Möödus veel üks aas-ta ka meie kolledži ajalehe „DIXI“ jaoks. Selle aasta jooksul il-mus 10 väljaannet, kus oli kokku 100 ar-tiklit. Aasta jooksul käsitlesime erinevaid teemasid: õppetoetu-sed, küsimused admi-nistratsioonile, kon-verentside ja semi-naride info, aktiivne puhkus, populaarsed projektid meie linnas,

võimalused tuden-gitele Narva kolled-žis. Samuti tutvusi-me omavahel, tuden-gid ja kolledži tööta-jad, rubriigis „Saame tuttavaks“.

Esiteks, täname kolledži admi-nistratsiooni, et nad ei olnud ku-nagi ükskõiksed meie palvete vas-tu, alati vastasid meie küsimuste-le ja ettepanekutele. Täname kol-ledži töötajaid ajalehe väljaandmi-ses osalemise eest. Täname ka tu-dengeid, kes kirjutasid meile oma mõtteid ja mõtisklusi erinevatel

teemadel. Meie jaoks on tähtis, et kogu kolledž osaleks iga numbri ettevalmistamises. Samuti täna-me kogu ajalehe toime-tust: autoreid, tõl-ke, eesti keele kor-rektorit, küljenda-jat ja kõiki teisi, kes oma võima-luste piires aitas meid terve see aasta.

Lõpetame se-da aastat tuleviku- mõtetega ja -plaanidega. Mõtleme sellele, mis meid edasi ootab. Samas, siiralt

loodame jätkata koostööd ka iga-ühega teist. Kõige huvitavamad asjad on veel ees!

«DIXI» ajalehe toimetus

«DIXI» üliõpilasleht 2011/2012

Alustuseks tahan ma tänada kõiki üliõpila-si, kes oma küsimus-tega üliõpilasesindu-se poole pöördusid. Püüan kolledži admi-nistratsiooni ja õppe-jõudude nimel vasta-ta.

Üliõpilastel on palju küsimu-si seoses õppetöö korralduse, eel-kõige tunniplaaniga. Olgu ko-he alustuseks öeldud, et õppetöö korralduse pidev parandamine on õppeosakonna tööprioriteet. Üks olulisi väljakutseid on stabi-

lilne ja pikaajaline tunniplaan ko-gu semestriks. Nii on kõigile üli-õpilastele selge, milliseid aineid sel semestril loetakse. Kolledž ta-gab kõikide soovituslikes õppeka-vades märgitud ainete õpetami-se. Oleme siin järjekindlad. Üli-õpilased on vabad oma semestri-kava koostamisel, seega on para-tamatu, et mõned kohustuslikud õppeained võivad kokku langeda. Sel puhul on mõistlik õppeosa-konnas järgi küsida, kuna seda või teist õppeainet uuesti õpetatakse. Õpperühmade liitmine on vahel paratamatu, seetõttu võib tekki-da olukord, kus mõne õppeaine õpetamine toimub alles semestri lõpus. Mõistame üliõüpilaste pa-hameelt, kui loengud jäävad ära. Meil on õppejõududele välja töö-tatud teavitamise kord puudumi-sest ning püüame selliseid juhu-seid viia miinimumini.

Tahame omalt poolt panna üli-õpilastele südamele, et õppekor-raldusega seotud probleemidega tuleb kohe pöörduda õppeosa-konda, tunniplaani osas Natalja Stroganova poole. Siis saab ühes-koos lahendust otsida.

Kolledž peab kasvatama oma põhikohaga õppejõudude arvu, ka see toetab sujuvat ja stabiilset õp-petöö korraldust. Järgmisel aka-deemilisel aastal kavatseme kaa-

sata täiendavalt vähemalt kolm põhikohaga õppejõudu.

Igal õppeaastal räägime me eesti keele nõuetest. Õigupoolest peaks rääkima eesti keele osku-sest. Praegu on õppekavades ees-ti keele oskuse nõuded fikseeri-tud ning vastavalt sellele tuleb üli-õpilastel sooritada ka riiklik tase-meeksam. Viimane sunnib pin-gutama. Kolledži kogemus kin-nitab, et just keeleoskus aitab lei-da korralikku tööd. Kolledž saab omalt poolt aidata eesti keele õp-pe ja eestikeelse õppe tagamisega. Sellele valdkonnale pöörame eral-di tähelepanu. Kui mõne õppeka-va üliõpilased soovivad arutada eesti keele oskuse kontrolli kaota-mist, siis seda protsessi tuleb alus-tada programminõukogust.

Meie mureks on avatud üli-kooli töökorraldus: kas alusta-da pühapäeval õppetööga hil-jem või varem. Nimelt on bus-siga keeruline hommikul Narva loengusse jõuda. Hiljem alusta-mine ei ole vastuvõetav narvaka-tele. Üks lahendus on üliõpilastel alustada omvahelist koostööd, et tulla autoga ja bensiiniraha siis omavahel jagada. Küsitlusel ei ole suurt mõtet, ükssmeelt me ei lelia. Lisan ka, et kolledži juht-kond on pöördunud maavalitsu-se poole, et laupäva- ja pühapäe-

vahommikune varane bussiliik-lus taastada.

Õppekeskkonna mugavust puu-dutavad küsimused lahenevad ise-enesest, seoses uue majaga. Palun veidi kannatust, uue õppeaastani. Samamoodi on arusaadav üliõpi-laste kriitika ühiselamu osas. Loo-dame, et ühiselamu renoveerimi-ne algab aastal 2014/2015. Kind-lasti vajab juba enne uut akadee-milist aastat lahendust ühiselamu internetiühenduse probleem.

Üliõpilaste sportimisvõimalu-sed nõuavad tõhusat koostööd üli-õpilaste ja kolledži juhtkonna va-hel. Kolledž maksab osaliselt My Fitnessi külastuse eest, üliõpilas-tel on tagatud shapingu- ja palli-mänguvõimalused. Ka ülekolimi-sel uude majja oleme valmis taga-ma samasugused sportimisvõima-lused, st rentima sportimiseks sobi-vad ruumid. Ent kolledži administ-ratsioon eeldab, et üliõpilased siis neid vôimalusi tõepoolest ka kasu-tavad. Uueks akadeemiliseks aas-taks tuleb soovid ja võimalused läbi arutada. Praegu on selles protsessis “pall üliõpilaste väravas”.

Head üliõpilased, kõik küsimu-sed on nii otse kui üliõpilasnõuko-gu kaudu alati teretulnud, püüame leida koos lahenduse.

Heade soovidega, Katri Raik

Administratsioon vastab tudengite küsimustele. Leia vastust oma küsimusele!

Juuni 20122l Saame tuttavaks!Veera KnjazevaAastal 2010 lõpetas Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasiumiAastast 2010 õpib Tartu Ülikooli Narva kolledžisNoorsootöö - II

3 fakti enda kohtaTuli välja, et ma tahaks rääki-

da rohkem kui kolm fakti enda kohta. Kuid nagu tehakse kõiki-des testides ja valida ainult kol-me kõige prioriteetsemat. Kohe ma kujutan ette seda, mida ma jutustaks uuele tuttavale. Esi-algu mulle tundub, et ma olen lihtne inimene ning minuga su-helda ja töötada on lihtne. Kogu mu elu olen ennast pidanud õig-laseks inimeseks, kes oskab vaa-data olukorra mitmest vaatenur-gast. Lisaks sellele, ma armastan teha eneseanalüüsi. Kuigi ma ar-van, et see ei ole väga hea harju-mus, sest kui midagi ebaõnnes-tub, siis alati püüad leida min-geid vigu enda juures. Lihtsalt öeldes, ma olen enesekriitiline inimene. Ma tean, kui ma teen midagi valesti, kuid ei salli, kui teised inimesed viitavad minu vigadele. Mõnikord ma mõtisk-len selle üle, kuivõrd kasulikult ma veetsin tänast päeva. Juhul kui oli midagi kasulik tehtud, siis pole see päev mõttetult lä-bi elatud.

Sinu harrastused ja saavutused

Kõike seda, mis pakub mulle huvi ning teeb mind rõõmsaks, ma võin nimetada oma harras-tusteks. Neid on kokkuvõttes pal-ju. Arvatavasti võivad mõned se-da imelikuks pidada, kuid suu-rim osa minu vaba aega kulutan ma KVN’le (mitte ainult mängu-le, vaid ka inimestele, kes on selle mänguga seotud). Tänu nendele kolmele tähele leidsin ma palju hu-vitavaid inimesi ning sõpru kogu maailmas. Siiamaani ma ei imet-le, kuivõrd palju inimesi ühen-dab see mäng. Üks asi on see, mi-da inimesed teleris näevad, ja tei-ne asi on see, mis toimub kulissi-de taga. Kuivõrd truud on noored

KVN’ile ning nad ei kahetse se-da. Kaks korda ma olin Jurmalas, KVN mängudel, ning praeguseks hetkeks on minu unistus külasta-da mänge Moskvas. Teiseks minu harrastuseks on ballet ja teater. Jäl-legi on raske seletada seda tunnet, mida sa elad läbi, kui istud saalis ja vaatad. Paar aastat tagasi õnnes-tus mul külastada meesteballetti. See tähendab, et balletis tantsivad mehed puäntides ning balletiriie-tes (mis on omakorda nonsenss). See oli omakorda elamusrikas ja imelik. Lisaks sellele meeldib mul-le vaadata häid filme. Tihtipeale loen raamatuid loomingust ja po-pulaarsete kunstnike elulugudest. Oma harrastustest ma võin rääki-da ja kirjutada palju.

Milline on su elu Narva kolledžis?

Minu tudengi elu on päris sisu-kas. Tähtis, et ta pole igav. Ma tun-nen suurt rõõmu, kui avan oma päevikut ning näen, et igal päe-val on mul tegemist. Mulle meel-dib koostada tulevikuplaane ning olla loomingulises protsessis. Tu-dengielu ongi minu jaoks loomin-guline protsess.

Sinu elumotoMul on raske tuletada meelde

mingisugust konkreetset motot, sest seda mul ei ole. Saan ainult ühte öelda, et elada ja käituda on vaja nii, et kokkuvõttes olla koos-kõlas iseendaga. Teisisõnu – ärge valetage endale.Mida saaks tudengi-

tele soovitadaMa soovitaks tudengitele osa-

ta korraldada oma aega. 24 tunni jooksul on võimalik teha üsnagi palju, kuid tavaliselt me kulutame aega tühjadeks asjadeks. Igal juhul teen ma järeldused enda järgi. Ku-na soovida ning kinkida tuleb se-da, mida ise tahaks saada.

Tõlkis: Anton RoosveHumanitaarained mitme-

keelses koolis - II

Millega tegeletakse Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses?Tuletame teile meel-de, et kaks kuud ta-gasi Narva kolledži tudengid on valinud Almaz Rustamovat meie kolledži TÜÜE’s esindamaks.

Tartu Ülikooli üliõpilasesindu-se esimene koosolek toimus 14. aprillil 2012. aastal Tartu Ülikoo-li peahoones. Esimesele koosole-kule tuli üsna palju inimesi. Seal olid nii külalised, kui ka üliõpila-sesinduse liikmed. Koosolekul va-liti hääletamise teel üliõpilasesin-duse uue esimehe ja kahe aseesi-mehe. Esimehe ametikohale kan-dideeris kolm inimest, millest valisid üliõpilasesinduse liikmed ühe. Esimeheks valiti Erik Raud-sepp, kaheks esimeheks valiti Kas-par Kruup ja Oliver Rosenbaum. Nagu te teate, valitakse üliõpila-sesinduse juhatuse liikmed üks kord aastas. Kokku on TÜ üliõpi-lasesinduses 31 inimest. Tudengid

ja erialad, mida nad õppivad, on erinevatest valdkondadest. Tahaks rõhutada, et kõik tudengid on vä-ga aktiivsed ning kõik on huvita-tud Tartu Ülikooli õppeprotsessi arendamisest. Igaüks saab väljen-dada oma mõtteid ja plaane, mida on võimalik lähitulevikus ellu viia. Tähtis on see, et üliõpilasesinduse arvamust kuulatakse.

Miks peaks ma tahtma olla Tar-tu Ülikooli üliõpilasesinduse lii-ge? Ma arvan, et kolledžid ja Tartu Ülikool peavad tegema koostööd. Igaüks saab tekitada diskussiooni ning pakkuda midagi. Juhul kui mõte on väärikas ja huvipakkuv, siis seda on võimalik esitada Tar-tu Ülikoolile. Viimasel koosolekul arutati õppimise kvaliteeti.

Almaz RustamovaKohaliku omavalitsuse kor-

raldusTõlkis: Anton Roosve

Humanitaarained mitme-keelses koolis - II

Juuni 2012 3

Aasta lõpus on kom-beks teha kokkuvõt-teid. Selle õppeaasta lõpus ka meie tahak-sime teha kokkuvõt-teid tehtud tööst.

Üliõpilasesinduse töö jaoks oli see esimene aasta peaaegu täies-ti uues koosseisus. Sellepärast on veelgi huvitavam tagasi vaa-data ja analüüsida, mida me ole-me saavutanud. Arvan, et ei eksi, kui ütlen, et iga üliõpilasesinduse liikme jaoks oli see täiesti uus ko-gemus. Just meeskonna töös ava-neb igaühe potentsiaal. Mõni-kord inimene ise ei tea, kui või-meline ta on.

Õppeaasta alguses korraldas Üliõpilasesindus infotundi esma-kursuslaste jaoks. Esmakursusla-sed said jagada meiega oma mõt-teid ja soove, mida nad tahaksid näha kolledzis õppeaasta jooksul, sealhulgas ka üritusi, mis oleksid nende jaoks huvitavad. Selle kü-simustiku kokkuvõtete alusel me üritasime oma tööd kavandada.

Meie töösse olid kaasatud nii meie kolledzi üliõpilased, kui ka Narva koolide õpilased. Niiviisi

tahtsime kaasata võimalikult pal-ju Narva noori. Kui arvesse mitte võtta nii suuri üritusi nagu: Tat-janapäev, Orientiir, Teeviit, spor-dinädal, Üliõpilasesinduse poolt olid organiseeritud ka väiksemad üritused. Koolivaheajal toimu-sid Narva kolledzis põnevad in-tellektuaalsed mängud. Üliõpila-sesinduse liigete abil olid läbi vii-dud erinevad viktoriinid, kon-verentsid, seminarid jne. Tahaks uskuda, et meie panus toob ai-nult kasu.

Selle aasta väike statistika: oli läbiviidud ligikaudu 35 Üliõpi-lasesinduse koosolekut, välja ar-

vatud erakorralised kohtumised, Üliõpilasesinduse poolt oli välja andud ajalehe DIXI 10 numbrit, Üliõpilasesinduse liikmed võtsid osa rohkem kui 5 konverentsi kor-raldamisest, samuti võtsid osa 2 infomessist. Kevadsemestri lõpus toimusid valimised uuesse Üli-õpilasesinduse koosseissu (täpse-mat infot uue koosseisu kohta saa-te lugeda ajalehe DIXI septembri numbris). Samuti valiti ka Narva kolledzi esindaja Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusse. Korraldati ja viidi läbi parima õpetaja valimi-sed. Sügissemestri jooksul viisime läbi küsitluse tundengite seas, kas

ja kui rahul nad on õppeprotses-siga. Küsitluse kokkuvõtted esitati kolledzi administratsioonile ja pe-dagoogilisele koosseisule. Järgmi-sel õppeaastal lubame meie tuden-gitele rohkem teha rõhku nii õp-pevälisele tegevusele, kui ka sot-siaalsetele probleemidele ja hak-kame rohkem osalema õppeprot-sessi korraldamises.

Aitäh Teile kõigile, et olite meiega terve aasta! Kohtumiseni septembris!!!

Üliõpilasesinduse liikmedTõlkis: Jelena Fjodorova

Klassiõpetaja - II

Narva Kolledži üliõpilasesindus. Kokkuvõtte tegemine.

Tartu Ülikooli Nar-va kolledži üliõpila-sesindusel on väga hea meel, et just SI-NA hoiad praegu tu-dengiajakirja oma käes! Juhul kui Sa loed seda, siis tun-ned juba huvi Narva kolledži elu vastu!

Alates 25. juunist, algab aval-duste vastuvõtt Narva kolled-ži päevasesse õppesse rakendus-kõrgharidus- ja bakalaureuseõp-pe ning magistriõppe õppekava-dele. Alates 25. juunist kuni 1. juu-lini saab avaldusi esitada Interne-tis läbi Sisseastumise Infosüsteemi SAIS (www.sais.ee). Paberkandjal

saab avaldusi esitada alates 2. juu-list kuni 6. juulini.

Alates 25. juunist kuni 27. juu-nini kella 10.00 - 14.00 Narva kol-ledži fuajees on avatud „Ülikoo-li kohvik“, kus on võimalik koh-tuda õppejõudude ja program-mijuhtidega ning saada infot sis-seastumise, õppekavade ja õppe-

protsessi kohta. Rohkem infot: www.narva.

ut.ee/sisseastumine ; sisse@nar-va.ut.ee ; tel 35 60608.

Kallis abiturient, me soovime Sulle oma eksameid edukalt soo-ritada ning ootame SIND uuel õp-peaastal!

Üliõpilasesindus

Hei, abiturient!

Juuni 20124

Mida eredam päike paistab, seda kuu-mem on tema kii-red ning seda sage-damini tulevad pä-he mõtted kauaooda-tud puhkusest, kuna sess on juba möödas ja akna taga on suu-repärane aastaeg. Püüame mõtiskleda selle üle, kuidas on võimalik mõnusalt ja kasulikult need suu-repärased kolm kuud veeta.

Ikkagi on võimalik olla laisk-

vorst ja istuda kogu aeg kodus, on võimalik kuurordile sõita või siis vanaema juures tuhlist võtta ning igal juhul puhata pärast 9- kuulist vaimset pinget Narva kol-ledži seinte vahel. Kuigi on võima-lik kõike teha hoopis teistmoodi. Üheks võimaluseks on asuda töö-le konkreetse eesmärgiga – saada raha. Ilmaaegu on kujunenud ar-vamus, et tudengid alati vajavad raha. Kuigi meetodeid ja vahen-deid, mille abil on võimalik en-dale tööd leida, on tohutult palju - oleks vaid tahe.

Kui ei ole võimalust kodulinna hüljata, siis on võimalik teha mi-dagi kasulikku nii keha, kui ka vai-mu jaoks, midagi uut õppides ja enesearendamisega tegeledes.

Juhul kui teil on olemas väi-ke majake maal, siis sõitke sinna paariks nädalaks. Puhkus linna-lärmast ja tsivilisatsioonist alati tuleb teie tervisele kasuks. Veetke lõbusat aega looduses, minge ka-

lapüügile, päevitage rannas.Varjake end paariks nädalaks

ära sellest lärmakast askeldusest ning linna kuumusest oma toas ning pühendage seda aega lem-mikfilmide vaatamisele. Eks nii palju uusi filme on ilmunud vii-mase sessi aja jooksul, kui te ei saanud neid vaadata. Tehke siis minetatud tasa!

Teenige hunniku raha. Olete tudeng, on ju? Raha nappus ning erinevates ebatavalistest olukorda-des väljapääsu leidmise oskus on teil kaasa sündinud. Asuge tööle, tehke oma veebilehekülge, avage suvehooajaks garaažiäri. Tegut-sege! Kõik on teie käes.

Sageli on meil õppeaasta ajal võimalus nädalate kaupa diivanil vedeleda ja mitte midagi teha, lu-

gedes seda, mida sul pole vaja. Li-saks on võimalik sõita kuhugi oma perega ja sõpradega. Need päevad võivad teid lähedamaks teha ja tu-gevdada kõikuma hakkavaid suh-teid. Peale selle on ka suurepärane võimalus tugevdada oma tervist, juur- ja puuvilju süües ja värsket õhku sisse hingates.

Niisiis, tudeng, suvi on hari-punktis. Sul on suur valik!

Peate siis otsustama, kuidas oma suve veeta. Tehke nii, et te võiksite oma probleeme lahenda-da, nii vaimselt kui ka füüsiliselt puhata ning üldiselt rahul olla.

Veera NikolajevaNoorsootöö - I

Tõlkis: Anton RoosveHumanitaarained mitme-

keelses koolis - II

Head kolledži lõpetajad!

Kuidas oma suve kasulikult veeta?

Ajalehe toimetusPeatoimetaja: Jana Kondrašova

Toimetaja: Veera Knjazeva

Tõlkijad: Anton Roosve, Anna Garanina

Eesti keele korrektorid: Olga Andreitšuk

Küljendaja: Ruslan Džurgenov

Teie jaoks saab läbi üks eluetapp: Te lõ-petate oma kõrghari-dusõpingud. Kui Teil veel ei ole magistri-kraadi, olete oodatud edasi õppima. Oleme kindlad, et saite kol-ledžist nii vajalikke teadmisi kui ka osku-seid. Ilmsesti on Teil meenutada lõbusaid ja keerulisi hetki.

Soovime, et leiate endal sobiva töö ja korraldate oma elu just Teie jaoks parimal viisil!

Olge uhked, et Te olete Tar-tu Ülikooli vilistlased! Käige pea püsti ja naeratage, elage end õnne-likuks! Ärge unustage oma kolled-žit ja õppejõude. Tulge meie juur-de ikka nii oma murede kui rõõ-mudega. Soovime Teile südamest õnne, kohtumiseni.

Katri Raik

Narva kolledži lõpe-tajad 2011/2012

BakalaureuseõpeKoolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas

1. Marina Dubrovina2. Nadežda Ivanova3. Jekaterina Osis4. Oksana Petrova 5. Svetlana Rustamova

6. Aigul Telakrua7. Olga Truhhanova

Humanitaarained mitmekeel-ses koolis

1. Maria Batova 2. Galina Bazarkina3. Ilja Belkov4. Anastassia Boltunova5. Alina Laaneväli 6. Svetlana Ridal 7. Maria Rikkijeva8. Alla Rubtsova 9. Viktoria Sokolovskaja

Rakenduskõrghari-dusõpeNoorsootöö

1. Darja Ivanova2. Aljona Rudik

Kohaliku omavalitsuse korral-dus

1. Anastassia Dmitrijeva2. Martin Järv3. Julia Juzar4. Nelli Kuldmaa

MagistriõppeKlassiõpetaja mitmekeelses koolis

1. Jekaterina Bussel-Berezina2. Olga Jamskaja 3. Alla Ojavere 4. Julia Smirnova5. Julia Tamm

Koolieelse lasteasutuse peda-goog mitmekeelses õppekesk-konnas

1. Anna Kondratjeva2. Irina Skorohhodova

Humanitaarainete õpetaja mit-mekeelses koolis

1. Natalia Einman2. Olga Elksnin3. Aleksandra Karp4. Jelena Kordontšuk CUM

LAUDE5. Jana Kukk6. Olga Lutška CUM LAUDE7. Nadežda Maksimenko8. Sirje Pertman9. Viktor Šestakov10. Irina Shokalo 11. Jelena Smirnova

12. Olga Tapner13. Kaja Toikka14. Oksana Višnevskaja

Ümberõpe Loodus- ja sotsiaalainete õpeta-ja I ja II kooliastmes

1. Nadežda Dedimova 2. Ljudmila Haltunen3. Valentina Kulakova4. Anna Solomko5. Anne Pardel6. Regina Kolu7. Nadezda Tomina8. Natalia Voronova