autism lüh marianne kuzemtsenko

Pervasiivsed arenguhäired (autismispektri häired)

Marianne KuzemtšenkoLoeng EPI Koja projekti „Täiendkoolitusprogrammi

väljatöötamine ja piloteerimine sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistidele puudega inimeste edukaks kaasamiseks ühiskonda “ nr 1.1.0801.10-

0124 raames.

13.4.2023 Marianne Kuzemtšenko

AUTISM

Ajaloost Põhjustest Esinemissagedusest Olemusest Toimetulekust Hariduslikest vajadustest Probleemidest Soovitusi


Ajalugu Keskajal “haldjate, kuradi poolt

vahetatud laps” 19.saj. Henry Maudsley “lapseea psühhoos”- kõigi ebahariliku ja

imeliku käitumisega laste kohta 1943 Leo Kanner USA-s kirjeldas varase lapseea autismi (nn.Kanneri

sündroom) 1944 Hans Asperger Austrias kirjeldas Aspergeri sündroomi 1967 RHK-8 käsitles lapseea autismi kui lapseea skisofreeniat Praegu RHK-10 järgi: autism on pervasiivne arenguhäire, st esmane

psühholoogilise arengu häire (suhteliselt stabiilne seisund) NB! Ei ole haigus – ravitav medikamentidega, alguse-kulgemise ja

lõpuga!!!


Tekkepõhjused Orgaanilised kahjustused:

* sünniaegsed ohutegurid (narkoosis sünnitused ja keisrilõige),

* rasedusaegsed infektsioonid (meningiit, entsefaliit, eriti punetised)

Geneetilised faktorid:

* ei ole kindlat autismigeeni tuvastatud

* kromosoomimuutused, nt fragil-X dgn-ga kaasneb enamasti ka autism

Bioloogilised kahjustused


Tekkepõhjused Keskkondlikud ja sotsiaalsed mõjutused:

Kasvatusvead, psühhotraumad kokkupuuted keemiliste ja kiirgusainetega sünnipäraselt kaasa saadud emotsionaalse kontakti

puudulikkus Otsitakse põhjusi:

Rasedusaegne ultraheli??? Raskemetallid (eriti elavhõbe) organismis??? Gluteeni-, kaseiini- jt ainete talumatus??? Vaktsiinid???


Esinemissagedus

6-10 juhtu 10 000 inimese kohta, viimased andmed 20-25 juhtu 10 000-st

Sooline jaotuvus: poistel 3-4 korda sagedamini Esinemissagedus suureneb, põhjused:

Diagnostika täpsem, paremad teadmised Teadlikkuse suurenemine ja sellega seoses varasem

diagnostika Diagnostiliste kriteeriumide erinevus erinevates

kultuurides Suur immigratsioon madal elatustase, suurem

haigestumus, toitumisraskused, keeleprobleemid


Olemus

A-tüüpiline autism, võib avalduda ka pärast 3.eluaastat

Lapseea autism (ka Kanneri sündroom), avaldub reeglina enne 3.eluaastat

Aspergeri sündroom, dgn-kse põhiliselt enne kooliiga või koolieas

Rett-sündroom, geneetiline, kaasneb taandareng, avaldub tüdrukutel


OlemusPervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide

või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet. Põhiliselt on kahjustatud kolm valdkonda: sotsiaalne tegevus, suhtlemine ja kognitiivsete võimete valdkond

I Suhtlemine: sõnade ja kõne abil; žestide ja miimika abil

II Sotsiaalne tegevus: mänguline tegevus; õppimine jäljendamise kaudu; töö ja ülesannete täitmine.

III Kognitiivne tegevus: arusaamine sümbolitest ja abstraktsioonidest; arusaamine kõnest ja keelest; kujutlusvõime (enda ja teiste tegevuse ajaline ja ruumiline järjestus, enda ja teiste tegevuse tagajärgede ettenägemine, analoogiate mõistmine jne.)


Olemus Sotsiaalse suhtlemise häire

Äärmiselt endassetõmbunud laps – justkui ei kuuleks (“nagu oleks kurt”), ei reageeri kõnetamisele, vaatab inimestest “läbi”, valu- või puutetetundlikkuse vähenemine

Passiivne laps – ei huvitu samaealistele huvipakkuvatest tegevustest, ei algata sotsiaalset suhtlemist või teeb seda ebaharilikul viisil, täidab sageli korraldusi, kuid ei alusta ise tegutsemist

Aktiivne, kuid “imelik”laps – kontakteerub teistega ühetaoliselt ja enda valitud viisil, ei pööra tähelepanu teiste inimeste soovidele ja vajadustele, muutub sageli agressiivseks oma soovide või vajaduste ignoreerimisel

Nn.üliformaalne grupp – käitumise iseärasused ilmnevad alles teismelise või täiskasvanueas, täidab sotsiaalseid reegleid formaalselt ja täpselt, kuid puudub sisuline arusaamine nendest.


Olemus Kommunikatsioonihäire

Kõnetud on 25-50% Kõne arengu hilinemine, algab sageli sõnade

kordamisega, intonatsiooni ja aktsendi imiteerimisega Ehholaalia e kajakõne – sõnade ja fraaside kasutamine

mitteadekvaatselt valedes situatsioonides Piisava kõne ja grammatika korral on kõne siiski

vähene Kõnest arusaamine erineva tasemega - alates kõne

täielikust mittemõistmisest kuni kõnearengu piisava tasemeni, kusjuures kõnes esinevad vormilised ja sisulised vead.


Olemus Kognitiivsed häired Mängu asemel asjadega manipuleerimine

Imiteerivad lihtsaid tegevusi, varemnähtut Ei oska sobituda teiste laste mängu, kuigi võivad

soovida osaleda Mäng ei ole loov, sageli stereotüüpne Ei mõista teiste inimeste emotsioone


Näited esinevatest probleemidest Ükskõiksus suhtlemises Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Loova või rollimängu puudumine Ühepoolne suhtlemine Kordab lõputult üht ja sama asja Kordab papagoina kuudud sõnu Omapärase käitumisega Kohatu naer või itsitamine Puudub reaalne ohutunne

Näited esinevatest probleemidelst Puudub silmside Vajadus rutiini järele Stereotüüpsed sihitud tegevused:käsitseb või

keerutab mõnda objekti Ei mängi teiste lastega Rahuldab vajadusi, kasutades täiskasvanu käsi Võib olla eriliselt andekas mingil kitsal alal

(Savant-sündroom) Tugev puute-,valgus- soojus- ja heli- üle- või

alatundlikkus



Soovitused õpetamisel Individuaalne lähenemine igale lapsele! Väikesed grupid õpetamisel! Optimaalne 4 last grupis,

max kuni 6 last Vajadusel üks-ühele õpetamine! Õppekeskkonna ja tegevuse struktureerimine Kasuta visuaalseid ajakavasid Õpeta muutustega toime tulema Räägi selgelt ja otsekoheselt Paku valikuvõimalusi, mille hulgas puudub keeldumise

valik Arvesta kõne sõna-sõnalise mõistmise omapäraga

Soovitused õpetamisel Lapse võimetele ja vajadustele vastav koolieelne

lasteasutus tavarühm tavalasteaias vajadusel assistendiga erirühm tavalasteaias vajadusel assistendiga erirühm erilasteaias vajadusel assistendiga

Kooliastmes tavakoolis vajadusel assistendiga eriklass tavakoolis vajadusel assistendiga eriklass erikoolis vajadusel assistendiga Õppevormidest nii tavaõpe, abiõpe, toimetulekuõpe

kui ka hooldusõpe



Vajadused Rehabilitatsioonivõimalused õppeasutuse juures ja

õppetööga kaasneval ajal – suurem kasutegur (füsioterapeut, logopeed, psühholoog, hipoteraapia, muusikateraapia jt)

Meditsiinilised: ravimid, abivahendid vastavalt vajadustele

Sotsiaalsed: suhtlemist ja käitumist korrigeerida aitavad tugiisikud-sõbrad

Inimesed (tugivõrgustik): autismialase väljaõppe/erihariduse saanud eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, abipersonal

Vajadused KOOSTÖÖ! Tugisüsteemi osaks peaks olema nii

vanemad, pedagoogid, arstid, sotsiaaltöötajad – infovahetus peaks olema koostöö aluseks!

Paindlik suhtumine nii õppetöösse, toitlustamisse, käitumisse

Suurem tolerants ühiskonna poolt Vanemate kogemuste suurem usaldamine ja arvestamine

ametnike poolt RAHA! Väikesed grupid ja väljaõppinud spetsialistid

nõuavad palju raha


Ravi??? Hapnikuravi Gluteeni- ja kaseiinivaba dieet B6-vitamiin ja magneesium Omega-3 rasvhapped Ei vaktsiinidele Ükski nendest pole piisavalt teaduslike

uuringutega tõendatud



Kirjandus eesti keeles I.Lovaas “Arenguhälbega laste õpetamine” 1999, EAÜ “Autism. Meie laste lood” 2003, EAÜ C.Gillberg “Aspergeri sündroom” 2003, Kunst M.Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 2003, Varrak “Kirjutistesari autismist” 1997, Tln.Pedagoogiline Seminar Daniel Tammet “Sündinud helesinisel päeval”, Varrak 2007 F.Bleach “Igaüks on erinev” 2008, EAÜ P.Vermeulen “Ma olen eriline.2” 2008, EAÜ V.Huovinen „Poja surm“, LR, 2010 I.Tanilsoo „Minu pere lugu“


Kontakt

EESTI AUTISMIÜHING

Rahu 8, Tartu 50112

www.autismeesti.ee

e-post: [email protected]

tel: 557 9980


stumbleupon.com

ARMASTA MINDArmasta mind kaugeltArmasta mind kui sa just peadArmasta mind kui sa tunned, et peadAga palun ära kallista ega puudutaArmasta mind nii nagu mina tahan, et sa armastaksidSee on kõik, mis sa tegema peadLihtsalt armasta mind kaugeltSamal viisil nagu mina armastan sind

Pat Matthews Frank Matthews


autism lüh marianne kuzemtsenko

Documents