisi idee on näidata üliõpilastele, kuidas loovalt läheneda õppetöö läbiviimisel. Kuidas märgata keskkon-da, kultuuri ja inimesi, kes Su kõrval on ja kui-das need kõik loovalt tööle panna. Sealhulgas on oluline kasutada kõiki oma meeli.

Üliõpilased said külastada muuseume, teat-rit, vaatamisväärsusi, koole ja lasteaedu. Päe-vad olid tihedalt täis töötubasid alates tant-sust, näitlemisest kuni nukuteatrini välja. Te-gevused toimusid väga erinevates kohtades ja ülesandeid, mis lahendada tuli olid üpris teist-sugused, kui me igapäevaselt harjunud oleme. Emotsioone tuli ammutada ka Horvaatia ilu-sast loodusest. Külastati nii Zagrebi lähedal asuvat mäetippu kui ka imeilusa veega Aad-ria mere randa.

Suur roll oli tudengite omavahelisel suht-lemisel ja üksteiselt õppimisel, erinevad rah-vused segati juba alguses omavahel ära. Tartu Ülikoolist osales Horvaatias seitse üliõpilast sh Narvast Ksenia Jankevitš ja Anton Roosve. Minul ei jää hetkel muud üle, kui kiita Kseniat ja Antonit, et nad olid väga tublid ja oskasid võtta projektist maksimumi. Nende multikul-tuursus ja julgus paistis kaugele silma, kram-pi ühegi uue kogemuse ees ei tekkinud. Pro-jekti ühe koordinaatorina osalesin Horvaa-tias ka mina.

Ma arvan, et osalejad jäid väga rahule. Üli-õpilased said väärt kogemuse näha õpetajatööd

ja õpetamisel kasutatavaid võimalusi laiemalt. Mina jäin ka, osalesin ka ise osades töötuba-des ning suhtlesin palju teiste ülikoolide õp-pejõududega.

Projekt on toimunud juba viimased neli aas-tat. Järgmist aastat tasub juba ootama hakata, sest ka siis on meie tudengitel võimalus sel-lest osa võtta. Esmakordselt on kohapeal suu-re tõenäosusega töötuba läbi viimas ka meie kolledži õppejõud.

Alo LõokeTÜ Narva kolledzi õppederektor

See sõit oli väga põnev. Saime palju muljeid, mälestusi ja uusi tutvusi. Kaks nädalat imeilu-sas riigis andsid meile jõudu edaspidiseks õp-pimiseks. Selle kahe nädala jooksul, kui me olime Horvaatias, õppisime Artistic Diary te-gemist (see on nagu vihik, kuhu sa kogud kõi-ke reisiga seonduvat, sh need materjalid, mida oled kahe nädala jooksul kätte saanud). Oska-me nüüd marionette meisterdada – see on üks meetod töös lastega. Projekti lõpus oli meil või-malus oma uued teadmised ja oskused prakti-kal rakendada. Meie ülesandeks oli lastele in-teraktiivse esitluse ettevalmistamine ja läbivii-mine. Muidugi me olime natuke närvis. Aga on teada, et lapsed on kõige sõbralikum kuu-lajaskond. Näha nende silmis tuld, nende nä-gudel naeratused ja soovi osaleda veel – see on tõeline tasu raske töö eest.

Tahaks avaldada suurt tänu kolledži direk-tor Katri Raigile ja õppedirektorAlo Lõoke-sele, tänu kellele me saime need kaks näda-lat nii hästi veeta. Ja oleme kindlad, et saame võimalusel näidata seda, mida oleme Horvaa-tias õppinud!

Ksenia JankevitsNoorsootöö - II

Horvaatia. Rahvusvaheline projekt

Aprill 20124

Ajalehe toimetusPeatoimetaja: Jana Kondrašova

Toimetaja: Veera Knjazeva

Tõlkijad: Anton Roosve, Anna Garanina

Eesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk

Küljendaja: Ruslan Džurgenov

Hiljutised traagilised sündmused ei jätnud meie linnas kedagi ükskõikseks. Igaüks meist on mõelnud, mida tuleks ette võt-ta, et elu Narva lin-nas oleks veelgi tur-valisem.

3. aprillil toimus Narva kolled-ži poolt korraldatud pressikonve-rents avalikkuse, linna võimude, politsei, pressi ja linnaelanike osa-lusega. Selle raames arutati turva-lisuse probleeme meie linna täna-vatel. Konverentsile oli vaba sisse-pääs kõigile soovijatele.

Arutelu aluseks said interneti-portaalil www.seti.ee läbi viidud küsitluse tulemused ning linna-elanike poolt tehtud ettepanekud. Peale selle, vastasid linnavõimu-de ja politsei esindajad Internetis ja otse pressikonverentsil esitatud küsimustele.

Konverentsi alguses tutvusta-ti küsitluse „Milliseid meetmeid tuleb rakendada, et Narva linnas turvalisuse taset tõsta?“ tulemusi. See oli elanike küsitlus portaalis www.seti.ee.

Konverentsil arutamiseks toodi välja neli olulist teemat: turvalisu-se kontroll, tänavavalgustus, lap-sed koolis ja tänaval ning tühjaks jäetud hooned ja varemed. Elava diskussiooni käigus jõudsid kon-verentsi “Turvalisus linna tänava-tel” korraldajad ja osalejad järg-mistele järeldustele:

Valgustus. Suveperioodil ei lü-litata tänavavalgustust välja. See puudutab nii seda, kui ka järgmi-si aastaid. Tänavavalgustuse prob-leemide korral võivad linnaelani-kud pöörduda telefonil 3599005, 3599099 või 3599144. Kõik et-tepanekud tänavavalgustuse töö parandamiseks, mis tulid linna-elanikelt kuni konverentsi algu-seni, edastati kohaliku omavalit-suse esindajatele.

Videovalve süsteem. Linna võimud tellivad uuringu, mis või-maldab vaadelda olemasolevate kaamerade seisukorda, ja samuti planeerida uute kaamerate ostmist ja paigaldamist linnas.

Koolibuss. Koolibuss jääb, kuid probleem bussiga (vanemad koo-liõpilased solvavad nooremaid) ei ole seni lahendatud. Variant, kus bussis peavad korda lapsevane-mad, oli pakutud konverentsi osa-lejate poolt kui üks probleemi la-hendamise viis.

Laste mänguväljakud. Konve-rentsil tõstatati ka lasteväljakutel turvalisuse teemat. Linn töötab selle nimel, et teha väljakud kor-da. Räägiti ka sellest, et suitseta-mine, alkoholi ja narkootikumite tarvitamine on laste mänguvälja-kutel keelatud. Kui te olite nende õigusrikkumiste pealtnägijaks, siis on vaja kutsuda politseid. (Nar-va politseiosakonna juhataja Ser-gei Andrejev kinnitas, et polit-sei on kohustatud sel juhul koha-le tulema).

Tühjaks jäetud honed ja vare-med. Enamus tühjaks jäetuid hoo-neid meie linnas on eraomand. Linnal on piiratud võimalused nendele mõju avaldamiseks. Kuid linna võimud lubavad lähiajal te-geleda tühjaks jäetud hoonete kü-simusega ja jätkata nende omani-kega läbirääkimisi.

Munitsipaalpolitsei. Munitsi-paalpolitsei loomise idee ei leid-nud suurt toetust. Näiteks, par-lamendi liige Andrus Anvelt ar-vab, tuginedes Tallinna linna ko-gemusele, et juriidiliselt on mu-nitsipaalpolitseinikul üsna vä-he õigusi ja tema roll on tegeli-kult õigisrikkumiste korras polit-sei kutsumine.

Abipolitseinikud. Konverent-sil arutati ka politsei probleemid, eriti seda, et Narvas on katast-roofiline politseinike puudus. Üks võimalus on abipolitseinike kaasamine. Seaduse järgi peak-sid abipolitseinikud valdama rii-gikeelt C1 tasemel, mis oluliselt vähendab võimalike kandidaati-de arvu meie linnas. TÜ Narva kolledž tegi ettepaneku korral-

dada abipolitseiniku kursust tu-dengite jaoks, ning politsei toe-tas seda initsiatiivi.

Vabatahtlike malevad. Kohali-ku omavalitsuse esindajad toeta-vad vabatahtlike maleva loomise ideed, kuid peavad vajalikuks lä-bi viia nende jaoks koolitust ning tulevikus nende tööd koordinee-rida koos politseiga.

Naabrivalve. Naabrivalve pro-jekt oli kunagi Narvas populaar-ne, kuid tänapäeval peaaegu lõ-petas oma tegevuse linnas. On vaja taastada ning laiendada kor-teriühistute võrgustikku, kes osa-levad naabrivalve projektis, sest see on üks viis kodanike valvsust tõsta ja maja naaberterritooriume kontrollida. Just seal jalutavad tih-ti meie lapsed, ja nendele territoo-riumidele on meie ajal väga ker-ge juurdepääs.

Kuriteoennetusprogramm. Arutelu käigus selgus, et Narva linnas puudub kuriteoennetus-programm, mis on aga olemas Jõhvi ja Sillamäe omavalitsustes. Jõuti järeldusele, et programmi loomine on meie linnas vajalik, ning linna võimud on valmis se-da võimalust üle vaatama. Sel ju-hul tuli initsiatiiv TÜ Narva kol-ledžist, et koostöös võimudega programmi luua.

Arutelu käigus tegid politsei esindajad ja konverentsi kor-raldajad ettepaneku luua linna

veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriiki või foorumi. Elanikel oleks lihtsam pöördu-da oma küsimustega kohaliku omavalitsuse ametnikele ja kii-ret vastust saada. Kahjuks, lin-na võimude esindajad suhtusid sellesse ilma suure entusiasmi-ta, sest nende sõnul on kõikide omavalitsuse töötajate kontaktid juba olemas linna kodulehekül-jel Internetis.

Kahjuks oli konverentsi aeg pii-ratud ja ei saanud arutada kõi-ki linnaelanike ettepanekuid, aga täielik küsimuste ja ettepaneku-te nimekiri edastati linna võimu esindajatele. Narva Linnavoliko-gu esimehe Aleksandr Jefimo-vi sõnul võetakse need ettepane-kud aluseks omavalitsuse vastava-te osakondade töö planeerimisel ja koordineerimisel. Samuti võib uusi küsimusi ja ettepanekuid saa-ta otse temale või vastavatele spet-sialistidele e-posti teel.

Konverentsi korraldustoim-kond tänab kolledži administrat-siooni, üliõpilasi, linnaelanikke, kohaliku omavalitsuse, politsei ja pressi esindajaid, ja isiklikult hr Andrus Anvelti aktiivse osaluse eest konverentsi korraldamisel ja läbiviimisel.

Vladimir Izotov, Natalja Gontšarova,

Ljudmila Prima j a Maria Žuravljova

Milliseid meetmeid tuleb rakendada, et tõsta turvalisuse taset Narvas?