Kontaktandmed:

Kerese 14, 20304 NarvaTel.: 35 60608Faks: 35 61911college@narva.ut.eehttp://www.narva.ut.ee

Tartu Ülikooli Narva Kolledz

Jaanuar 2012

Nagu me kõik tea-me, on maailmas pal-ju erinevaid rahvusi, religioone, erineva nahavärviga inimesi.Ja me kõik oleme vä-ga erinevad. Kuigi on olemas veel üks ini-meste klass, kes elab meie hulgas, kuid vii-bivad need täies-ti teises maailmas. Need on tudengid.

Meil on oma päevarütm, mis kunagi ei käi kokku meie loen-gute tunniplaaniga. Lisaks selle-le on meil oma huumor ja omad naljad, millest saavad aru ainult tudengid. Tudengi toitumishar-jumised on aga üldse omapära-ne asi ja kunst, mis võimaldab nö võtta kulinaarne meistriteos lausa õhust. Kuid looduse (või täpsemini hariduse) seadustega on kõik sätitud niimoodi, et tu-dengite tasakaal on alati korras.

Iga aasta lõpus tuleb vahetus, kui ühed lahkuvad ja nende aseme-le tulevad teised – esmakursus-lased. Selleks, et saada täisõigus-likuks tudengiks on vaja läbida nn ristimist.

25. jaanuaril tähistatakse Tar-tu Ülikooli Narva kolledžis tat-janapäeva ehk tudengipäeva. See

pidu on ette nähtud nii esmakur-suslastele, õppejõududele, kui ka kolledži vilistlastele. See on tõe-poolest suur pidu kolledži ja lin-na mastaabis. Tavaliselt algab es-makursuslaste ristimine piduli-ku rongkäiguga Narva kolled-žist Narva kindluseni. Rongkäi-gu ajal ristitakse ka mõnda vaa-

tamisväärsust, kohta või hoo-net. Eelmisel aastal oli see Nar-va Noortekeskus.

Iga uus ristimine on üllatus, sest pidu toimub mingis konkreetses stiilis. Peo kava võib ette tuua pal-ju huvitavaid asju alates mõnest ägedast etteastest kuni mingi hu-vitava konkursini. Millises stiilis toimub 2012 aasta ristimine? See on siiamaani saladus. Tule ja näed ise, mis peokülalisi ja esmakursus-lasi ees ootab!

ÜliõpilasesindusTõlkis: Anton Roosve

Humanitaarained mitmekeelses koolis - II

Tatjanapäev – suur pidu ja pika teekonna algus

Kallis sõber! Loodan, et sa mäletad kus me kohtume

25. jaanuaril?

Kell 18:00 ootame Sind Nar-va kolledzi juures, et osaleda rongkäigus.Kell 19:30 ootame Sind Nar-va linnuses, et õnnitleda es-makursuslasi.

Ära lase endal ja oma sõbral seda pidu vahele jätta!

14. detsembril tutvustasid Tallinna Ülikooli Keelekesku-se juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži direk-tor Katri Raik koostööprojekti, mille raames avatakse kolled-ži Eesti Kodu juures rahvusva-heliste inglise keele eksamti in-fo- ja testimiskeskus. Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel enam kui 135 riigi 6000 ülikoolis, muu-hulgas Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Vastavalt koostöökokkulep-pele kohustub Tallinna Ülikooli keelekeskus, kui rahvusvahelis-te inglise keele eksamite IELTS

ja Cambridge ESOL esindus Ees-tis, korraldama Narvas 2-4 korda aastas IELTS eksamit ning kor-raldama erinevaid konsultatsioo-ne. Narva kolledži ülesanne on IELTS eksami sooritamisest huvi-tatute registreerimine ning nende varustamine infomaterjalidega. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende kol-ledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpe-tamiseks sooritavad CAE (Certi-

ficate in Advanced English) rah-vusvahelise keeleeksami.

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oderi sõnul on ligi 2/3 Eestis IELTS eksami soorita-jatest pärit Ida-Virumaalt. Tema sõnul on eksami vastu suur huvi ka Peterburis. Narva on suurlin-na elanikele aga märkimisväärselt lähemal kui Tallinn. Keelekes-kuse juhataja sõnul on just ing-lise keele õpetajaid ette valmis-tav Narva kolledž Tallinna Üli-

kooli juures asuvale keelekesku-sele väärikas partner.

Narva kolledži võõrkeelte lekto-raadi juhataja Niina Raua sõnul on eksamipunkti avamine tunnustu-seks lektoraadi senisele tegevuse-le. Niina Raua kinnitusel on kavas edaspidi kolledži juures korraldada ka kursuseid eksamiks ette valmis-tumisel. Narva kolledži direktori Katri Raigi sõnul on rahvusvaheli-se inglise keele eksamikeskuse loo-mine üks samm kolledži tegevus-valdkondade laiendamisel seoses järgmisel aastal toimuva kolimise-ga kolledži uude hoonesse Raeko-ja platsil. Esimesed IELTS eksamid toimuvad Narva kolledžis 9. veeb-ruaril ja 14. aprillil 2012.

Alisa LannoKolledži sekretär

Edaspidi on rahvusvahelist inglise keele eksamit võimalik sooritada ka Narvas

Jaanuar 20122 Saame tuttavaks!

Ära karda oma probleemidest rääkida. Kui Sul on küsimus, siis võid julgesti pöörduda üliõpila-sesinduse poole.

Kas Sul on olemas huvitavad ideed ja ettepanekud? Ei tea kui-das neid ellu viia? Siis võid jälle-gi meie poole pöörduda. Üliõpi-lasesindus on alati valmis Sulle appi tulema. Tudeng saab ju häs-ti teisest tudengist aru.

Ootame Sinu kirju! Meie e-posti aadress:

sovet@narva.ut.ee. Me ole-me alati valmis Sinuga suhtle-ma reedeti kell 16:00 ruumis nr 309.

Kallis Tudeng!

Oh, see kaunim aeg, kui kõike on võimalik väga lühikese ajaga pähe tuupida, vaatamata selle-le, et käisid loengus ainult paar korda. Tudengi leidlikkust ja potentsiaali kadestatakse tihti: eksamieelsel ööl helistavad nad teineteisele ja küsivad konspek-te. Kui numbrid telefoniraama-tus lõpevad ning abi pole kus-kilt küsida, siis tulevad appi va-nad ended.

Kui session on veel kuskil kau-gel, siis missugustest ennetest võib juttu olla? Kui see halvaendeline sõna hakkab veelgi sagedamini tudengite ellu ilmuma, siis hak-kavad kõik lähedalolevad printe-rid ja koopiamasinad usinalt töö-tama, siis hakkavad tudengid need ended meenutama.

Esimene enne. On keelatud en-

ne eksamit end pesta ja juukseid lõigata. Usaldusväärne ja mõjus viis, kuid on ebaviisakas ilmuma eksamile pesemata ja lohaka väli-musega. Välja arvatud juhus, kui sessioon kestab üks või kaks nä-dalat. Siis see enne on päris hea, kuid ebamugav!

Teine enne. Eksami ajal tuleb tudengiga kärada. Mida kõvemi-ni temaga käratakse, seda parem. Pärast seda muutuvad suhted sel-le inimesega paremaks, sest ta on sulle juba kõik välja öelnud ning temal pole vist mingisuguseid et-teheiteid su vastu.

Kolmas enne. Eksamipäeval tuleb vältida kanalisatsioonitoru luuke. Juhul kui astud luugi pea-le, siis sind ootab läbikukkumine mitte ainult eksamil, vaid ka jä-releksamil!

Neljas enne. Kui sind palutak-se tõmmata piletit või antakse leht, siis arvatavasti oled sa eksamil!

Pea meeles, et teadmised on su parim enne. See alati töötab!

Veera KnjazevaNoorsootöö – II

Tõlkis: Anton Roosve

Sessioon – kui palju selles sõnas...

Martin Tuulik, 19 aastane 2011 aastal lõpetas Talinna Õismäe Gümnaasiumi TÜ Narva kolledzis alates 2011 a.Noorsootöö I kursus 3 fakti ennast

Olen otsekohene ja kohati äkiline. Üldjuhul proovin meeles pidada, et peab olema positiiv-se suhtumisega. Kindlasti ei saa mainimata jät-ta halba silmanägemist. Sinu hobid, saavutused?

Hobisid otseselt ei ole. Olen tegelenud uju-misega, kuid sellest ma loobusin üsna varsti, peale tööturule naasmist. Loodan, et saavutu-sed ootavad mind veel ees. Reeglina olen käi-nud kooli kõrvalt viimased kolm ja pool aas-tat täiskoormusega tööl. Tööl käimine koos kooliga on võtnud enamus minu ajast. Prae-gusteks saavutusteks pean gümnaasiumi lõpu-klassis peetud kooli õpilasesinduse presiden-

di kohta, kuhu mind 18-ne liikmelise koosei-su poolt ühehäälselt valiti. Tallinna Haabersti linnaosa poolt olen saanud ka tiitli „Haabers-ti aktiivne noor 2011“. Sinu tudengielu Narva Kolledžis, milline see on?

Arvan, et ei midagi erilist võrreldes paljude

teiste tudengitega. Loengud, seminaarid ja va-hepeale mõned õppereisid. Õppimisega TÜN-Kis seob mind palju bussisõitu kodulinna va-het ja lisaks veel töötamine Narva linnas. Minu kooli- ja kursusekaaslased on suures enamuses teisest rahvusest. Minu jaoks on see veidi har-jumatu, kuna olen harjunud olema keskkon-nas, üldjuhul enamus mõistab keelt, mida ain-sana oskan ja üldjuhul mõistan ka teiste öeldut. Kindlasti mõjutab see minu suhtumist siinses-se ellu, kokkuvõttlikult harjutamise asi. Sinu elumoto?

Neid on kaks ja üldjuhul on need korra-ga käigus.

1) Naerata ja maailm naeratab sulle vastu. 2) Kui lööd, löön vastu. Mida soovitaksid tudengitele? Positiivset ellusuhtumist, usinust ja võima-

likult palju õigeaegsust. Ma arvan, et kui neid järgida, ei pea oma otsustes kahetsema. Kõigele lisaks kindlasti ka päikest teistes toimetustes.

Anna GolubevaTartu Ülikooli Narva Kolledži ing-lise keele lektorKolledžis alates aastast 2002

Missugust raamatut Teie sooviksite üliõpi-lastele lugemiseks?

Kõige suurema mulje jättis Irving Stone’i raamat „Agony and the ecs-tasy“. Juttu on Michelangelo Buo-narrotist. Mind hämmastas nii sel-le skulptori elulugu, kujutlematu meelekindlus ja eluarmastus, kui ka täiesti teistsugune lähenemine inimese elu mõõtmisele ja inimese saavutuste tähtsusele.Missugune on teie ar-vates ideaalne tu-deng?

Minu arvates on tähtsaim see, kuidas tudeng suhtub õppimisse.

Ideaalis peab temal olema huvitav õppida ning omandada teadmisi te-ma poolt valitud valdkonnas. Lisaks sellele mängib suurt rolli ka see, kui-võrd tudeng on valmis enda peale vastutuse oma tegude ja käitumise eest võtma.Teie elumoto?

Ma ei saa öelda, et mul on elumo-to. Mulle meeldib tihti lugeda tun-tud (ja mitte nii tuntud) inimeste ütlusi. Ma arvan, et üks nendest üt-lustest saaks minu elumotoks olla. Rääkides sellest, missugused ütle-mised on mulle meelelähedased, siis ma tooks näitena Th eodore Roos-velti sõnu : „ Tee, mis oskad sellega, mis sul on ja seal, kus sa oled“.

Tõlkis: Anton RoosveHumanitaarained

mitmekeelses koolis – II

Jaanuar 2012 3

Küsimised – vastused õppeprotsessi kohta

Mida teha juhul, kui raamatukogus on kohustuslike kirjanduse nappus?

Kohustusliku kirjanduse üks eksemplar on raamatuko-gus kohalkasutuseks. Kohustusliku kirjanduse eksempla-ridele on tavaliselt nädalane kasutamistähtaeg. Kui raama-tuid ei tagastata tähtaegselt või jäetakse üldse tagastamata, ei olegi raamatut/õpikut võimalik õigeaegselt kätte saada. Probleemid tekivad, kui kohustuslikuks tehakse raamatud, mis on ammu ilmunud ja raamatukogus on vaid 1-2 ek-semplari või puuduvad üldse. Puuduvad raamatud tellime RVLi kaudu teistest raamatukogudest, saabumisest teatame tudengite meililistis, raamatud on kohapeal kasutamiseks. Vahel on sellistest raamatutest vajalikud vaid mõned pea-tükid, sel juhul on õppe-jõud koostanud elektroo-nilise või paberkandjal õp-pematerjali. Kasutage kindlasti raa-matule järjekorda registreerimise-mise võimalust. Osade raamatu-te täistekstid on kättesaadavad elektronkataloogis ESTER, e-õpikute andmebaasis eb-rary ja internetis.

Ingrit ZolotovTÜ Narva kolledzi

raamatukogu juhataja

Mina olen Tartu Ülikooli Narva kol-ledži esmakursuslane. Õige pea algab minu esimene eksamisessioon ning muidugi ma natuke närvitsen. Kol-ledži sisseastumise ajal ei mõelnud ma eksamite sooritamise peale, kuid olin kindel, et ees mind ootab üsnagi pal-ju tööd. Teadsin, et kõikide eksami-te edukaks sooritamiseks on vaja nä-ha palju vaeva.

Minu esimene eksam toimus 12. det-sembril ning see oligi esimene rahuli-kult ja edukalt sooritatud eksam. Prae-gu valmistume koos kursusekaaslaste-ga ette järgmisteks katsumusteks, mis on alles ees.

Olla esmakursuslane on äge! Poo-le aasta pärast võin ma kindlalt öel-da, et minu ees on praegu uus maa-ilm, kus on võimalik ennast proovi-da, kus sinu algatusi toetatakse… Mul on rõõm, et minu ees on uued välja-kutsed ja et mul on juba olemas uued

teadmised. Loodan, et kõik see jätkub samas vaimus!

Soovin kõikidele tudengitele edu-kat sessi!

Veera Nikolajeva Noorsootöö - I

Esmakursuslase märkmed

Kolmes linnas - Tallinnas, Tartus ja Narvas - käivad lapsed ülikoolis. Nad on 8-12 aastat vanad, uudishimuli-kud ja kompleksivabad. Üli-koolis annavad loenguid eri-nevate ülikoolide professo-rid, rektorid, akadeemikud; targad ja tuntud inimesed erinevatest eluvaldkonda-dest. Nende kahe seltskonna omavaheline suhe ongi põh-juseks, miks lasteülikool po-pulaarne on.

Professorid saavad ja peavad oma valdkon-nast rääkima lihtsate sõnadega, kuid see pole jõukohane igaühele. Sa pead oma valdkonda väga hästi tundma, et osata sellest lihtsalt rää-kida. Lapsed on vanuses, kus nad on veel jul-ged ning ei muretse, mida teised neist arvavad. Lapsed vaidlevad professoritele sageli vastu ning selgitavad oma seisukohti. Nad küsivad küsimusi, mida täiskasvanud enam küsida ei julgeks. See ongi lasteülikooli põhiolemus.

Maailmas on üle 200 lasteülikooli. Arvata-vasti sai idee alguse Saksamaalt, kust see ka meieni jõudis. Eesti ainsat lasteülikooli veab kolmes linnas Narva kolledž. Sügisvaheajal on neili loengut Tallinnas, kevadvaheajal Tar-tus ja ülejäänud õppeaasta jooksul ligikaudu 10 loengut Narvas. Narva loengutes palume esinejatel rääkida kahes keeles, et nii eesti kui vene lapsed aru saaksid. Igaühel see väga häs-ti ei õnnestu, aga ka see on omamoodi tore-naljakas. Mõni lause algab ühes keeles ja lõpeb teises. Mõnikord unustatakse end ühes keeles rääkima. Kõigis kolmes linnas registreeritakse

50 last. Soovijaid on pea alati rohkem, aga suu-remad grupid oleks esinejatele raskemad. Nar-vas on registreerumine kõige tormilisem, aga loengutesse kohale tuleb vast 2/3. Ei tea, miks narvakatele meeldib registreeruda üritustele, kuhu tegelikult ei kavatsegi minna. Olen seda ka teiste ürituste puhul märganud.

Sel aastal kõnelesid lastele Tallinnas Kuns-tiakadeemia rektor Signe Kivi, füüsikaprofes-sor Jaak Kikas, ikoonide uurija Linda Linvoo ja sõjaväelane Merje Meerits.

Narvas on toimunud kolm loengut: inim-arengu aruande eestvedaja Peep Mühls, e-Ees-ti asjatundja Oleg Shaikovsky ja lavastaja ning riigikogulane Jaak Allik.

Narva on veel tulemas arvutiteadlane ja aka-

deemik Enn Tõugu, e-demokraatia eestveda-ja Liia Hänni, kliimauurija Hanno Ohvril, in-formaatikateadlane ja hariduspoliitika eden-daja Olav Aarna.

Tartu kohta on teada, et kõnelevad Egiptuse uurija Sergei Stadnikov, pilvede spetsialist Piia Posti, müntide uurija Ivar Leimus.

Lasteülikooli puhul ongi kõige põnevam, et lapsed saavad teada asjadest, millest koolis suure tõenäosusega ei räägita ning lapsevane-mad lihtsalt midagi ei tea. Lasteülikooli üliõpi-lased kohtuvad Eesti kõige targemate inimes-tega, kelle motivatsioon on omakasupüüdma-tu - populariseerida teadust.

Aet KiislaLasteülikooli projektijuht

Miks käivad lapsed ülikoolis?

tudengite meililistis, raamatud on kohapeal kasutamiseks. Vahel on sellistest raamatutest

pematerjali. Kasutage kindlasti raa-matule järjekorda registreerimise-mise võimalust. Osade raamatu-te täistekstid on kättesaadavad elektronkataloogis ESTER, e-

Jaanuar 20124

Ajalehe toimetusPeatoimetaja: Jana Kondrašova

Toimetaja: Veera Knjazeva

Tõlkijad: Anton Kotšerjagin, Anna GaraninaEesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk, Martin JärvKüljendaja: Ruslan Džurgenov

Respondendid püüdsid vas-tata küsimustele poliitiliselt viisakalt, kuid ei hoidnud en-das kindlaid stereotüüpe ras-sistlike käitumise ja sallima-tuse suhtes, mis elavad kaa-saaegses ühiskonnas.

Käesolev uurimus on läbiviidud sellel keva-del käivitunud balti projekti „Lõhume stereo-tüüpe – tugevdame sallivust„ raames, mis kes-tab 2012. aasta oktoobrini*. Projekti korralda-jad on ühiskondlik organisatsioon „Kultuur. Sallivus. Sõprus” (Läti) koos oma kolleegide-ga ressursikeskusest VitaTeam (Eesti) ja Klai-peda mitmekultuurilisest keskusest (KLAMC; Leedu), kes uurimuse läbiviies püstitasid kaks eesmärki: koguda informatsiooni ning saada ettekujutust praegusest olukorrast kolme Bal-ti riigi noorte rassistlike ja rahvuslike eelarva-muste suhtes, nende suhtumisest vähemustes-se, immigrantidesse, erinevate etniliste grup-pide esindajatesse, ning analüüsida rassistlike ja rahvuslike eelarvamuste tagajärge – milli-sed arvamused ja suhted kaasnevad rassistli-ke eelarvamustega.

Uurimuse täisversioon on kättesaadav siit http://www.kid.lv/ru/Novosti/Rezul-taty-iss-ledovaniya-obschestvennogo-mneniya-po-problemam-diskriminacii-i-stereotipov

Uurimuse käigus püüti välja selgitada, kui oluline on respondentide jaoks nende inimeste rahvus, kellega nad suhtlevad, ning kuidas rah-vuse olulisuse tase mõjub nende suhtumisele vähemustesse ja immigrantidesse, stereotüüpi-

desse jt. Huvitav on see, et paljud responden-did püüdsid vastata poliitiselt viisakalt, mitte aga nii, nagu tegelikult mõtlevad, - see oli sel-gelt nähtav teiste vastuste järgi.

Teiste sõnadega, noored tahtsid näidata end paremini ning nö „esitada soovitud tegelikkuse asemel”. Näiteks, 53% respondente puutus eel-

arvamusliku suhtumisega rahvuspinnal kok-ku. Selle kogemuse nii lai levik räägib sellest, et 76%-st respondente osa vastus, kes avalda-sid, et rahvus ei mängi olulist rolli suhtlemi-sel, tõenäoliselt ei lange nende tegevuste prak-tikaga kokku. Nii tulemused näitavad, et tra-ditsioonilised stereotüübid ja eelarvamused, mis mõjutavad rassistlikku käitumist ja salli-matust, on väga tugevad.”

Uurimuse tulemused kasutatakse õpetaja-te ja noorsootöötajate jaoks õppematerjali-de väljatöötamisel, sealhulgas ka seminaridel, diskussioonides koolides, mida kavatsetakse veel läbi viia „Lõhume stereotüüpe – tugev-dame sallivust„ projekti raames. Sellel sügisel alustati ette valmistama antirassistliku kasva-tamise juhend.

Jana Kondrašova,Projekti osaleja

ja esindaja Eestis

Uurimus: kolme Baalti riigi noored on täis rassilisi ja rahvuslikke eelarvamusi

Uurimus on läbiviidud 2011.aasta aprillis-mais. Balti rii-kidest respondendid vastasid Internetis küsimustele ühes neljast pakuvast keeles (läti, leedu, eesti ja vene keeles). Kokku oli täidetud 935 ankeeti, nendest 811 osutusid kõlb-likeks pärast andmete struktuuri kontrollimist. Nendest on 380 respondenti Lätist, 170 – Leedust, 147 – Eestist ning veel 114 ankeeti, milliste riiki kuuluvust ei saanud kindlaks määrata. Sellega 238 esindasid rahvusvähemusi, 449 – rahvusenamust vastavas riigis. 350 respondenti on nais-soost, 304 on meessoost ning 150 respondenti keeldusid oma sugu nimetamast. 122 respondenti on lätlased, 76 – leedulased, 84 – eestlased, 281 – venelased, 23 – ukrainla-sed, 21 – valgevenelased, 19 – poolakad, 25 – juudid ning 160 respondenti keeldusid oma rahvust nimetamast.

*„Lõhume stereotüüpe – tugevdame sallivu-se„ projektist

Projekt kestab poolteist aastat (aprill 20011-oktoober 2012). Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu vundamentaa-lsete õiguste ja kodanikutunde Programm. Peale juba läbi-viidud uurimuse diskriminatsiooni ja stereotüüpide kohta, projekti raames toimusid ka õppevisiidid (sh ka Narva kol-ledži) (http://www.kid.lv/ru/Novosti/Otchety-po-uchebnym-vizitam-v-Latvii-Litve-i-Estonii), kavatsetakse ka koolitused noorsootöötajate ning noorte jaoks, valmistatakse ette ka antirassistliku kasvatamise juhend. Kogu projekti prioriteet-seks sihtrühmaks on 1) erinevate rahvuste noored vanu-ses 15-23; 2) noortega professionaalsel alusel noortega tegelevad töötajad (noorsootöötajad, noorteorganisatsioo-nide juhid, õpetajad, sotsiaaltöötajad jne). Mõlemad siht-rühmad esindavad erinevaid ühiskondlikke organisatsioo-ne, õppeasutusi, noorteklubisid, keskusi jne.

Õpereis Poola kultuurimaja Vilniuses. Juuni 2011

Mulle tundub, et meie kui noored ole-me iseseisvad ja nõudlikud, ja prae-gusel ajal see ei ole miinus.

Me oleme ambitsioonikad ja teame, mida tahame, kuid meie eesmärkide saavutamiseks on vaja vahendeid ja need võivad olla eri-nevad: näiteks, hea haridus, oma vaba aja sisustamine, ning kõige tähtsam on raha. Arvan, et kõik nõustuvad minuga, et vanasõna „õnne ei ole rahas“ pole praegu kuidagi aktuaalne. Kahjuks prae-gu selleks, et käia huviringis ja te-geleda sellega, mis sulle meeldib ja olla õnnelik, peab noortel ole-ma raha. Peale selle vajavad noo-red ka tähelepanu. Linnavalitsus võib palju iganes luua erinevaid huviringe ja väita, et kõike tehak-se meie jaoks, kuid nad unustavad meie käest küsimast, mida meie soovime. Seaduses on öeldud, et „tuleb lähtuda noorte vajadustest ja huvidest“.

Loomulikult on meil kõigil ole-mas oma vajadused, ja minu kui

tulevase õpetaja eesmärk on luua sellised tingimused lastele, kus nad saaksid veeta oma vaba aega huvi ja kasuga enda ning ümbrit-sevate jaoks. Praegu on noortel palju võimalusi ja vabadust. Sa-muti on suur valik erinevaid eri-alasid, palju teid ja variante. Kah-juks keegi ei saa öelda, milline eri-ala saab olla rohkem ühiskonna-le vaja mõne aasta pärast. See tä-hendab, et meil peab olema sta-biilne haridussüsteem ja selge tu-leviku ettekujutus.

Meie vajame ja tahame võima-

lusi enesearendamiseks. Näiteks, selleks, et elu noortel oleks huvi-tavam, tuleks anda neile võimalust töötada vabatahtlikena ja anda piisavat infot selle kohta, sest mi-nu eakaaslased ei tea sellisest või-malusest. Vabatahtlik töö on ka-sulik elukogemus, mis annab töö-turul lisaplusse ja eeliseid. Praegu

mul on väga hea meel selle üle, et noored jätavad tarbija elustiili ja saavad aru, et kui tahad midagi saavutada, siis tuleb tööd teha.

Ksenia JankevitsNoorsootöö – II

Tõlkis: Anna Garanina Humanitaarained

mitmekeelses koolis - III

Mida vajab tänane noor?