1. detsembril tähistas rahvus-ülikool oma 92. sünnipäeva, sellel puhul peeti juba järje-korras 22. TÜ aastapäevaball.

Rahvusülikooli sünnipäeval eelnes ballile mitmeid üritusi. Päeval toimus pidulik aktus, mille käigus promoveeriti 162 uut doktorit ja anti kätte Rahvusmõtte auhind Vello Salole. Õhtul jätkus rahvusülikooli aastapäev kell 17 Vanemuise 46 õppehoone eest alanud tõrvik-rongkäiguga.

Ballil esinesid Tartu Big Band, solistid Uku Suviste ja Kreet Stubender, Teele Viira, Anne

Arrak jpt. Balliperemeheks oli Tauno Tilk ja perenaiseks Gerda Moor.

Juba kolmandat korda balli külastanud TÜ Narva kolledži õppedirektori, Alo Lõokese, sõ-nul on ball kohaks, kus ülikoolipere aastas kor-ra kokku saab. “Ballil on tore sündmus, kus va-nu tuttavaid näeb. Minu silmis on ka ball ko-haks, kus tudeng ja õppejõud saavad omavahel vabalt suhelda. Ball on hea sissejuhatus aasta-lõppu ja jõuluaega,” lisas Lõoke.

Sander Sõõrumaa,Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse

teabespetsialist

Tartu Ülikooli aastapäevaball pani glamuurse punkti rahvusülikooli sünnipäevale

Jõudis kätte see aeg, millal me kõik oleme elevil. Varsti saabuvad sessi aeg ja jõulud.

Tundub, et alles eile hakkas kolledž aktiiv-selt töötama, aga vaatad, et juba tulevad pühad ning oleme teinud veel ühe sammu meie ühi-se unistuse juurde – uue Narva kolledži hoo-ne avamisele.

Enne pühade tähistamist tuleb üliõpilastel ja õppejõududel mõelda mitte ainult tulevas-test eksamitest, vaid ka sellest, mis kingituste-ga oma sõpru-sugulasi üllatada ja rõõmusta-da. Igaüks meist valmistub jõulude ja uue aas-ta tähistamiseks omamoodi ette, erinevate tu-jude, mõttete ja loomulikult plaanidega järg-miseks aastaks. Enne jõule me otsustasime kü-sida tudengite ja kolledži töötajate käest, mis mõttetega nad uut aastat ootavad.Miks jõulude ja uue aasta ajal kau-nistatakse kuusepuud?

See komme on meile tulnud 16. sajandist. Tol ajal oli Riias paigutatud esimene jõulu-kuusk, seda fakti me mäletame eelmisest reisist sinna. Ma tean, et Tallinn on kandideerinud esimeseks linnaks, kus paigutati kõige vanem jõulukuusk, aga 2010. aastal tulid Läti ja Ees-

ti peaministrid kokkulepele, et esimene jõulu-kuusk oli ikkagi Liivimaal. See komme tekkis ajalooliselt mitmekultuurilises Riias kristlike ja teiste uskumuste põimumise tõttu.

Vladimir Izotov, Tartu Ülikooli Narva Kolledži projektijuht

Kes tavaliselt kaunistab teie peres jõulupuud?

Praegu meil jõulupuud küll ei ole, aga varem kaunistasime seda kõik koos: mina, vend, va-nemad, vanaema ja vanaisa.

Olga Andreitšuk, Noorsootöö õppekava programmijuhi assistent

Missugust toitu Te ärevusega ootate oma lauale?

Ma ei oota kunagi lauale midagi erilist. Meil on alati olemas traditsioonilised toidud, mida me valmistame päris tihti, kuid meie vanaemal alati õnnestub meid üllatada uue huvitava ret-septiga. Loomulikult suureneb kodus ka pipar-kookide ja mandariinide arv.

Veera Knjazeva, Noorsootöö – II

Kas jõulud on erilised pühad? Loomulikult. Jõulud on erilised. See on

maagiline aeg, millal sa ootad imet. Mõne-

de jaoks on see vaikne õhtusöök pereringis kingituste ja jutudega, mõnede jaoks aga tä-histamine suures sõprade ringis või üksikõh-tu arvuti taga. Kus ja kellega sa ka poleks, on see püha alati eriline, ja on isegi raske öelda miks nimelt. See aeg on kuidagi positiivseid emotsioone täis, ja see ongi meie elus kõige tähtsam. Eriti kui sinu lähedastel on hea tuju ja sind ümbritsevad need inimesed, kes alati saavad aru kõigest, mis sinuga toimub.

Ksenia Jankevitš, Noorsootöö – II

Narva kolledži üliõpilasesindus õnnitleb sü-damest kõiki tudengeid ja administratsioo-ni talvepühade puhul! Rahulikku talvepüha-de ootamise aega Teile kõigile! Jõulud on tõe-poolest maagiline aeg. Ja see ei muutu kuna-gi tavaliseks. Olgu me vähemalt üks kord aas-tas mitte skeptikud ja realistid - uskugem nen-de pühade võlujõusse! Kes teab, võib-olla see uus 2012. aasta toob meile kõigile palju meel-divaid üllatusi!

Imet oodates

Detsember 20112

Aet KiislaKolledžis töötab alates aastast 2006TÜNK ühiskonnateaduste lektoraadi ju-hataja, Avaliku halduse lektor

3 fakti enda kohta, mida ise-loomustavad Teid õppejõu-na?

Ma arvan, et ma olen nõudlik, lõbus ja õp-pimishimuline. Minu jaoks isiklikult on kõige olulisem see viimane. Mul on üliõpilastelt palju õppida ja see on erakordselt huvitav.Missugust raamatut Teie soo-vitaksite üliõpilastele lugemi-seks?

Sellele küsimusele oli kõige raskem vasta-ta. Mõtlesin pikalt, millised raamatud mind on enim mõjutanud. Eri olukordadega seo-ses meenuvad erinevad raamatud. Ma ei ole väga suur ilukirjanduse lugeja. Mulle meel-divad riigimeeste elulooraamatud, aga neist ei oleks õiglane ühte eraldi välja tuua. Kõige rohkem loen aga erialast kirjandust või po-pulaarteaduslikke kirjutisi. Üks viimase aja põnevamaid raamatuid on Edward De Bono «Kuus mõttemütsi». Kirjutatud on veidi liiga nunnutavas toonis, aga mõte on minu arvates

väga hea ja igapäevaselt rakendatav. Mõte on selles, et mõelda efektiivsemalt - seda nii ük-si kui ka koosolekutel. Olen järgi proovinud, toimib hästi.Missugune on Teie arvates ideaalne tudeng? Kas neid on?

Ideaalsed tudengid on need, kes teavad, miks nad õpivad ja on päriselt huvitatud oma arengust. Igapäevaselt näeb see välja näiteks aktiivses kaasamõtlemises ja osalemises aru-teludes, kriitilises mõtlemises, iseseisvas töös loengutevahelisel ajal ning osalemises õppe-töövälistes arendavates tegevustes. Ideaalne tudeng on see, kes oskab õppimist nautida. Ideaalne tudeng on see, kellega on õppejõul huvitav suhelda. Kas sellised on ka tegeli-kult olemas? Muidugi on, muidu ma ei töö-taks õppejõuna!Teie elumoto

«Jätta jälg» - mulle meeldib teadmine, et minust midagi sõltub ja ma saan aidata kel-legi elu paremaks teha. Mulle meeldib ka see kui saan mõjutada rohkem kui ainult üksi-kuid inimesi, mulle meeldib maailma paran-dada. Ma tahan, et minu «jälg» oleks parem ja ilusam maailm.

Irina Surazakova, 20 aastat vanaLõpetas Sillamäe Vanalinna Gümnaasiu-mi aastal 2009Kolledžis alates aastast 2010Noorsootöö – III

3 fakti endastTšau kõigile! Mu nimi on Irina ning ma

õpin meie poolt väga armastatud Narva kol-ledžis noorsootöö erialal. Olen pärit väike-sest Sillamäe linnast. Õppimise ajaks asu-sin elama Narva.Sinu hobid, saavutused

Sport on mu kõige kallim harrastus ja suurim osa mu elust. Kergejõustik on mu nõrkus. Varem ma tegelesin sellega kutse-lise sportlasena, kuid pärast trauma saa-mist hakkasin sportima enda jaoks, et end vormis hoida. Seega pidin kutselisest spor-dist lahkuma.

10-aastase spordikarjääri jooksul saavu-tasin ma edu ning olen selle üle väga uhke. Kõige meeldejäävam saavutus on esikoht Eesti meistrivõistluses oma vanusegrupis. Selle poole alati tasub pürgida. Võistluse ja võidu tunne ning arusaam, et oled tugevaim oma vastaste seas. See on unustamatu tun-ne. Ma soovik ka kõigile nii palju positiiv-seid emotsioone läbi elada. Sinu tudengielu Narva Kol-ledžis, milline see on?

Mis puudutab mu tudengielu, siis see on päris tavaline. Külastan loenguid, saan uusi teadmisi. Mulle väga meeldib veeta oma ae-ga kolledžis, suhelda teistega ning uute ini-mestega. Teistes kolledži ühistegevustes ma paraku ei osale piisava vaba aja puudumi-se tõttu. Kuid kõiki, kes sellega tegelevad, ma austan väga, kuna tegemist ei ole ainult

mingisuguste konkreetsete inimese heaolu-ga, vaid meie üldise hüvanguga.Sinu elumoto?

Minu elumoto on „Ära anna kunagi al-la!“. On vaja alati püstitada oma elus kas-või väikesed eesmärgid ning pürgida nende saavutamise poole. Juhul kui midagi ei õn-nestu, siis pole vaja oma käsi rüppe panna. Tuleb proovida veel kord ja lõppude lõpuks saab kõik teoks.Mida soovitaksid tudengitele?

Narva kolledži tudengitele ma soovi-taks kogu südamest head sessiooni soori-tamist. Mulle tundub, et praegu on see kõi-ge tähtsam!

Tõlkis: Anton KotšerjaginHumanitaarained mitmekeelses koolis - II

l Saame tuttavaks!

Kallis Tudeng!Ära karda oma probleemidest rääkida.

Kui Sul on küsimus, siis võid julgesti

pöörduda üliõpilasesinduse poole.

Kas Sul on olemas huvitavad ideed ja

ettepanekud? Ei tea kuidas neid ellu viia?

Siis võid jällegi meie poole pöörduda.

Üliõpilasesindus on alati valmis Sulle

appi tulema. Tudeng saab ju hästi teisest

tudengist aru.

Ootame Sinu kirju! Meie e-posti aadress:

sovet@narva.ut.ee. Me oleme alati valmis

Sinuga suhtlema reedeti kell 16:00 ruumis

nr 309.

Detsember 2011 3Küsimused – vastused õppeprotsessi kohta

Missuguses olukorras on võima-lik eksmatrikuleerida üliõpilast?

Ülikooli algatusel toimub eksmat-rikuleerimine õppeprorektori korral-dusega Kolledži direktori esildise alu-sel järgmistel põhjustel:

- seoses õppekava täitmisega täies mahus;

- õppe lõpukuupäeva möödu-misel;

- edasijõudmatuse tõttu; - esimese aasta üliõpilastel õppeai-

netele mõjuva põhjuseta mitteregist-reerumise tõttu kahe esimese näda-la jooksul õppeaasta algusest arvates, avatud ülikooli üliõpilase puhul õp-petöö algusest arvates;

- riigieelarvelisel õppekohal õppiva üliõpilase immatrikuleerimisel teise-le sama kõrgharidusastme riigieelar-velisele õppekohale;

- õppeteenustasu tähtajaks tasu-mata jätmisel;

- kellegi teise kirjaliku töö esitami-ne oma nime all või selle osade ka-sutamine nõuetekohase akadeemili-se viitamiseta;

- dokumentide võltsimisel;- õppekava sulgemisel, kui üliõpila-

ne sulgemise hetkeks ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale jne.

Eksmatrikuleerimisel vääritu käi-tumise tõttu saadab õppeprorektor enne otsuse tegemist eksmatrikulee-rimiskorralduse andmise kohta vää-ritu käitumise juhtumi materjalid üli-õpilaskonna esimehele, kes esitab õp-peprorektorile üliõpilasesinduse põh-jendatud seisukoha kirjalikult 14 päe-va jooksul. Kui õppeprorektor ei võta üliõpilasesinduse seisukohta arvesse, esitab ta üliõpilasesindusele kirjaliku põhjenduse.

Natalia Kravtšenko,Tartu Ülikooli Narva

kolledzi õppekorralduse spetsialist

Sellise motoga toimus Narva Kolledžis spor-dinädal. Selle raames olid esindatud järgmised spordiliigid: jalgpall, võrkpall, paintpall, male, sudoku ning piljard. Piljardivõistluses saavuta-sid esimese koha Ksenia Jankevitš ja Mihhail Dudarev. Jalgpalliturniir paistis väga aktiiv-ne ja huvitav olevat. Esikoha eest võistlesid 7 meeskonda, kuid võitis Kreenholmi Gümnaa-siumi võistkond. Sellega nad tõestasid, et see spordiliik on Narvas hästi arenemas ning on olemas palju jalgpallihuvilisi.

Paraku ei kaasanud võrkpall nii palju ini-mesi ning võitlus toimus nelja võistkonna va-hel, kuid võistlused osutusid sama huvita-vaks. Esimese koha saavutasid Narva Kutse-õppekeskuse esindajad. Needki võitsid paint-palli võistluses.

Male ja sudoku ei pakkunud kahjuks Nar-va noortele eriti huvi. Kuid see ei takistanud meie tudengil, Roman Ježovil maleturniiris kindlaks võitjaks saada.

Üldiselt on spordinädal näidanud meile, mis spordiliigid pakuvad kõige rohkem huvi Narva noortele. Me saime aru, et on vaja tõsta teiste spordiliikide arendamist ja populariseerimist. Järgmisel spordinädalal, mis toimub juba ke-vadel, plaanitakse viia ellu mõned muudatu-sed ning muidugi oodatakse Narva tudengite ja noorte aktiivsust. Osale ka sina!

Autor: Juri TolmatšjovNoorsootöö – II

Tõlkis: Anton KotšerjaginHumanitaarained mitmekeelses koolis - II

Terves kehas terve vaim!va noortele eriti huvi. Kuid see ei takistanud meie tudengil, Roman Ježovil maleturniiris

Üldiselt on spordinädal näidanud meile, mis spordiliigid pakuvad kõige rohkem huvi Narva noortele. Me saime aru, et on vaja tõsta teiste spordiliikide arendamist ja populariseerimist.

sed ning muidugi oodatakse Narva tudengite

Autor: Juri TolmatšjovNoorsootöö – II

Tõlkis: Anton KotšerjaginHumanitaarained mitmekeelses koolis - II

Novembrikuu viimasel laupäeval olid Tartu Ülikooli Narva Kolled-ži üliõpilasesindusel külas TÜÜE esindajad - Silver Ool ja Mikk Aru. Sarnane kohtumine toimus Tartus oktoobrikuu alguses, kus kohtusid üliõpilasesindused Nar-vast, Pärnust ja Viljandist.

Silver Ool ja Mikk Aru rääkisid oma kogemus-test kolledži tudengitele. Arutati sellistel teemadel nagu õppeprotsessi kvaliteet, õppevälise tegevuse planeerimine, võimalused koostööks teiste õppe-asutustega, õpetajate kvalifi katsioon, tudengi õi-gused ja kohustused. Räägiti ka üliõpilaste ma-dalast aktiivsusest nii õppeprotsessis kui ka üri-tustel osalemisel.

Suurt tähelepanu pöörati eesti keelele kolledžis ja Narva keelekeskkonnale. Mitte ainult kolledži tuden-gid, vaid ka kõik Narva noored sooviksid riigikeelt osata paremini. Loomulikult mõned üksikud kolled-ži üliõpilased ei saa seda olukorda muuta, aga nagu alati tuleb alustada iseendast. Just sellepärast Nar-

va kolledži üliõpilasesindus pakkus välja ühe huvi-tava efektiivse meetodi eesti keele õppimiseks, mõ-nede jaoks vene ja inglise keele õppimiseks. Meeto-dit tuntakse kui „Keelte tandem“.

Kohtumise kokkuvõteks võib öelda, et Narva üliõpilased on juba palju teinud ja sama palju oo-tab meid veel ees!

Almaz Rustamova,Kohaliku omavalitsuse korraldus – III

Tõlkis: Anna Garanina,Humanitaarained mitmekeelses koolis - III

Olevikust ja tulevikust

Noorte infomessi TEEVIIT kor-raldamise idee sai alguse aas-tal 1994 ning sellest ajast ala-tes on messi korraldanud Ees-ti Noorsootöö Keskus (algselt Eesti Noorsoo Algatuskeskus). Seitsmeteistkümnes TEEVIIT oli interaktiiv-ne, korraldajate eesmärk oli pakkuda mitmekülg-set teavet õppimisvõimaluste, koolituse, täiend- ja ümberõppe võimaluste, karjääriplaneerimise, vaba aja veetmise, metoodiliste materjalide, töö-hõive ja kõige muu kohta, mis puudutab tuleva-se elu planeerimist. Nii 1.-3. detsembril toimus Tallinna Eesti Näituste Messikeskuses riigi suu-rim infomess TEEVIIT. Õppimisvõimalusi tut-vustavad üle 20 erineva ülikooli ja rakenduslik-ku kõrgkooli ning üle 30 erineva õppeasutuse nii Eestist kui välismaalt.

Narva kolledžit esindasid sellel infomessil tu-

dengid Ksenia Jankevitš, Jelena Fjodorova ning Anton Kotšerjagin Vladimir Izotovi juhenda-misel. Tartu Ülikoolil oli seekord suur pind, kus olid esindatud peaosakond üldinformatsiooniga, sotsiaal- ja humanitaarteaduskond, matemaati-ka- ja informaatikateaduskond, Viljandi Kultuu-riakadeemia, Pärnu ja Narva kolledžid, TÜ Tal-linna osakond.

Sellel infomessil vastasid meie tudengid külas-tajate küsimustele ning reklaamisid meie kolled-žit, et tekitada rohkem huvi kõrghariduse saamise võimaluse vastu Ida-Virumaal, Narva linnas. Oli väga tore, et üsnagi palju õpilasi tulid meie juur-de infot küsima. Peamised küsimused olid seotud kättesaadavate erialade, sisseastumise ja konku-rentsiga sisseastumiseksamitel.

Anton Kotšerjagin, Ksenia Jankevitš,Humanitaarained mitmekeelses koolis – II,

Noorsootöö - II

TEEVIIT – võimalus leida oma tee

Detsember 20114

Ajalehe toimetusPeatoimetaja: Jana Kondrašova

Toimetaja: Veera Knjazeva

Tõlkijad: Anton Kotšerjagin, Anna GaraninaEesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk, Martin JärvKüljendaja: Ruslan Džurgenov

“Keele tandem” - kasuta

võimalust!Nagu teada, on mistahes

keelt, olgu see eesti või ingli-se või muu keel, võimatu ka-he akadeemilise tunni jook-sul selgeks õppida. Enda jaoks võõrast keelt pole võimalik omandada, kui seda ei raken-data praktikal. Tartu Ülikooli Narva Kolledži juhtkond ning üliõpilasesindus, olles tuden-gite keeleõppe probleemiga mures, otsustasid viia ellu üh-te huvitavat kampaaniat, mil-le eesmärgiks on murda keele-barjääri ning näidata, kuivõrd ilus on keel.

Keele tandemi mõtte on järgmine: moodustatakse 3-4 liikmelist rühma, kuhu kuu-lub üks keelekandja ning seda keelt õppida soovijad. Suhtle-mine toimub mitteametlikus keskkonnas. Rühm valib ise, mis teemal, kus ja kuidas su-helda.

Kallid tudengid ning Narva Kolledži töötajad! Selle kam-paania edu sõltub täielikult TEIST ENDIST! Ärge laske mööda juhust selles kampaa-nias osaleda!

Jälgige „Keele tandemi“ kampaania reklaami kõikides Tartu Ülikooli Narva Kolledži infoallikates!

Üliõpilasesindus

Detsembris Teid ootab19.12 – 21.12

Jõulu laat

MTÜ Mondo juures tegutsev globaalse hariduse keskus, käis Narva kolledžist otsimas vaba-tahtlikke, kes pole ükskõiksed maailmas toimuva suhtes. Meile näidati dokumentaalfi lmide see-riat, mille eesmärgiks oli tutvus-tada tudengitele globaalseid prob-leeme ning olukordi, mis on väärt tähelepanu, ja mille lahendus sõl-tub arusaamisest teistest rahvas-test ja kultuuridest. Dokumentaal-fi lmide klubi hea meelega võimal-das tudengitel süveneda „globaal-se hariduse“ lätetesse.

Antud esitlusel osalejad said hindamatu kogemuse. Koos po-liitiku Silver Meikari ning fi lmi külalisega veendusime, et Eestit, mis asub maailma suurimate lii-tude „tiiva all”, ei ähvarda taoline olukord nagu kogu maailm vaatles 2008. aastal Gruusias. Lisaks tek-

kis väga selge ettekujutus propa-gandast. Teise fi lmi külaline, Pa-kistani kodanik, mis rääkis põge-nike elust välismaal kuivõrd tuge-valt eelarvamused valitsevad ini-meste mõtlemist.

Filmivaatajatele avanes võima-lus arutada teemal, millised on autoritaarsed režiimid 21. sajandi riikides. Valgevenelane Pavel Mo-rozau, kes ei saa oma kodumaale naasta, ei karda, et teda võidakse trellide taha panna. Film „Kali-novski väljak“ kirjeldab sündmu-si, mis leidsid aset Minskis mitte kõige ausamaid presidendivalimi-si 2006. aastal. Noored vajasid uut liidrit, kuna saabus aeg, mil oli va-ja midagi muuta ning parandada ühiskonna elukvaliteeti.

Omalt poolt täname MTÜ Mondo ning Narva kolledži juht-konda, kes andsid meile võimalu-

se laiendada oma silmaringi ning tutvuda seni tundmatuga.

„Miski ei asendatunnet, et si-nu abiga inimesed said rohkem teada ühiskonna probleemidest. Kuidas inimesed hakkavad fi lmi vaadates rohkem järele mõtlema ja muutma oma suhtumist, ar-vamust.“ (Marek Mikulasek, Do-kumentaalfilmide klubi juhata-ja, Tšehhi).

Oksana Rikkinen,Humanitaarained mitmekeel-

ses koolis – IIITõlkis: Anton Kotšerjagin,

Humanitaarained mitmekeel-ses koolis - II

Dokumentaalfi lmide klubi esitleb...“Neil pole ükskõik sellest, mis toimub teisel pool barrikaade”

Jätkates head ülikoolimatkade kommet, 2012. aasta kevadel meie meeskond plaanib uut retke mä-gedesse. Eelmisel aastal püstitati Narva kolledži lipp Põhja Rootsis asuvas rahvuspargis Sarek. Matk kestis umbes nädala, kuid ette-valmistusi selleks seikluseks teh-ti terve talv: trennid, varustuse kogumine, maršruudi väljaselgi-tamine jne.

Sel korral on meil kavas külas-tada Norra rahvusparki (Jotun-heimen National Park), mida pee-takse populaarseimaks matkako-haks Põhja-Euroopas. Selle ko-ha pindala on 1,151 km², ning on

osa veelgi suuremast sama nime kandvast Jotunheimen´i regioo-nist. Seal asub rohkem kui 250 tippu, mis ületavad 1900 meet-ri kõrguse. Nende hulgas on ka kaks kõige kõrgemat Põhja-Eu-roopas Euroopas: Galdhøpiggen (2469 m) ning Glittertind (2465 m). Need on suurepärased kohad talviseks matkamiseks ja suusata-miseks. Sõidame sinna bussi või autodega, parvlaevaga Stockhol-mini ning edasi viib tee Norras-se. Sõites naudime unustamatuid Skandinaavia vaateid, suhtlemist kohalike elanikega ning tutvu-mist kohalike vaatamisväärsuste-

ga. Tänavune matk on veelgi ka-sulikum ,kuna matkaga on avalda-nud soovi liituda TÜ Viljandi Kul-tuuriakadeemia tudengid, kellega saab harjutada eesti keelt.

Neid, kes tunnevad huvi matka-de vastu ning kellel on soovi end proovile panna, leida uusi sõpru, kutsume enda tiimi! Rohkem in-fot leiate meie blogist: www.ma-nitoq.com

Jevgeni Dernovoi,Noorsootöö – II

Tõlkis: Anton KotšerjaginHumanitaarained mitmekeel-

ses koolis - II

Jälle põhja!