the baltic guide est sügis 2012

Jennifer Lopez

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETISwww.balticguide.ee • [email protected]

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

SOOME SÜGIS 2012

Lapimaa talv Lapimaa talv algab oktoobrisalgab oktoobris

Mood, Mood, elektroonika, elektroonika, koduloomad…koduloomad…SügismessidSügismessid

BMW kui kunst – BMW kui kunst – Art Car HelsingisArt Car Helsingis

Talispordi Talispordi maailmakarikad maailmakarikad SoomesSoomes

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAATTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA VVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVVÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕIIIIIIIIIIIIIIIIIIII KKKKKKKKKKKKKKKIRJUTTTTTTTTTTTTTAAAAAAA KKKKKKKAAAAAAA IIIIIIIIINNNNNNNNTTTTTTTEEEEEEERRRRRRRRRRNNNNNNNNNNNNNNEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEETTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTTIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIISSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSwww.balticguide.ee • [email protected]

suurturneelsuurturneel

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, [email protected]

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2012)

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega:- Mündi teekond- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika- Gaasid kõhus (Tulemas 30.11.2012)

Vahelduvad näitused:- 20X0 – reis tulevikku (8.10.2011-27.1.2013)- Klima X (18.2.2012–3.2.2013.)

Heureka Planetaariumis kolm filmi:- Tee tähtedesse- Zula patrull ja suur ilmaseiklus- Avastusretk kosmosesse

ROTTIDE KORVPALL

IGA PÄEV

26.–27.09 Sekretäride päevad Ärikingitused CORE Kongress – konverentsikorraldus ja üritusturundus OFFICE Büroo ja ICT – büroovahendid, infoedastus- ja kommunikatsiooniseadmed

26.–27.09 easyFairs ® PAKEND easyFairs ® Elekter – elektriala mess professionaalidele

9.–12.10 FinnBuild –ehitus ja ehitusteenused Keskkonnatehnika – keskkond, kommunaalmajandus, vesi ja kanalisatsioon, jäätmed ja jäätmete taaskasutus InfraExpo – uus mess taristuehituse alal

9.–11.10 Areen – spordirajatiste ehitamise ja hooldusvahendite erialaüritus

20.–21.10 GSW Pro – ehte- ja kellatööstuse erialaüritus

25.–28.10 Helsingi raamatumess Helsingi muusikamess Vein, toit ja hea elu – veini- ja toidusõprade mess ArtForum – kunstinäitus ja müük

2.–4.11 DigiExpo – digitaalne meelelahutuselektroonika HiFiExpo

2.–4.11 Skiexpo – talisport BoardExpo – lumelauamess Jäähoki ja saalihoki mess

– maamess

OutletExpo – tarbekaupade müügimess

10.–11.11 Lemmikloomamess

15.–17.11 Hambaarstide päevad

4.–5.12 Studia – haridusmess edasiõppijaile

8.–9.12 Võitja 2012 – Soome Kennelliidu koertenäitus

Helsingi messikeskusKüllaga häid põhjuseid Soome sõiduks!

Helsingi messikeskus on Soome suurim messide ja kongresside toimumiskoht, mis on tuntud oma professionaalsete ürituste ja teeninduse rahvusvahelise taseme poolest. Helsingi on meeldivalt lähedal ja messikeskus külastajale kergesti leitav. Tere tulemast!

Soome Messid, Helsingi messikeskus, Messuaukio 1, PL 21, FI-00521 Soome. Tel: +358 40 450 3250, info@fi nnexpo.fi , www.fi nnexpo.fi Soome Messide esindaja Eestis – Profexpo OÜ: info, kutsed, messikülastuspaketid. Tel 626 1347, [email protected],

www.profexpo.ee/soomemessid

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 3juhtkiri

Mida nad meist küll mõtlevad

K üll see on põnev. Nimelt, mida mõtlevad ja teavad meist naabrid. Soomlastele on see teema juba ammustest aegadest tuttav ja kindlasti

arutatakse paljudes teisteski väiksemates riikides, mida nende kodumaast mujal mõeldakse ja räägitakse.

Eestis elades tundub, et eriti huvitatud ollakse soomlaste arvamusest, seda nii eraviisiliselt kui avalikult. Näiteks võib seda järeldada tähelepanust, mida tekitas Soomes töötava ja soome naisega abielus oleva Taavi kommentaar Õhtulehe artiklis. Taavi sõnul ei saa kesk-mine soomlane üldse aru, mis Eestis toimub. „Nad ei tee vahet eestlasel ja venelasel. Nende jaoks on eestlane sama, mis venelane ja Eesti ikka veel kommunistlik maa,” väidab Taavi.

Taavi tunneb ilmselgelt teistsuguseid soomlasi kui mina. Loomulikult on igal maal palju selliseid inimesi, kellele ei lähe korda, mis naabermaal toimub. Suurem osa soomlastest on aga Eestist siiski erinevatel põhjustel huvitatud ning Eestit ka kümneid kordi külastanud.

Üldiselt peetakse eestlasi vennasrahvaks, kellele soovi-takse õnne ja edu nii spordiareenidel kui muidu elus.

Soomlaste suhtumine eestlastesse on nii oluline, et Tallinna Ülikool korraldas isegi uuringu saamaks teada, mida Soome ajalehed Eestist kirjutavad. Lähtuti hüpo-teesist, et Soome meedias mustatakse Eestit ja tuuakse ära vaid negatiivseid uudiseid. Asjaga tegelenute sõnul on suurem osa artikleid aga neutraalse alatooniga, ka need, milles käsitleti mitmesuguseid probleemseid teemasid. Soome toimetajate töös ei ole võimalik tähel-dada erapoolikust või vimma, pigem üritatakse jääda neutraalseks, kinnitavad uurijad Päivi Tirkkonen ja Valdar Liive. Uuringu käigus vaadati läbi 29 Soome väljaande möödunud aastal ilmunud numbrid ning hinnati 717 Eestit käsitlevat artiklit.

Jukka Arponenpeatoimetaja

15sisu

Disainipealinna uudisedEMMAs Andy Warholi ülemaalitud BMW.

üritused08 „Jennifer Lopez – Dance Again 2012” Helsingis. Nightwishi film Areenal.09 Sügise suurüritused Helsingi Messikeskuses.10–11 Parimad esietendused, kontserdid, näitused.

ajakohast

ajalugu

05 Kultuurivihjeid. Film Mannerheimist valmis Aafrikas.

18 Kuidas soome keelest sai riigikeel.

Peatoimetaja Jukka ArponenKujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Andrei Chertkov Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

Toimetustel +372 6117 760

[email protected]

[email protected]

Reklaamimüük Jari Rousu tel +358 4 5862 4629

Reklaamihinnad1 lk 2770 !tagakaas 3190 !1/2 lk 1465 ! 1/4 lk 790 !1/8 lk 450 !

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) 254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) 125 x 375 mm






MaterjalidValmis materjalid Freehand,

Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

Meedia CD, DVD

Kaanefotol Jennifer Lopezfoto RL Entertanment

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

S Ü G I S 2 0 1 2

Sofi Oksaneni uue romaani „Kui tuvid kadusid” esitlusele oli muude huviliste seas kohale tulnud ka paarkümmend välisajakirjanikku. Millal varem on kirjandussündmus Tallinnasse toonud nii palju välismeedia esindajaid? Raamatuesitlusele ja filmi esilinastusele Nokia Kontserdimajja oli Soomest saabunud tuhatkond fänni, üritust austasid osavõtuga Toomas Hendrik Ilves, Soome suursaadik Aleksi Härkönen ja Eesti kultuuriminister Rein Lang.

Vastuvõtt sai hoo sisse Lindpriide esinemisega, kes kandsid ette „Saaremaa valsi”. Sofi rääkis oma kõnes raamatu peategelase ajaloo-lisest prototüübist Edgar Meosest ning käsitles Nõukogude Eestis ilmunud propagandalehte Kodumaa. Aruteluga liitusid ajaloolane Ivo Juurvee ja Maarja Talgre, kelle töödest on Sofi Oksanen oma raamatu jaoks ideid ammutanud.

Filmi „Puhastus” esilinastusel oli näha palju teisigi avaliku elu tegelasi. Filmi lõppedes lahkus saalitäis rahvast tugeva filmist saadud elamuse all – nähtud linateos oli igal juhul võimas kogemus.

„Puhastus” jõudis nii Eestis kui Soomes kinodesse 7. septembril. Uus raamat ilmub eesti keeles novembri lõpus.

Sofi topeltpidu Tallinnas

restoranid06–07 Maailma maitsed. Ajalooga restoran Kappeli.

ostud16–17 Luksus- ja tarbekaubad Helsingis.

0808

Trükk AS Kroonpress

1616–17

TEKST MIKKO VIRTA, FOTOD ANDREI CHERTKOV

Uus raamat ja filmi „Puhastus” esilinastus põhjustasid Tallinnas Sofi-palaviku.

Amanda Pilke teeb „Puhastuses” võimsa rolli Zarana.

Tallinn-Helsingi liini kõige suvisemad hinnad ja soodsaimad reisipaketid leiad ikka Eckerö Line’ist.

Soome ootab!

* sõiduauto max pikkus 6m, max kõrgus 1,9m)

täiskasvanu üks suund

KUNI VIIELE alates

PILETID alates

ÖÖPAKETT alates

49!19!69!Kaks inimest,kajut ja auto ööreisidel*

HOMMIKUKSHELSINGISSE

ÕHTUKS KOJU

AUTO-PAKETT

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee. Hinnad kehtivad kuni 22.12.2012

1.9.-31.10.2012 BMW ART CARS /14.11.2012-27.1.2013 JAUME PLENSA /14.11.2012-27.1.2013 MODERNE PLAKAT 1890-1940 / BRITI PLAKATITE KOGU PUSKINI MUUSEUMIST /

AT 1890-1940/ KOGUMIST /

BMW

AG

T, N, R 11–18, K 11–20, L, P 11–17 AHERTAJANTIE 5, TAPIOLA TEL. +358 (0)9 8165 7512 WWW.EMMA.MUSEUM/EE HELSINGI KAMPPI KESKUSEST BUSSID 106 JA 110

Majutuspakett perele2 täiskasvanut+ 1 laps Superior toas Sisaldab majutust, rohket bu! ee hommikusööki, sauna ja ujumist hotellis, juhtmevaba internetiühendust ja parki-miskohta.

Hind 149,-/ööpäev*

Korpilammentie 5, 02970 Espoo | +358 9 613 8411 | www.korpilampi.fi

unistuste puhkuseleKorpilampisse

*Pak

kum

ine

keh

tib

ku

ni

30.1

1.20

12 j

a ko

hta

de

arv

on

piir

atu

d.

Tere tulemast

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 5sündmused

Soome sügise TOP7Filmifestivali sünnipäevSoome suurim filmifestival Armastus ja Anarhia (Rakkautta & Anarkiaa) toimub sel sügisel juba 25. korda.

Juubeliaasta programm on rekordiliselt mahukas. 11 päeva jooksul jook-seb ekraanidel üle 180 täispika ja 80 lühifilmi. Avalöögiks on valitud USA fantaasiafilm „Beasts of the Southern Wild”. Loodusjõudude vääramatust jõust rääkiv meistriteos on toonud re!issöör Benh Zeitlinile terve rea mainekaid auhindu. Cannes’i filmifestivalilt tõi noor re!issöör koju Kuldse Kaamera parima debüütfilmi eest.

Armastuse ja Anarhia galaprogrammis näidatakse ka Oscari-võitja William Friedkini uut filmi „Killer Joe”, milles peaosa mängib Matthew McConaughey.

Armastus ja Anarhia on 25 aasta jooksul laienenud kahelt kinoekraanilt 14 saali. Filmid linastuvad Helsingi kesklinnas: mõneks ajaks hõivab festival nii Maximi-sugused kvaliteetkinod kui Andorra ja Orioni taolised legendaarsed saalid. 1988. aasta filmifestivali programmis näidati 26 filmi, praegu on filme juba 10 korda rohkem. 2011. aasta filmifestival kogus üle 54 000 külastaja.20.–30.9 Armastus ja Anarhia , www.hiff.fi

Must Mannerheim Film pealkirjaga „Soome marssal” (Suomen Marsalkka) sündis Soome-Eesti-Kenya ühisprojektina.

Mannerheim on viimasel ajal filmi-maailmas kuum teema. Sügise lõpus toimus Armastuse ja Anarhia filmi-festivalil Yleisradio poolt rahastatud uue filmi „Soome marssal” esilinastus. Pärast seda on filmi plaanis ka televaa-tajatele näidata. Peaosa ehk marssal

Mannerheimi mängib tumedanahaline kenyalane Telley Savalas Otieno, mis on arusaadavalt kirgi kütnud juba kaua enne filmi ekraanile jõudmist.

Filmivõtted toimusid Nairobis maist juulini ning ka võttegrupp oli rahvusvaheline. Re!issöör on kenyalane Gilbert Lukalia ning film ise YLE, Kenya produktsioonifirma Savane Productions ning Eesti Filmistuudio Kalevipojad ühistöö tulemus. „Soome marssal” põhineb Erkko Lyytineni ja Ken Saare ideel. Filmis hargneb Gustaf Mannerheimi lugu Keenia tradit-sioonilises jutuvestmise stiilis, keskmes on Mannerheimi tundmatum pool.

„Tahtsime filmi abil uurida kangelasmüüti värskest küljest, austades objekti ja pidades kinni faktidest. Film on siiski fiktiivne tõlgendus Mannerheimi elust,” kommenteeris Erkko Lyytinen filmi esilinastusel.

Intrigeeriv eluloofilm ingliskeelse pealkirjaga „The Marshal of Finland” esilinastus 28. septembril A & A filmifestivalil. Filmi väntamisest on valmi-nud ka kuueosaline tõsielufilm „Operaatio Mannerheim”, mida näidatakse Yle TVs igal õhtul 30.9–5.10.2012. Filmi ennast saab teleekraanidel vaadata Yle TVs laupäeval 6. oktoobril 2012.

Kultuur

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD KORKESAARE ARHIIV/KIRSI PYNNÖNEN!OUDMAN, LINNANMÄKI

01 Lumi tulebIlmast hoolimata suusatatakse Soomes juba oktoobris. Põhjapoolsetes suusakeskustes avatakse „esimese lume” suusarajad veel mullusel lumel, kui just uut peale ei ole sadanud. Niipea kui termo-meeter langeb miinuskraa-didesse, hakkavad puhuma ka lumekahurid. Suurimad talispordiüritused algavad novembris, kui Rukal toi-mub Nordic Opening World Cup ja Levil slaalomihooaja esimene maailmakarika-võistlus. 02 Jalgpalluritel rasked mängudSoome tee jalgpalli MM 2014 lõppvõistlusele näib kulgevat väga raskelt. Alagrupi mängude vastasteks on Prantsusmaa ning Hispaania, kes on praegune Euroopa ja maailmameister. Seega saab Helsingis kvalifikat-sioonivõistlustel näha maailma tippmeeskondi. Mäng Prantsusmaaga toimub 7. septembril, Gruusiaga 12. oktoobril ja Hispaaniaga 2013. aasta sügisel.

03 „Puhastus” kinolinaleSofi Oksaneni menuromaa-ni „Puhastus” on maailmas müüdud juba üle miljoni eksemplari. Re!issöör Antti Jokineni poolt vändatud kinoversiooni esilinastus toimus Tallinnas augusti lõpus. Samal ajal jõudis lugejateni Oksaneni uus raamat „Kui tuvid kadusid”, millest ilmub peagi ka ees-tikeelne versioon. Raamat on juba kolmas teos Eesti lähiajalugu käsitlevast sarjast, millest varem on ilmunud „Stalini lehmad” ja „Puhastus”.

04 Kohalikud valimised 28. oktoobril on Soomes valimispäev, mil otsustatakse, kes hakkavad järgmised neli aastat kohalikke omava-litsusi juhtima. See on aeg, kui inimesed annavad oma

häältega hinnangu poliitilistele parteidele ja kohalike võimukandjate tegemistele. Suurima poolthäälte arvu eest võistlevad sel aastal Kokoomus ja SDP.

05 Rentslist loomaaia tõmbenumbriksHättasattunud eksootiliste loomade vastuvõtukeskusest (AAP Foundation) on Korkeasaare loomaaeda üle kolinud seitse pesukaru. Pesukarud on Kesk-Euroopa „suvekassid” ehk kergekäeliselt inimeste poolt hüljatud lemmikloo-mad, kes on varjupaika jõudnud tänavalt või halbadest tingimustest. Armsatest ja aktiivsetest loomakestest on saanud loomaaia külastajate lemmikud.

06 Lõbustuspargi hooaeg päädib ValgusekarnevaligaHelsingi Linnanmäki lõbustuspargi hooaeg kestab kuni oktoobrini. Septembri algusest kuni 7. oktoobrini on lõbustuspark avatud laupäeval ja pühapäeval kell 13–20. Sügisesel koolivaheajal ehk 13.– 21.10 peetakse Linnanmäkil juba traditsiooniks saanud Valgusekarnevali. Karnevalinädala ajal on park avatud kell 17–22. Hooaja lõpp saabub viimasel õhtul toimuva suurejoonelise ilutulestiku saatel. 07 Haapsalu ja Läänemaa MardilaatMardilaat on Soome suurim igaaastane Eestit tutvustav üritus. Kaablitehase kultuurikeskuses toimuval laadal on esindatud paljud ettevõtted igalt poolt üle Eesti. Tänavu pööratakse enim tähelepanu Haapsalule ja Läänemaale. Üritust korraldab traditsiooniliselt Tuglase ühing koos-töös EAS Enterprise Estonia ning Haapsalu ja Läänemaa omavalitsustega. Möödunud aastal käis Helsingis toimuval Mardilaadal 19 000 külastajat. Mardilaat toimub 23.–25 novembril.

Q Tipptasemel hobuspordiüritusHelsingi International UB Horse Show on Soome suurim igaaastane sisehallis toimuv spordivõistlus. Tegemist on oma-näolise kooslusega tippspordist ja meelelahutusest. Üritus toimub alates 1997. aastast Hartwall Areenal, kus tänu paind-likele sisekonstruktsioonidele saab ühtviisi edukalt korraldada nii rokikontserte, jäähokivõistlusi kui hobu-show’d. Horse Show tipphetk on FEI Rolex World Cup Helsingi osavõistlus, mis toob Soome võistlema tippratsutajaid kogu maailmast. Üritusel saab näha üle 300 esmaklassilise hobuse ja suuremat osa maailma parimatest ratsutajatest. Külastajaid on UB Horse Show’l igal aastal üle 40 000.

18.–21.10 Hartwall Areena, Helsingi

Q Pikk karjäär kantritähenaKris Kristofferson on tuntud laulutegija ja filminäitleja, kes on suutnud karjääri tipus püsida juba üle 40 aasta. Tema ehk tuntuim lugu on „Me and Bobby McGee”, mida on kaverdanud ka Janis Joplin. Soomes annab Kristofferson kolm kontserti erinevates linnades kolmel järjestikusel õhtul.

11.11 Tampere-talo, Tampere12.11 Finlandia-talo, Helsingi13.11 Logomo, Turu

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 26 restoranid

Omal ajal kohtusid Kappelis näit-lejad ja kunstnikud, luuletajad ja muusikud – mitte juhuslikult ei asu otse üle tee väike vabaõhula-va. Peale selle on Kappeli olnud alati restoraniäris puhuvate uute tuulte esimene vahendaja. Ka täna võetakse arvesse paljusid olulisi nüansse, näiteks leiab menüüst toidu nimetuse kõrval teavet laktoosi- või gluteenisisalduse kohta.

Kahetsen, et astusin sisse hommikutundidel – menüü ajab suu vett jooksma. Võtame näi-teks esimese silmapuutunud roa, milleks on piprasteik Ålandi saar-tel kasvatatud maheveiselihast. Tutvustav kiri selgitab, et tege-mist on tõuveise lõiguga, mida serveeritakse konjaki ja sinepiga maitsestatud pipra-koorekast-mes. Ja uuendatud veinikaardile on ilmunud maheviinamarjadest

vahuvein. Reedeõhtuti kõlab siin elav klaverimuusika.

Aga midagi pole teha, restoran avatakse alles kell 11.00, hommi-kul kella 9.00 töötab vaid kohvik. Muide, ka kohvik on igati väärikas. Hommikusöögihuvilistele paku-takse siin salateid, võileibu, piru-kaid ja kooke. Valik võtab silme eest kirjuks, nii et midagi peaks leiduma igale maitsele: valida saab lõhe-, heeringa-, kreveti-, kana- või taimetoiduvõileiva vahel. Ka suppi võib saada juba hommikust alates. Ning alkohoolsete jookide valik on igati esinduslik.

Minu pirukas (6.80 !) väärib eraldi kirjeldamist: õhulise leht-taina sees on mingil imelisel viisil muinasjutulise pehmuse omanda-nud kruubid koos lõhega. Maitse on neutraalne ja pirukas võiks sobida ka dieedipidajale. Firma-kook Kappeli (7 !) kujutab endast delikaatset sufleekooki ohtrate marjadega. Selgelt on tunda meel-

divalt haput punase sõstra mait-set, mida täiendab õhuke bisk-viidikiht. Peale joon oivalist caffè latte’t jääga (4.20 !).

Külastajat ümbritseb vana koh-viku ajalooline interjöör, mis on

lahutamatu üldisest suurepärasest õhkkonnast. Kõrgetest akendest on vahva jälgida tänaval toimuvat, aga tänaval on sadam ja turuväljak, Havis Amanda ja esplanaad. Mida veel õnneks vaja on? !

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Esplanadi alguses vahetult purskkaevu kõrval asuv Kappeli avas hiljuti pärast remonti taas uksed. Ajast, mil aastal 1867 võõrustati esimesi külastajaid, on restorani saatnud vaibumatu edu.

KUIDAS LEIDA?KappeliEteläesplanadi 1, Helsingi

See on Gastonele hea reklaam, sest reegel ütleb, et kui restoran on populaarne kohalike elanike seas, siis antakse seal hästi süüa. Interjöör on väga lihtne, funktsio-naalne ja stiilne.

Päevamenüü ei ole kuigi pikk, kuid kõik isuäratav on olemas: kala, liha, pastatoidud, risoto, salat ja panna cotta. Lisaks komplekt-lõuna 24 eurot. Tänane päevaroog on valge kala, selgitab kohe välja ilmunud ettekandja. Vaatamata sellele, et söögikoht on rahvast täis, võib teenindust ainult kiita. Koos menüüga ilmub lauale ka kann veega. Tegemist on tavalise kraa-niveega, mis Soomes on teatavasti esmaklassilise kvaliteediga ning mis eriti tore, on täiesti tasuta.

Valin kala (14.40 !, kusjuures tuleb märkida, et see on päeva-menüü kõige kallim roog) ja kuni ma toitu ootan, tuuakse lauale

ahjust tulnud soe Itaalia leib ning väike kandiline taldrik oliiviõli ja paari tilga palsamiäädikaga, mis asendab võid. Ka kala jõuab köögist lauale küllaltki kiiresti. Toit on suurepärane ja garnee-ring näeb uhke välja. Kala kõrvale

serveeritakse mõned peedisek-torid, keedukartulit ning keede-tud, kuid krõmpsuvaks jäetud porgandeid koos kastmega. Kõr-vallauas püüab pilku salat: terve kuhi rohelist ja ohtralt lõhekala kirsstomatiga.

Magustoiduks valin panna cotta (5.00 !). Muide, rohkem või-malusi menüü ei pakugi. Samas on vaarika toormoosiga valmis-tatud magustoit väga maitsev. Tasub märkida, et kohvi juurde (3.00 !) serveeritakse mõned

"okolaadikommid, nii et tegelikult võiks magustoidust ka loobuda.

Õhtune à la carte menüü pakub loomulikult palju rohkem valikuvõi-malusi. Roogade nimetused mõju-vad nii, et kohe tekib plaan siia ka hilisemal kellaajal sisse astuda. !

Suupistevalikust magustoiduni Väike Itaalia restoran Gastone sumiseb keskpäeval nagu mesilaspesa: kõik lauad on hõivatud ja kõikjalt

kostab soomekeelset juttu – selge, et lõunastajad on tulnud lähedal asuvatest kontoritest.

Kappeli: vaade purskkaevu ja Esplanadiga

KUIDAS LEIDA?GastoneKorkeavuorenkatu 45, Helsingi

Q Talvehooaja avamineSoome suurimad jõulueelsed pidustused peetakse taas Vuokattis viietärni spaahotellis Holiday Club Katinkultas. Winter Open 2012 toimub novembri lõpus. Esinejateks on Soome meelelahutusmaailma tipud. Reedel astub lavale Yö ja Neljä Ruusua. Laupäeval vallutavad lava Suvi Teräsniska, Samuli Edelman, Popeda ja Kaija Koo.

23.–24.11 Katinkulta Areena, Vuokatti

Q Muusikasaadikud ManhattaniltThe Manhattan Transfer on Soome fes-tivalidel ja kontserdisaalides peaaegu et igaaastane külaline. Juba 1975. aastast plaate välja andnud neljast lauljast koosnev ansambel esineb sel sügisel Lahtis Sibeliustalos. Neid on nimetatud maailma parimaks d!ässilaulugrupiks. Mitmekülgses kavas leidub siiski ka tra-ditsioonilise popmuusika, roki ja etno-muusika !anrisse kuuluvaid lugusid.

11.11 Sibeliustalo, Lahti

Q The King’s SingersBriti kuninglikke laulusaadikuid on Soomes võimalik näha-kuulda enne jõule toimuval kahel erineval kont-serdil. Lahti High Light programmi kuulub muu hulgas ka Sibelius, Helsingi Jaani kiriku kavas kõlab aga jõulumuusika. Ansambel on kogu maailmas kontserte andnud üle 40 aasta ning seni pole veel lõppu näha.

26.11 Sibeliustalo, Lahti4.16 Jaani kirik, Helsingi

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 7restoranid

Moodsas Hiina stiilis interjöör tõmbab tähelepanu kohe sisene-des, ka teenindajad on hiinlased, nii et autentsuses kahelda pole põhjust. Pikk menüü võtab arvesse kõiki maitseid. Võhikule on toitu-de juurde joonistatud vihjeks väik-sed piprakaunad – mida rohkem neid leidub, seda vürtsikam on pakutav toit. Sugugi mitte ülearu-ne selgitus leebemate maitsetega harjunud eurooplastele. Pärast

laudaistumist tuuakse alustuseks kohale kann kraaniveega.

Menüü on nii pikk, et ajab kim-batusse: kas võtta kana maapähk-litega või „Esimees Mao lemmikut – hautatud sealiha”, seega tuleb nõu küsida kelnerilt. Kuulen vas-tuseks, et väga populaarne olevatki just Mao Ze Dongi lemmiktoit. Otsustan, et kui populaarne, siis tuleb võtta. Esimehe lemmiktoit osutub väikesteks sealihakuubi-

kuteks, millel kor-ralik pekiriba küljes. Samas ei saa öelda, et toit oleks just läbinis-ti rasvane. Maitse on

neutraalne, kuigi teatud vürt-

sikust on

järel-m a i t s e s

tunda. Kuid üldi-selt tundub, et Mao lemmiktoitu oleks võinud soovitada pigem väga näljaste-le meestele või neile, kes on põhi-mõttelised hautatud pekise sealiha austajad. Teiseks häirib soovitatud roa hind – 38 eurot, ainus veel kallim toit menüüs on part Pekin-gi moodi, mille eest küsitakse 48 eurot. Tõenäoliselt maksab servee-ritud sealiha juures kõige rohkem Mao nimi.

Kui peaksite tellima, nagu mina seda tegin, mõne tradit-sioonilise Hiina magustoidu, mis kõige tõenäolisemalt on küpseta-tud õun või banaan magusa kast-

mega (19.98 !), siis võtke arvesse, et see on mõeldud neljaliikmelise-le seltskonnale. „Lihtsalt” magus-toitude nimekirjast valitud tainas praetud banaan paari vaniljejääti-se kuuliga oli mittemidagiütleva maitsega (4.90 !).

Meeldiva asjana võib esile tõsta portsjonite suurust, lauale

toodud toidust oleks vabalt pii-sanud kahele inimesele. Teenin-dus on tähelepanelik, kuid samas pealetükkimatu.!

Kõige parem on aga see, et vali-da on võimalik mitme maa koka-kunsti vahel. Sealhulgas väärivad tähelepanu kaks Aasia kööki esin-davat toidukohta, kus toitu saab taldrikule tõsta oma käega.

Noodlebar pakub näljastele salateid, sooja toitu, teed ja kohvi ning seda vaid 6.90 ees. Lisaks võetud karastusjook tõstab hinna kaheksale eurole. Letil on ootamas makaronid, riis ja aedviljad, viit sorti sooja toitu ja väike salativalik. Lisaks sellele valmistatakse samas toidubaaris ka menüü põhjal tel-litud toitu. Menüü lubab taas sala-teid ja suppe ning riisi ja makarone lisanditega. Hinnad olenevad sel-

lest, kas tellid toidu koos joogiga või ilma, kuid kõik söögid jäävad vahemikku 4.00–8.90 eurot.

Happiness Thai Buffet näib pakkuvat veelgi mitmekesisemat toiduvalikut – siin rohkem kui 10 erinevat sooja rooga, taimetoitu, salateid, teed ja kohvi. Kiire amps läheb maksma 8.60 eurot. Valik on ka tegelikult suur, soovi korral võib taldrikule laduda veel mitut sorti sushi’t. Ka õhkkond on kiir-söögikoha kohta piisavalt õdus. !

KUIDAS LEIDA?China Tiger (Dong Bei Hu)Korkeavuorenkatu 47, Helsingi

KUIDAS LEIDA?Kaisaniemi metroojaama juures maa all.

Interjöör on funktsionaalne ja kaasaegne.

Mitmesugust ja mõistliku hinnaga.Buffet-valik pole suur, kuid ka menüü põhjal võib tellida.

Moodsas Hiina stiilis interjöör tõmbab tähelepanu kohe sisene-des, ka teenindajad on hiinlased, nii et autentsuses kahelda pole põhjust. Pikk menüü võtab arvesse kõiki maitseid. Võhikule on toitu-de juurde joonistatud vihjeks väik-sed piprakaunad – mida rohkem neid leidub, seda vürtsikam on pakutav toit. Sugugi mitte ülearu-ne selgitus leebemate maitsetega harjunud eurooplastele. Pärast

laudaistumist tuuakse alustusekskohale kann kraaniveega.

Menüü on nii pikk, et ajab kim-batusse: kas võtta kana maapähk-litega või „Esimees Mao lemmikut– hautatud sealiha”, seega tulebnõu küsida kelnerilt. Kuulen vas-tuseks, et väga populaarne olevatkijust Mao Ze Dongi lemmiktoit.Otsustan, et kui populaarne, siistuleb võtta. Esimehe lemmiktoitosutub väikesteks sealihakuubi-

kuteks, millel kor-ralik pekiriba küljes.Samas ei saa öelda, ettoit oleks just läbinis-ti rasvane. Maitse on

neutraalne, kuigiteatud vürt-

sikust on

järel-m a i t s e s

tunda. Kuid üldi-selt tundub, et Mao lemmiktoitu oleks võinudsoovitada pigem väga näljaste-le meestele või neile, kes on põhi-mõttelised hautatud pekise sealihaaustajad. Teiseks häirib soovitatudroa hind – 38 eurot, ainus veelkallim toit menüüs on part Pekin-gi moodi, mille eest küsitakse 48eurot. Tõenäoliselt maksab servee-ritud sealiha juures kõige rohkemMao nimi.

Kui peaksite tellima, nagumina seda tegin, mõne tradit-sioonilise Hiina magustoidu, miskõige tõenäolisemalt on küpseta-tud õun või banaan magusa kast-

mega (19.98 !), siis võet see on mõeldud neljle seltskonnale. „Lihtstoitude nimekirjast vapraetud banaan paari vse kuuliga oli mittemmaitsega (4.90 !).

Meeldiva asjana tõsta portsjonite suu

Interjöö

Ehtne Hiina keset Helsingit

Aasia buffet – kiirelt ja maitsvalt

China Tiger’it – tuntud ka kui Dong Bei Hu – peetakse üheks Helsingi paremaks Hiina restoraniks.

Helsingi keskraudteejaama lähedal Kaisaniemi metroo juures maa all on terve hulk söögikohti, kus saab mõistliku hinna eest kiiresti keha kinnitada.

Q Eriti palju etnomuusikat Soome vanim ja suurim pärimusmuusika festival „Etnosoi!” tähistab oma 25aastast sünnipäeva, pöörates pilgu Oriendi suunas. Üle Helsingi levinud festival pakub muude kont-sertide ja ürituste seas värvikat etnomuusikat Rajastanist, dhrupad-stiilis laule meistritelt Põhja-Indiast, iidset rahvamuu-sikat Iraanist, Kreeka folgipärandit Kreeta saarelt ja rituaalset kurgulaulu Tuvast. Üks värvikamaid esinejaid on kindlasti Dhoad Gypsies of Rajastan Indiast.

6.–24.11 Helsingi

Q Rootsi täht Soomes turneelEva Dahlgren on kuulunud Rootsi artistide esiritta juba 1980. aastatest. Ka Soomes on Dahlgreni plaadid hästi müünud ning tema regulaarsed Soomes antud kontserdid lähevad täissaalidele nii Helsingis kui mujal. Tänavu sügisel saab Dahlgreni näha järjestikustel õhtutel viies linnas.

4.–8.10 Turu, Lahti, Vaasa, Tampere ja Helsingi

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 28 sündmused

Jennifer Lopez maailmaturneel

USA saksofonist Wayne Shorter teeb ühe oma harvadest Euroopa-esinemistest Helsingis. Kord aas-tas toimuv DIG festival on saanud endale väga kõrge lennuga esineja. Nüüdisd!ässi suurkuju Shorteri kontsert toimub festivali avapäe-val 5. novembril Muusikamajas. Wayne Shorter Quartet liidab nelja tippmuusikut: Shorteri sak-sofonimuusikat toetavad trummar Brian Blade, bassimängija John Patitucci ja pianist Danilo Perez.

1933. aastal sündinud Wayne Shorterit on alates 1950. aasta-test olnud d!ässmuusika üks võt-

mefiguure. Üksmeelselt peetakse teda suurimaks praegu tegutse-vaks d!ässiheliloojaks, kelle kirju-tatud lood kuuluvad d!ässiklassi-ka varamusse. Eelkõige Blue Note firmale plaadistatud albumid on saavutanud d!ässiajaloos märki-misväärse koha. Näiteks „JuJu” (1964), „Speak No Evil” (1965) ja „Schizophrenia” (1967). Esile tuleb tõsta ka Shorteri rolli trom-petist Miles Davise bändis aastatel 1964–1970. 5.11 Muusikamaja, Helsingi

Bänd nimega Nightwish on müü-nud kogu maailmas kokku üle 7 miljoni albumi ning saanud üle 60 kuld- ja plaatinaplaadi. Nende numbrite põhjal võib öelda, et tegemist on läbi aegade kõige edu-kama Soome rokkbändiga.

Nightwish alustab oma uut turneed novembris Helsingis ja samal ajal on publikul võimalik näha ka „Imaginaerumi” esilinas-tust. Liiguvad kuuldused, et film on eriskummaline lugu kujut-

lusvõime jõust ning sellest, mis lõppude lõpuks elus kõige täht-sam on. „Imaginaerumi” filmikeel kujutab endast jutustuse ja muu-sika innovaatilist sünteesi.

Kanadas filmitud ja valminud fantaasiafilmi re!issöör on Stobe Harju ning tootja Solar Films.

Lugu põhineb Nightwishi võtme-isiku Tuomas Holopaineni visioo-nidel ning rollides võib näha ka Nightwishi liikmeid.

„Imaginaerumi” näitami-ne riiklikus filmilevis algab 23. novembril.10.11 Hartwall Areena, Helsingi

Auhinnatud plaadid, edukad osa-täitmised filmides, suure müügi-eduga parfüümid, oma rõivabränd ja lõpuks tunnustus !üriiliikmena American Idoli show’s osalemise eest… Nüüd saabub superkarjää-ri teinud Jennifer Lopez maail-maturneega „Dance Again 2012” Helsingisse.

Hollywoodi kõrgepalgaline latiinonäitleja, seksisümbol ja kõmupiltnike lemmik Jennifer Lopez alias JLo (sündinud 1969) esineb Helsingi Hartwall Areenal 7. novembril. Sellise hiiglasliku show’ga on JLo maailmaturneel esimest korda.

Kuigi JLo on tuntud andeka näitlejana, asetseb tema karjääri põhirõhk siiski muusikal ja tant-

sul: tema albumeid on maailmas müüdud üle 60 miljoni ning tema 2011. aastal valminud lugu „On The Floor” on YouTube’is vaada-tud pea 600 miljonit korda. JLo muusika on segu mitmest stii-list alates rütmist&bluusist ning latiinomõjutustest kuni tänapäeva tantsu- ja popmuusikani. Jennifer Lopez on hetkel üks säravaimaid tähti meelelahutustaevas, kellel on oma koht ka moemaailma tipus. Suurtele lavadele loodud „Dance Again 2012” maailmaturnee on tipptasemel meelelahutusetendus, kus JLo esitab nii uusi kui vane-maid hitte ning demonstreerib oma suurepärast tantsuoskust.7.11 Hartwall Areena, HelsingiThe Tiger, Urho Kekkosen katu 1A – afterparty

Menubänd tegi filmi ja läheb turneeleNightwishi filmi „Imaginaerum” maailma esilinastus ja maailmaturnee avakontsert toimuvad samal õhtul Helsingis. Nüüdisd!ässi superstaar

Wayne Shorter

Kuuba tuntuim muusikakollek-tiiv Buena Vista Social Club andis eelmisel aastal Soomes viis viim-seni läbimüüdud kontserti. Vas-tuseks austajate tungivatele soo-videle tuleb orkester taas Soome, et aasta pimedaimatesse öödesse Kuuba rütmidega elevust tuua. Legendaarse orkestri staarsolisti-na astub üles karismaatiline laul-jatar Omara Portuondo, kes hoiab hoolimata oma 81st eluaastast publikut endiselt tugevalt peos.

Orkester ja Portuondo anna-vad kontserte novembri alguses

Turus Logomo saalis, Tampere-talos, Lahti Sibeliustalos ja Hel-singis Finlandia-talos.

Buena Vista Social Club on nähtus, mis ei vaja maailmas põhjalikku tutvustamist. Album „Buena Vista Social Club” ilmus lettidele 1996. aastal ja seda müüdi esimese poole aastaga üle 5 miljo-ni plaadi. Samal aastal võitis plaat ka Grammy-auhinna parima albu-mi kategoorias. 1999. aastal valmis aga film „Buena Vista Social Club”, mille re!isööriks oli Wim Wen-ders ning mis on muude auhinda-

de seas pälvinud ka tõsielufilmide kategooria Oscari.

Orkestri täht ja tõmbenum-ber on lauljatar Omara Portu-ondo, kes tõusis rahvusvahelise tähelepanu tulipunkti albumiga „Buena Vista Social Club Presents: Omara Portuondo” (2000). 1930. aastal mitmekultuurilisse perre sündinud Omara Portuondot on nimetatud Kuuba Édith Piafiks. Portuondo väljendusrikas hääl ja haarav esitusviis on toonud talle austajaid kogu maailmas. Soomes esines Portuondo esmakordselt juba 1970. aastatel.

Buena Vista Social Club & Omara Portuondo1.11 Logomo, Turu3.11 Tampere-talo, Tampere4.11 Sibeliustalo, Lahti5.11 Finlandia-talo, Helsingi

Kuumad Kariibi rütmidBuena Vista Social Club ja 81aastane Omara Portuondo on Kuuba muusika elavad legendid.

Muusikamaja sügishooaja krooniks on Sibeliuse Akadeemia DIG d!ässifestivali kiidetuim kontsert, mille peaesinejaks on Wayne Shorter koos kvartetiga.

mide

um

Foto

Son

ymus

icFo

to S

onym

usic

business guideThe Baltic

Messikeskus sündmuste keskmes

Mood, ilu, ehitus, sport, kultuur, kokakunst ja veel palju muud – selle sügise märksõna Helsingi Messikeskuses on mitmekülgsus.

Helsingi Messikeskus asub Pasilas, mõne kilomeetri kau-gusel kesklinnast, kuhu on hea transpordiühendus. Kohale jõuab nii rongi, bussi kui trammiga, sel-lest aastast ka otse Länsiterminali sadamast bussiga number 9. Par-

kimisruumi tundub olevat palju, kuid karta on, et suurimate messi-de ajal jääb ka nendest 5000 parki-miskohast väheks. Sellel leheküljel tutvustatakse Messikeskuse sügis-hooaja tähtsamaid üritusi.!

Talv algab SkiExpostTalvehooaja traditsiooniline avaüritus toimub Messikeskuses novembri alguses.Põhjamaade suurimal talispordimessil tutvustatakse mäe- ja murdmaasuusa-tamise, lumelaua ja muude talispordialade uusimaid vahendeid ja spordirõi-vaid. Kuum teema on talveturism. Samal ajal ja samas kohas toimub ka Lätkä & Säbä ehk jää- ja saalihokimess ning digitehnika erimess DigiExpo & HifiExpo. Seega pääseb ühe pileti hinna eest mitmele üritusele.

SkiExpo on väga hea võimalus uute spordivahendite soetamiseks soodsate messihindadega. Valikuvõimalus on suur, sest kohapeal on esindatud kõik tuntumad tootjad. Murdmaasuusatamise vahendeid võib proovida lausa eht-sal lumel. Ka spordirõivaste valik on enam kui rahuldav. Tähtsa osa messipro-grammist moodustavad uute spordirõivaste lühikesed moedemonstratsioonid.

Turismisektor pakub väga head võimalust tutvuda kõikide Soome suusa-keskustega ning muude talveturismi võimalustega.

2.–4.11

Ilu, tervis, mood, ehted, kellad Tervise-, ilu- ja moe- ning ehte- ja kellamess sulanduvad üheks suursündmuseks, mis peaks huvi pakkuma kõigile endast ja oma välimusest hoolivatele inimestele.Neli üheaegselt toimuvat messi tagavad, et midagi leiab enda jaoks igaüks. Ei ole ju palju inimesi, keda terviseteemad ei huvitaks. Messil saab teavet näiteks erinevate toitude tervislikkuse kohta, kusjuures eriti suurt rõhku pööratakse süsivesikute tähtsusele ja nende osakaalule igapäevamenüüs. Allergikud saavad uusimat teavet allergiateemadel ja toitumisspetsialistid jagavad nõu-andeid muudegi haigustega seoses. Uudisena kuulub messikavasse nägemist ja optikat tutvustav üritus.

Ilumessil esitletakse uusimaid naha- ja juuksehooldustooteid ning meigi-trende.

Moemessil on erilise tähelepanu all pulma- ja peokleidid. Messikülastajate silme all toimub Soome meistrivõistlus kehamaalingutes – Body Painting SM.

Gold Silver Watch messi saadab kullahelk ja kalliskivide sädelus. Oma ehete ja kelladega on messile tulnud Soome tuntumad ehtekunstnikud ja kullasse-pad ning kvaliteetkellade maaletoojad ja edasimüüjad.

19.–21.10

Hea elu võtiKas hea elu võti peitub toidus, veinis, kirjanduses, kunstis või muusikas? Või on vaja kõike korraga?Seda küsimust võib uurida elamusterohkel nädalalõpul oktoobris, kui Messikeskus koondab üheks superürituseks kokku kõik, millest juttu. Veinimessil saab maitsta rohkem või vähem eksootilisi jooke, toidumessil nautida kokakunsti saavutusi lähedalt ja kaugelt. Raamatumessil tutvustatakse selle sügise uudisteoseid ning omaette osakonnas toimub antiigimess.

Art Forum tutvustab nüüdiskunsti alates meediakunstist kuni maalideni ja keraamikast filmini. Muusikamessi raames toimub bändivõistluse Rock SM 2012 finaal.

25.–28.10

Maa tuleb linnaELMA messil loovad õige meeleolu loomad. Laste lemmiküritus sügiseses messikavas on vaieldamatult ELMA maamess, sest siis toovad messihalli elevust kari- ja lemmikloomad. Omaette suur teema on metsandus ja kõik sellega seonduv. Avatud on töötuba, kus juhendajate käe all saab tegeleda meisterdamisega. Messiruumides on välja pandud ka VM Motor Sport Show, mis tähendab, et pere meespool saab samal ajal aega veeta motosporti tutvustaval näitusel.

Kuu aega hiljem (8.–9.12) toimub Messikeskuses rahvusvaheline koertenäi-tus Voittaja 2012 (võitja 2012).

9.–11.11

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT/ KIMMO BRANDT JA MARKKU OJALA

Q�Hinnavaatlus

Hinnad on Soomes kõrgemad kui Eestis, aga kui palju?Burgeriindeks paljastab, et Soome üldine hinnatase on kõrgem kui Eestis, kuid oma palga eest saavad soomlased siiski rohkem. Riikidevaheline hinnavõrdlus ei ole alati lihtne. Mainekas Briti ajaleht The Economist töötas juba 1980. aastatel välja nn Big Maci indeksi, mille abil on riigi keskmist palka teades võimalik hinnata rahva ostujõudu. Häid ideid tasub üle võtta! Lisaks oleme hinnavõrdlusse toonud Soome suurima kiirtoiduketi Hesburgeri tooted, mis on populaarsed ka Eestis. Hesburgeri indeksi põhjal saimegi ettearvatult tulemuseks, et hinnaerinevused kahel pool Soome lahte on suured ning hoolimata Soome kõrgematest hindadest ületab soomlaste ostuvõime eestlaste oma.

Hamburgeriindeks on ostuvõime kõnekas näitaja ka juhul, kui võrrelda ainult ühte toodet. Hamburger peab sama keti müügikohtades olema ühesugune kogu maailmas, kuigi selle hinda mõjutavad mitmesugused olulised majandus-näitajad nagu kohalik maksusüsteem, ettevõtte töötajate palgatase, äripindade üürid, toorainehinnad jms. Siiski lisasime võrdlusse ka muid enim müüdud tooteid eine ja suure eine näol.

Meie poolt varem läbiviidud toiduainete ostukorvi võrdlus andis kahe riigi hinnaerinevuseks 15%. Kui ostukorvist oleksid välja jäänud need toiduained, mis Eestis on kallimad kui Soomes, näiteks juust ja suhkur, siis oleks erinevus ulatunud isegi 30%. Eurostati uurimuse kohaselt on Eesti hinnataseme indeks 79 ja Soomes 125, samas kui Euroopa Liidu kahekümne seitsme riigi keskmine number on 100.

KokkuvõtteksSuurim hinnaerinevus puudutab Hesburgeri topelt juustuburgerit, mis on Eestis 47% odavam. Big Mac on aga Eestis Hesburgeri topelt juustuburgerist kallim, siit tulenebki kahe riigi 35% erinevus. Hesburgeri klientide ostujõuvõrdlus andis ühtlasema tulemuse. Soomlane sai eestlase ühe burgeri kohta 1,9 Hesburgeri topeltburgerit ja ühe Big Maci kohta 2,4. Arvestatud on brutopalka ehk makse ei ole maha võetud.

Burgeriindeks

Big Macburger/eine/

suur eine

Hesburgeri topelt juustubur-

ger/eine/suur eine

2011 keskmine palk/mitu burgerit

saab palga eest

EESTI 2.80/4.45/4.60 ! 2.40/4.00/4.60 !840 !

300 Big Maci/350 Hesburgerit

SOOME 4.30/6.50/7.50 ! 4.60/7.40/8.40 !3100 !

720 Big Maci/673 Hesburgerit

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 210 sündmused

Muusikali kuldajastu pärl

Pärast 40 aastat naasis Helsingi Linnateatri lavale „Viiuldaja katusel”. Piimamees Tevje teine tulek teeb ainult rõõmu.

„Viiuldaja katusel” ei ole sugugi juhuslikult maailma enim mängi-tud muusikale. Kaasakiskuv lugu,

huumor ja meeldejäävad meloo-diad on võlunud paljusid inimesi kogu maailmas. Helsingi Linna-teater tegi muusikalist soomekeel-se versiooni juba 1966. aastal, üsna varsti pärast maailma esmaesitlust,

ja sellest sai Soome kõigi aegade edukaim muusikalilavastus. Nüüd võib öelda, et oligi aeg tuua see muusikaliklassika tähtteos ka noo-rema generatsiooni vaatajate ette. Peaosa ehk piimakaupmees Tevjet mängib Esko Roine, kes lõi kaasa ka 1966. aasta versioonis.

„Viiuldaja katusel” lugu hak-kab hargnema väikses tradit-sioone austavas juudi asunduses Anatevkas, mis asub kusagil Kiievi lähistel. Muusikali põhiteemaks on muutuvad ajad ja inimesed muutuste keerises. Eriti tugevalt räsivad muutuste tuuled aga Tevje peret, mis koosneb tema naisest ja viiest tütrest. Tütred ei hooli enam vanadest tavadest ning valivad kombeid eirates oma kaasad ise. Tevje püüab endast anda parima, et hoida tasakaalus austust tra-ditsioonide ja armastust tütarde vastu, kuid see ei ole lihtne.

Linnateatri etendus on üht-lane, näitlejad professionaalsed ja lavastus kulgeb sujuvas tem-pos. Sümboolne viiuldaja män-gib virtuoosselt oma viiulit kord

sündmuste taustal, kord tervet lava vallutades. Esko Roine pii-mamees Tevjena on vaielda-matult muusikali eredaim täht, kuid samas ei varjuta teisi osa-täitmisi. Tevjest hoovav isaar-mastus toetab kõiki tütreid ja ka väimeeste kandidaadid sobivad orgaaniliselt lavastusse. Kõikide osatäitjate muusikalised võimed ei küündi küll Linnateatri tipp-tasemele, kuid laulud kõlavad siiski hästi. Eelkõige just nais-näitlejad – Anna-Maija Tuokko, Raili Raitala ja Marika Westerling vanemate tütarde rollis ning Riita Havukainen Tevje abikaasa Gol-dena – suutsid esietendusel veen-da publikut oma heades vokaal-setes võimetes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suurejooneline muusikalilavas-tus, kus korraga võib laval viibida isegi 50 inimest, pakkus igati nau-ditava elamuse. „Viiuldaja katu-sel” esietendus toimus Linnateat-ris 29. augustil ja reaetendusi on planeeritud kogu hooajaks. Täp-sem mängukava on üleval Hel-

singi Linnateatri koduleheküljel – www.hkt.fi.!Helsingi Linnateater, Ensi linja 2. Piletimüügikassa on avatud 9–18, pileteid saab osta ka etenduse toimumise päeval kuni etenduse alguseni. Tel +358 (0) 9 3940 22.

TEKST JUKKA ARPONENFOTO HKT/TAPIO VANHATALO

AASTAST 1964„Viiuldaja katusel” põhineb !olem Alejchemi (1859–1916) jutustusel „Piimamees Tevje”. Muusikali libreto autor on Joseph Stein, laulusõnad kirjutas Sheldon Harnick ja muusika Jerry Bock. Pealkiri on laenatud Marc Chagallilt, kelle Ida-Euroopa juutide elu käsitlevatel maalidel on katusel viiulit mängiv mees sageli esinev motiiv. Viiuldaja kujund sümbolisee-rib ellujäämist keerulistel aegadel. „Viiuldaja katusel” esietendus oli 1964. aastal New Yorgis ja lavastust saatis erakordne menu. Tegemist on ühe kõigi aegade edukama muusikaliga, mida jätkuvalt lavastatakse ja mängi-takse igal pool maailmas. Muusikalist on tehtud ka mitu filmiversiooni. Tuntumad laulud on „Rikas mees” ja „Tõuseb päike, loojub päike”.

„Iron Sky” on Soome kõigi aegade kalleim filmiprojekt. Selles mustas komöödias ründavad pärast sõda Kuule kolinud natsid 70 aastat hil-jem taas Maad.

„Iron Sky” tiim väntas oma esimese filmi „Star Wreck” val-mis taskuraha abil ning erakordse kiirusega kodumaja keldris. Teine projekt „Iron Sky” on toodetud suure eelarvega ning sotsiaal-meedia abi kasutades. „Making of Iron Sky” näitusele on välja pandud filmi tootmisega seotud esemed alates rekvisiitidest kos-tüümideni ja käsikirjadest mini-mudeliteni. Filmi re!issöör on Timo Vuorensola. Film on päl-vinud mitmeid preemiaid, muu seas Hõbedane Méliès auhinna ja publikuauhinna Brüsseli rahvus-

vahelisel fantaasiafilmide festiva-lil. Näitus sai teoks tänu Helsingi Kunstimuuseumi ja Blind Spot Pictures koostööle.28.9.12–20.1.13 Helsingi Kunstimuuseum, Tennispalatsi

Näitus „Sümbolismi maastik 1880–1910” tutvustab Euroopa kunsti tähelepanuväärse nähtuse suuri-maid nimesid. Üllatav, et Ateneumi, Amsterdami Van Goghi Muuseumi ja !oti Rahvusgalerii koostöös sündinud näitus on esimene suurem sümbolist-likku maalikunsti tutvustav rahvusva-heline näitus üldse. Näitusele valiti 52 kunstniku tööd, kelle seas on palju tut-vustamist mittevajavaid nimesid nagu Vincent van Gogh, Claude Monet, Paul Gauguin, James McNeill Whistler, Piet Mondrian, Edvard Munch, Paul Signac ja Vassili Kandinsky.

Lisaks nendele kuulsatele nimedele on väljas ka rahvusvaheliselt vähem tuntud kunstnike tööd. Soome kunstnikest on välja pandud Albert Edelfeldti, Akseli Gallen-Kallela, Hugo Simbergi ja Ellen Thesleffi maale. Näitusele lennutatakse teoseid koha-le Musée d’Orsayst Pariisis, Tate’ist Londonis, MoMAst New Yorgis, Munchi muuseumist Norras ja Vene kunstimuuseumist Peterburis. Lisaks

võib näha parematest erakogudest laenuks saadud töid.

16.11.12–17.2.13 kunstimuuseum Ateneum, Helsingi

Filmiprojektile pühendet näitus Sümbolismi meistrite kunst

Vincent van Goghi ”Külvaja” (1888). Van Gogh Museum, Amsterdam.

Q Rokisügise kroon Muse Muse on vaieldamatult tänapäeva huvitavamaid Briti bände. Londoni olümpia lõpukontserdil esinenud Muse annab septembri lõpus välja uue plaadi „The 2nd Law“, millega bänd alustab ka maail-maturneed. Helsingisse jõuab Muse detsembris.

10.12 Hartwall Areena, Helsingi

Q Europe tuuritab jälleMeloodilist hardrokki mängiv roots-laste Europe sai tuntuks megahitiga „The Final Countdown”. Karjääri tipul 1991. aastal tõmbus bänd avalikku-sest tagasi, kuid otsustas aastal 2004 teha comeback’i. Võib öelda, et päris endist kuulsust pole bänd enam saa-vutanud ning Soomeski esinetakse vaid paaril väiksema staadionil Oulus ja Helsingis.

20.12 Club Teatria, Oulu21.12 The Circus, Helsingi

Q Ameerika pirukas„American Pie” on Don McLeani tuntuim lugu, mille muusik lindistas ise 1971. aastal. Veel tuntuma versiooni tegi loost Madonna 2000. aastal. McLean ei ole aga mingi ühehitimees, sest lisaks „American Pie” loole on ta 40aastase karjääri jooksul välja andnud veel paarküm-mend plaati. McLean on hetkel oma karjääri tähistamise turneel, mis kannab nime „40th Anniversary Tour – Don McLean”. Soomes toimuvad kontserdid Turus ja Helsingis.

13.11 Finlandia-talo, Helsingi14.11 Logomo, Turu

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 11sündmused

Kunstilise juhi hüvastijätt Rahvusooperis

Mikko Francki viimasel ooperihooajal saab nautida Verdit, prantsuse ja 20. sajandi ooperimuusikat.

Rahvusooperi 2012–2013 hooaeg on Mikko Francki viimane aasta teatri kunstilise juhi ja peadirigen-dina. Franck on peadirigendi ame-tis olnud alates 2006. ja kunstili-ne juht 2008. aastast. 2013. aasta sügisel alustab Rahvusooper oma hooaega uue kunstilise juhiga, kel-leks saab Lilli Paasikivi.

Mikko Francki viimasel hoo-ajal on kavas mängida veel Ver-dit ning prantsuse ja 20. sajandi ooperimuusikat. Hooaja avab sop-ran Karita Mattila Leo! Janá"eki

ooperiga „Makropulose juhtum” ning hooaja lõpetab kevadel Ric-hard Wagneri „Tristan ja Isolde”. Vahepeal saab nautida veel uusi lavastusi, mille seas on Giuseppe Verdi „Don Carlos”, Jules Masse-net’ ooper „Thaïs”, Béla Bartóki „Hertsog Sinihabeme loss” ning Ruggero Leoncavallo „Pajatsid”.

Vanast mängukavast saab endiselt näha Verdi oopereid „Aida”, „Rigoletto”, „La Traviata” ja „Maskiball”. Teistest menula-vastustest jätkavad Mozarti „Võlu-flööt” ja „Figaro pulm”, Donizetti „Armujook” ja Puccini „Tosca”. Ka eelmisel hooajal lavale jõudnud

„Robin Hood” on jätkuvalt män-gukavas.!

TEKST JUKKA ARPONENFOTO RAHVUSOOPER/HEIKKI TUULI

Argentiina tangotantsijad tru-pist Tango Pasión on hämmasta-nud kolme mandri publikut juba 1992. aastast alates. Paarikümnest tantsijast ja muusikust koosnev Tango Pasión on vaieldamatult maailma parim tangoetenduste-le spetsialiseerunud showtrupp. Tango Pasióni 20. sünnipäev on ühtlasi tõeline tangopidu, kuhu on koondatud grupi sensuaalseimad tantsud, parimad laulud ja võrratu musitseerimisoskus.

Soomes teeb trupp minitur-nee, mille sisse jäävad esinemised Lahtis Sibeliustalos, Tampere-ta-los, kaks etendust Turus Logo-mos ja viis etendust Savoy teatris Helsingis.14.–22.11 Lahti, Tampere, Turu ja Helsingi

TangopiduMaailma üks enim tun-nustust pälvinud tango-truppe Tango Pasión tähistab tänavu oma 20. tegevusaastat suurejoo-nelise etendusega tulvil tantsu ja muusikat.

Hetkel on raketina muusikatae-vasse sööstmas maltalane Joseph Calleja, kelle karjäär näib kulge-vat vääramatult tõusujoones. Rah-vusvaheline ajakirjandus kasutab noore tenori kohta ainult ülivõr-deid, kõrvutades teda minevi-kutähtedega nagu Jussi Björling, Beniamino Gigli ja isegi Enrico Caruso. Võimsa kiirenduse Calleja karjäärile andis 2011. aasta det-sembris esinemine Stockholmis Nobeli preemiate üleandmisel.

Helsingis toimuvat kontserti juhatab itaallane Giuliano Carella. Instrumentaalse poole eest vastu-tab ERSO, kes esineb Helsingi uues Muusikamajas esimest korda. 8.10 Muusikamaja, Helsingi

Nigel Kennedy õppis kõigepealt Inglismaal Yehudi Menuhini juu-res, seejärel siirdus Juilliardi muu-sikakooli New Yorgis. Kennedy debüüt Londonis toimus Royal Festival Hallis 1977. aastal ja Ber-liinis koos Filharmoonikutega 1980. aastal. 1985. aastal aval-das ta oma esimese eduka albu-mi Edward Elgari viiulikontserdi salvestusega.

1990. aastate alguses tegeles Kennedy hoogsalt mainekujun-dusega, ärritades punkariks haka-tes Inglise klassikalise muusika ringkondi. Üsna varsti pärast seda tegi ta lühikese kõrvalepõike ka

rokkmuusikase. Rohkem kui 25 aastat kestnud karjääri jooksul on Kennedy ehk kõige rohkem tun-nustust pälvinud Vivaldi „Nelja aastaajaga”, mida on müüdud mil-joneid plaate. Kennedy eripära on erinevate muusikastiilide miksi-mine klassikalise muusikaga. Ken-nedy mängib mitmel spetsiaalselt talle valmistatud viiulil, kuid kõige hinnalisem viiul tema kollektsioo-nis on 1732. aastast pärit Carlo Bergonzi. Helsingis esineb viiuli-virtuoos koos The Nigel Kennedy Quintet grupi muusikutega.30.9 Muusikamaja, Helsingi

Tipptenor ERSO solistina

Viiulivirtuoos Inglismaalt

Tenor Joseph Calleja esineb Helsingi Muusikamajas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri saatel, mida juhatab Itaalia dirigent.

Suureks kasvanud viiuldajast imelaps ja paha poiss Nigel Kennedy annab sügisel Helsingis kontserte.

KOIT SOASEPP RAHVUSOOPERI SOLISTIKSAugustist kuulub Soome Rahvus-ooperi solistide koosseisu ka eestlasest bass Koit Soasepp. Helsingi laval on Soasepp erinevates rollides solistina sta!eerinud juba kaks aastat, lauldud rollide hulka kuuluvad Jevgeni Onegin, Robin Hood, Väike John ja Pimen „Boriss Godunovist”. Jaakko Ryhäneni käe all Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppinud Soasepp on üles astunud ka Eesti ja Läti rahvusooperites.

Rahvusooperi sügishooaja täht sopran Karita Mattila.

Perepuhkuse kohustuslikud peatused

Ainulaadne talvLapimaa talv on pikk, külm ja pime.

Suusahooaeg kuulutatakse pal-judes talispordikeskustes lumest hoolimata välja juba oktoobris. Näiteks Vuokattis ja Saariselkäs avatakse suusarajad igal aastal 10. oktoobril või äärmisel juhul mõni päev hiljem. Vajalik valge vaip saa-dakse radadele eelmisest hooajast alles jäänud ja ülesuve säilitatud lumest. Nimelt hoitakse mullust lund terve kuuma suve jooksul ülisuurtes kogustes saepuru all.

Mäesuusatamine läheb lahti siis, kui temperatuur langeb alla nulli ja püsib seal mõned päevad. Siis tuuakse välja lumemasinad ja tehakse nõlvad valgeks. Suurema-te keskuste lumekahurid puistavad mõne päeva jooksul radadele suu-satamiseks piisavalt lund, kuid tae-vast langenud looduslik lumi on alati teretulnud ka mägiradadel.

Lumest sõltub palju, sest talve-hooaja algus on kodumaises suu-saturismis kiire ja otsustav aeg. Kui lõuna pool valitseb veel kuldne sügis ja lumesajust ei nähta undki,

siis innukamad talispordihuvilised reisivad sinna, kus maa juba lume-ga kaetud – Lapimaale. Nüüdseks on ka keskeurooplased avastanud, et Soome suusakeskused toovad

hooaja alguse varasemale ajale ning paljude maade suusakoon-dised on hakanud siin oma tree-ninglaagreid korraldama.

Levil oodatakse lund ja külma-kraade rohkem kui kusagil mujal. Seal korraldatakse rahvusvahelise suusaliidu maailmakarikavõist-lusi slaalomisõidus. Suusaspor-di suursündmus toimub 10.–11. novembril, mis tähendab, et vähemalt nädalajagu varem peab radadel olema piisavas koguses lund. Näiteks eelmisel aastal jäi võistlus ära ebatavaliselt pika ja sooja sügise tõttu. Lisaks maail-makarika osavõistlustele toimub Levil novembri lõpus kaks mees-te slaalomivõistlust ja kaks mees-te suurslaalomi Euroopa karika osavõistlust.

Pisut rohkem lõuna poole ehk Rukal toimub talispordi super-nädalavahetus, mis leiab aset

novembri lõpus ja detsembri algu-ses (30.11–2.12). Siis toimub Nor-dic Opening ehk erinevate suusa-alade ja mäehüppe maailmakarika ühisvõistlus. Kavas on 10 maail-makarika osavõistlust, kus osaleb üle 400 sportlase 30 riigist. Pealt-vaatajaid on kogunenud ligikaudu 25 000, keda peale spordi meelitab ka suursündmusega kaasnev lisa-programm. Kõikvõimalike üritus-te nimekiri on pikk ja kirju, mis tähendab, et meeleolu on kindlas-ti laes ka võistlustele järgnevatel õhtustel pidudel.

Enne lume tulekut on Lapimaa tõmbenumbriks sügisese looduse värviküllus, mida lõunasoomla-sed käivad nautimas lausa suurte bussitäite kaupa. Kõige kaunim on loodus kesksügisel, Lapimaast lõuna poole jäävates piirkondades pisut hiljem. !

TEKST JUKKA ARPONENFOTOD ROVANIEMI TURISMIPILTIDE KATALOOG

Põhja-Soomes oodatakse lund juba oktoobris, kui algamas on kiire sügistalvine turismihooaeg.

LUBATAKSE LUND

Ranua Zoo on maailma põhja-poolseim loomaaed. Seal elutseb palju arktiliste oludega kohanenud loomi nagu jääkarud, hundid ja põhjapõdrad. Nende elupaigaks on suured, võimalikult loodus-lähedaste tingimustega aedikud, kus külastajatel on neid hõlbus jälgida. Loomaaias elab umbes 200 looma. Suurem osa looma-dest naudib õues olemist ka talvel. Ranua Zoo asub 80 km Rovanie-mist lõuna poole ning see on ava-tud iga päev aasta läbi.

Jõuluvana on teadagi tuntuim soomlane välismaal ning Rovanie-mi ametlikult Jõuluvana kodukant. Tegelikult on polaarjoone lähedal koguni kaks Jõuluvanaga seotud paika – Pajaküla ja Santa Park.

Pajakülas tegutseb Jõuluvana aasta läbi. Külalised leiavad siit mitmesuguseid meelelahutusvõi-malusi, toredaid värkstube, resto-rane ja poode.

Santa Park on Jõuluvana kodu-koobas, kus asub ka päkapikukool, Jõuluvana töötuba, Jääprintses-si jäägalerii, hiigelsuur Lumepall ja Postkontor. Teenindava per-sonali hulka kuulub ka aktiivne päkapikkude jõuk. Santa Park on avatud 24. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 iga päev kell 10.00–18.00.

Pajaküla ja Santa Park asuvad üksteisest vaid kilomeetri kaugu-sel ning kõigest kaheksa kilomeet-rit Rovaniemi keskusest.!

Talv jõuab Lapimaale enam-vä-hem oktoobri keskel, peaaegu kuu aega varem kui mujal Soo-mes ning on aastaaegadest pikim, kestes isegi kuni 200 päeva. Püsiv lumikate sajab lõpututele väljadele maha umbes kaks nädalat pärast talve algust ja muutub kuni märt-sini ainult paksemaks. Pole siis ime, et Lapimaal on võimalusi tali-spordi ja muude lund nõudvate harrastustega tegeleda rohkem kui kusagil mujal. Ainulaadseid talveelamusi võib nautida põh-japolaarjoonest veelgi kaugemal põhjas, kus osa talvest kestab polaaröö. See tähendab, et päike horisondist kõrgemale ei tõusegi. Soome põhjapoolseimas nurgas kestab pidev pimedus isegi 51 päeva. Pimedusse toovad valgust virmalised – Aurora borealis. !

Argine aktiivpuhkus Mäe- ja murdmaasuusatamine, lumelauasõit, safarid ja avastusretked, talisuplus, räätsa- ja saani-matkad, talikalapüük ja veel palju-palju muud – Lapimaa suusakeskustes tegevusest puudust ei tule ning ka aega kõigest osasaamiseks jätkub.

Mäesuusatajatele on Lapimaa suuremates keskustes elu hõl-bustamiseks kehtestatud ühtne piletisüsteem, mis annab õiguse ühe ja sama piletiga mäest all lasta mitmes suusakeskuses. Ühispile-tid kehtivad Olos-Pallasel, Ylläsel ja Levil. Super Ski passiga saab mäest alla lasta lõputu arv kordi kuuel järjestikulisel päeval ühe nädala jooksul. Piletiomanikul on võimalik kasutada rohkem kui 60 lifti ja laskumiseks 120 rada.

Murdmaasuusaradu on igas suusakeskuses kümneid kilomeet-reid ning Lapimaal kokku tuhan-deid kilomeetreid. Kui suusata-mine huvi ei paku, võib imelistel maastikel ringi rännata lumeräät-sadega – ka see on igati mõnus lii-kumisviis. Kõikvõimalikke vahen-deid igavuse peletamiseks saab rentida vastavatest laenutuspunk-tidest, mis tähendab, et kõik ei pea endal kaasas olema. Ka enne kalli lumelaua, suuskade või lume-räätsade soetamist tasub esmalt

proovida laenutatud vahendeid, et selgitada, kas tegevus üldse meeldib.

Aktiivpuhkuseks pakutavad võimalused on erinevates suusa-keskustes suhteliselt ühesugused. Mitmesugused safarid kuuluvad iga suusakeskuse repertuaari. Vali-da on erineva pikkusega mootor-saani-, põdra- ja kelgumatkade vahel. Ka talikalastus ehk sikus-kapüük on paljudes kohtades või-malik. Saak võib olla üllatavalt rik-kalik ning kui veab, satub puhtast tundrajärvest konksu otsa isegi mägihõrnas ehk paalia.

Talisuplust peaks soovitama kõigile. Soojast saunast ei tohi siis-ki hüpata otse külma vette, vaid alguses tuleb natuke maha jahtu-da. Nullkraadisesse vette sulpsa-mine on eriliselt värskendav ning pole kaugeltki nii äärmuslik tegu, kui alguses tundub. Sobivaid kal-daäärseid saunu, mille juurde on raiutud jääaugud, leidub paljudes kohtades.!

TEKST JUKKA ARPONEN

TEKST JUKKA ARPONEN

turism12 T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2

loodetavasti peatselt

Venemaa

Norra

Rootsi

Iso-Syöte

Kemi

Polaarjoon Rovaniemi

KittiläLuosto

Pyhä

Ylläs

Olos Levi

Saari-selkä

Ivalo

Inari

Siida

Sodankylä

Ruka

Pallas

Kilpisjärvi

KuusamoRanua

Võimas suusasündmus Rukal maailma karikavõistluse ava-nädalavahetusel. Foto Jkpromo.Com/Patrick Forsblom.

Koerarakendiga pääseb talvel igale poole.

Ka lastele leidub sobiva suurusega mootorkelke.Põhjapoolsed suusakeskused

pakuvad suurepäraseid võimalusi talispordiks. Talisuplus ergutab ja tervistab.

Salapärased virmalised (Aurora borealis), millel on tähtis

koht põhjarahvaste müütides. Foto Miikka Niemi/ Flatlight Films.

13

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 !Loomaliha grillpihv 12.50 !

STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6

Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-19, P 11-19

Forum Mannerheimintie 20Eteläesplanadi 24Tel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-22

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E

w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i

Tere tulemast!

www.balticguide.ee

Loe lehte internetis

LAPIMAAL

miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

EESTI KEELES


näha tasub

SOOME KEVAD 2012

Kevademärgid looduses ja inimestes

Uuenenud lõbustus-pargid suve ootel

Jäähoki MM-võistlused Helsingis

Disainipealinn maailmas ja tänavapildis


Kevadine lumeturism

UUS HELSINGI KAART Lk 26

Kas murrad pead, kuidasleida elamispind, töökoht või soome keele kursus?

Infot soome keele kursuste kohta leiad: www.!nnishcourses.!

KKas murrad pead kui

Vajad teavetvabaajaveetmise kohta?

| | | 中文

Kas plaanid tulla Soomeõppima või tööle?

Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles.

Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa

ja Kauniaineni teenuste kohta.www.infopankki.!/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Infot Helsingi piirkonna kohta!

Aastatellimus (4 numbrit): 6.50 EUR

TellimusTellin The Baltic Guide- lehe aastaks, palun!

nimi.......................................................................................

ettevõte.................................................................................

aadress...................................................................................

tel..........................................................................................

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 15kultuur

Disainipealinn purustab turismirekordeid

Maailma kalleim BMW

Disainipealinn 2012 projektis osa-lenud linnad on turistide arvu tõu-suga rahul. Usutakse, et prognoo-situd viieprotsendiline ööbimiste kasv saab aasta lõpuks teoks.

2011. aastaga võrreldes kasvas majutusasutustes registreeritud ööbimiste arv jaanuarist maini Hel-singis 3,5 %, Espoos 22,3 %, Vantaas 4,5% ja Lahtis 3%. Juba 2011. aastal oli ööbimiste arvu kasv märkimis-väärne, seega on üldine elavnemine turismiäris eriti märgatav.

Turismiarenduskeskuse and-mete põhjal oli jaanuarist maini majanduskasv Soome turismi-valdkonnas Põhjamaade suurim, ööbimisi lisandus üle 11%. Kõiki tegureid arvestades kasvab aga turism kogu riigis kokku tänavu

selgelt aeglasemalt kui eelmistel aastatel.

Disainipealinna turismi tra-ditsiooniline kõrghooaeg kestab juunist augustini. Septembrisse plaanitud arvukad disainiaasta üritused loovad eeldused turis-tide arvu kasvuks veel sügiselgi. Helsingis, Espoos, Vantaas ja Lah-tis ennustatakse, et turismi- ja tee-nindussektor võivad aasta lõppe-des tulemustega rahule jääda.

„Disainipealinna-aasta on mõjutanud oluliselt turistide arvu ja Helsingile pööratud väga suur rah-vusvaheline tähelepanu loob aluse positiivsele arengule ka lähiaasta-teks,” kommenteeris oma nägemust turismijuht Tuulikki Becker Helsin-gi Turismi- ja Konverentsibüroost.

Ka Helsingi sadama reisiliik-lus on terve aasta olnud tõusu-

lainel. Võrreldes eelmise aastaga on reisijatearvu kasv jaanuarist maini olnud 5%. Rahvusvaheliste kruiisilaevadega seoses räägitakse kõigi aegade rekorditest. Ennus-tuste kohaselt saabub Helsingis-se umbes 400 000 rahvusvahelist kruiisituristi, mis on ühtlasi suu-rim vastav arv läbi aegade.

Reisijad on lisaks tavapäras-tele vaatamisväärsustele võtnud ette ka jalutuskäike disainiaasta uutesse sihtpunktidesse. Helsingi tõmbenumbriks on Kampi kabel, Paviljon ja HI Design 2012 näi-tus Kaablitehases. WeeGee näi-tusekeskus Espoos ja Vantaas asuv Heureka meelitavad samuti külastajaid. Lahtis pakutakse linna külalistele koguni jalgrattaretki.!

BMW Art Car on kogu maailmas tuntud kunstinähtus. Nagu pal-jud head asjad, sai ka see algu-se juhuslikult. Nimelt armastab Prantsuse oksjoniärimees Hervé Poulain oma elus üle kõige kahte asja – võidusõitu ja kunsti. Val-mistudes 1975. aastal Le Mansi vastupidavussõiduks, palus ta oma auto välimuse muutmisel abi USA skulptorilt Alexander Calderilt. Sellest kohtumisest sündis täiesti ainulaadne BMW võidusõiduauto ja ühtlasi esimene BMW Art Car.

Kõigi BMW Art Car kollekt-siooni kuuluvate taieste aluseks on kas võidusõiduautod või tavalised saritootmisest tulnud autod. Inse-nerimõtte tulemusena valminud auto antakse üle BMW poolt vali-

tud tippkunstnikule. Nii on täna-seks sündinud 17 ainulaadset kuns-titeost. Neist kuut on nüüd võimalik esmakordselt Soomes näha.

BMW Art Car kollektsiooni autosid on seni eksponeeritud vaid erilistel disainiüritustel ja kunstinäitustel üle kogu maailma. Näitusepaikade seas on olnud Louvre ja Guggenheimi muu-seumid New Yorgis ja Bilbaos. Püsinäitus asub BMW muuseu-mis Münchenis.

Soome BMW Art Car näitus, mis on osa Helsingi kui 2012. aasta disaini-pealinna üritustest, avati septembri algu-ses Espoo moodsa

kunsti muuseumis EMMA ning see on avatud kuni oktoobri lõpu-ni. EMMA on Soome suurimaid kunstimuuseume. Näituse kuul-saim nimi on Andy Warhol, kelle käega ülemaalitud auto on tõenäo-liselt maailma kalleim bemar. !

Maailma disainipealinn meelitab turiste rekordkoguses nii Helsingisse, Espoosse, Vantaasse kui Lahtisse.

Autost saab kunstiteos, kui seda värvib õige kunstnik.

TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID WDC HELSINGI

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD EMMA

Tulevikudisain teaduskeskuses

Flow Festival kasvab ja areneb

Ka teaduskeskus Heureka osaleb disainipealinna Vantaa-projektis.

Helsingi Suvilahti igaaastane Flow Festival lõi tänavu publikurekordeid.

Heureka näitus „20X0 – Matk tulevikku” on osa disainipealinna tervikprojektist, mis hõlmab peale Helsingi veel tervet rida väikse-maid linnu, sealhulgas Vantaat. Tulevikulinnale pühendatud näi-tusel on võimalik tutvuda teadlas-te visioonidega võimalikust tule-vikuelust, liiklusest, tervishoiust ja tarbimisest. Tulevikuretk toi-

mub virtuaalsel metroorongil. Sihtkohas ootab ees läbimõeldud ülesehitusega haarav näitus, kus erinevaid eluvaldkondi esitletakse sellistena, millised nad tõenäoli-selt tulevikus olla võiksid. Vaataja tähelepanu juhitakse ka arengut mõjutavatele teguritele. Külasta-jatele püütakse näidata, kuidas me ise tuleviku kujunemist mõjutame ja mis meid ees ootamas on. !Kuni 27.1.2013 Heureka, Vantaa

Urbanistlikku kultuuri ja mitme-näolist muusikat ühendav Flow Festival kasvab aasta-aastalt suu-remaks. Algul pea tundmatu muu-sikaüritus on lühikese ajaga muu-tunud iga stiiliteadliku noore elus suve lahutamatuks osaks. Augus-tis üheksandat korda toimunud festivalist võttis osa rekordilised 63 000 külastajat.

Kolmapäevase avakontser-di tõmbenumbriks olid USAst pärit Bon Iver, energiline roots-lane Lykke Li ning Islandi legend Björk. Lisaks välismaistele magne-titele astusid üles ka paljud koha-likud artistid, nagu reggae-laul-

ja Jukka Poikaa ja räppar Karri Koiraa. Flow Festival ongi tuntud mitmekülgse muusikavaliku ning selle poolest, et esinemisvõimalusi antakse ka vähetuntud artistidele ja bändidele.

Lisaks muusikale pöörab Flow erilist tähelepanu külastajate toit-lustamisele ning üldise õhkkonna loomisele. Sel suvel pakuti festiva-lialal näiteks Kabuki suussulavaid sushi’sid, Vegemesta köögivilja-burgereid ja The Tasty Dog kuumi viinerisaiu.

Festivalikavas oli veel diskus-sioone, filme ja disaini, mis tähen-dab, et tänavu ei jäetud kõrvale ka visuaalseid kunste.!

TEKST JUKKA ARPONENFOTO HEUREKA / VILLE EERIKÄINEN

TEKST HETA HUTTUNEN, FOTO MINTTU MAIJALA

Festivali avalöögi andis Bon Iver.

Alexander Calderi kunstiteos.

Andy Warhol kasutas oma nägemuse teostamiseks pintslit. BMW Art Car.

16 ost

Kui Pariisis torkavad kõigepealt silma tõsiste nägudega turvameeste hordid, siis Helsingis ei tunne te end halvasti ka midagi ostmata kaupluses ringi vaadates. Aga sees kohtab ikka neid samu aktiivseid poodlejaid, keda mujalgi – Aasiast pärit turiste.

Muidugi tõmbab endale kohe-selt tähelepanu mahukas Louis Vuittoni kohver aastast 1901, mille juures on selgitav kiri, et see sai valmistatud reisihimulise moedaami tarbeks ning et koh-ver mahutab kuus kübarat. Mida öelda müügil oleva kauba kohta? Vuitton on Vuitton on Vuitton.

Nanso boutique pakub moe-teadlikele naistele läbinisti mai-seid rõõme kaunite rõivaste näol. Nanso on kuulus Soome kauba-märk, mis võib uhkustada sel-lega, et 95% toodangust valmib Soomes – alates lõngast, mil-lest kootakse trikotaa!kangas. Tegemist on pigem küpsematele

daamidele mõeldud kvaliteetse-te rõivaesemetega. Paljud klei-did on disainitud nii, et päeval saab neid kanda kontoris ja õhtul aksessuaare muutes minna teat-risse või õhtusöögile. Selle aasta esimese erikollektsiooni Nansole kujundas ka Prantsusmaal häs-tituntud Soome moelooja Anna Ruohonen, kes avab sügisel Parii-sis oma concept store’i. Kleitide hinnad jäävad keskmiselt 70–90 euro vahemikku. !


Prantsuse eliitkaubamärgi Louis Vuittoni kauplus Esplanadil ei ole võib-olla nii uhkelt dekoreeritud kui Champs-Élyséel, kuid on see-eest tunduvalt demokraatlikum kui moepealinnas.

KUIDAS LEIDA?Louis Vuitton Pohjoisesplanadi 35, HelsingiNanso, Mikonkatu 2, Helsingi

95% Nanso toodangust valmib Soomes.

Kokku asub galeriis rohkem kui 50 kauplust ja 11 restorani. Esin-datud on tuntud rahvusvahelised kaubamärgid – Guess, Hilfiger jt. Lisaks veel sellised brändid, mis seni Eestis veel kuigi tuntud ei ole. Näiteks H&M noorem vend COS – Rootsi firma, mille disai-nerid töötavad Londonis. COS müüb ajatu mulje jätvaid univer-saalseid, peamiselt trikotaa!rõi-vaid: sirged klassikalised lõiked, puhtad värvid – must, hall, valge, bee!, oran!, roosa, salatiroheline. Olemas on nii naiste-, meeste- kui lastekollektsioonid. Pluus maksab 40–60, kleit 80–100 eurot.

Või siis Karen Millen – Käm-pist leiab ka selle Briti rõivabrän-di ebatavaliselt eredavärvilisi ja originaalse lõikega ekstravagant-seid kleite. Kleidid sobivad kõigile neile, kes ei taha rahvahulgas kahe silma vahele jääda. Kleidi hind on 199 eurot.

Schoffa poes müüdavad riided pakuvad tõenäoliselt huvi sihikind-latele meestele, kes püüavad oma rõivavalikul ajaga kaasas käia. Siit saab kõik vajaliku – nii pintsaku kui särgi, ehkki lipsu valimine võib värvide ja mustrite rohkuse tõttu rohkem süvenemist nõuda. Pintsa-ku hind võib olla 320 eurot. Oskar Jacobsoni rõivad on loodud klas-sikalist stiili eelistavatele härras-

meestele: pintsakud, kardiganid, d!emprid, särgid ja lipsud. Pintsa-ku hind võib ulatuda 645 euroni, päevasärk maksta 138 eurot.

Esindatud on ka Peak Per for-mance’i spordi- ja vabaajariided. Kapteenska kaupluses pakutakse country house stiilis rõivaid firma-

delt Barbour, Aidle, Saint James, Mat de Misaine.

Marina di Rinaldi ja Persona on kohal nii kaupluste kui outlet-poodi-dega. Outlet’is on hinnad kuni kaks korda odavamad: topi omanikuks võib saada 60–70, jaki või seeliku 120–130 euro eest. Ja muidugi Mari-

mekko, kus värvikad ja lihtsad must-rid kaunistavad kõike alates märk-mikest kuni lipsude ja termoste, voodipesu ja kosmeetikakottideni.

Kämpis leidub ka kosmeetika-poode, kunstigalerii ja käsitsi valmistatud Prantsuse "okolaadi müüv kauplus. 0-korrusel müüak-

se Bang & Olufseni ning Sony elektroonikat. !


Elegants eelkõige Kämp galerii pakub huvitavat valikut elegantseid rõivaid.

Kämp galerii – 50 kauplust ja 11 restorani.Esindatud on nii kuulsad, kuid ka Eestis veel tundmatud brändid.

KUIDAS LEIDA?Kämp galeriiPohjoisesplanadi 33, Helsingi (Sisse pääs Pohjoisesplanadi, Mikon katu, Alek-santerinkatu ja Kluuvikatu tänavatelt.)

Q Surematu Michael JacksonCirque du Soleil’ „Michael Jackson – The Immortal World Tour” tiirutab kõigepealt Põhja-Ameerikas ja jõuab pärast seda Euroopasse. Tegemist on fantaasia-küllase etendusega, õnnestunud sünteesiga tantsust, muusikast ja visuaalsetest efektidest, mis viib publiku popkuninga loomingulisse maailma. Show on sündi-nud koostöös Jacksoni pärijatega ning kujutab endast austusavaldust varalahkunud artistile. Ütlematagi selge, et etendusel kuuleb kõiki Jacksoni suuremaid hitte nagu „Thriller”, „Bad Billy Jean” jne.

5.–6.11 Hartwall Areena, Helsingi

Q Dinosauruste turnee„Walking With Dinosaurs – The Arena Spectacular” sai alguse Austraalias 2007. aastal. Tohutu publikumenu saatis etendust läbi Põhja-Ameerika Euroopani ning üldse näidati dinosaurusi kokku 1746 korral 206 linnas. Publikut kogus tuur 7,3 miljonit. Show’ käigus saab näha 15 dinosaurust, kelle seas on ka Tyrannosaurus rex ja 19 m kõrge ja 17 m pikk Brachiosaurus. Saurused on nii tõetruu väli-muse ja suurusega, nagu oleks nad alles hiljuti mõnest kaugemast kolkast kinni püütud.

1.–4.11 7 etteastet, Hartwall Areena, Helsingi

Kübarad ja kleidid

17T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2ud

Kodin1 on osa soomlaste suurest, kodukaupu müüvate kaubamajade ketist. Kodin Ykkönen on tuntud selle poolest, et poed on avatud seitse päeva nädalas. Teiseks tea-takse ketti eriti laia tootevaliku tõttu: siin on esindatud tohutu hulk tunnustatud kaubamärke, näiteks Finlayson, Vallila, Fiskars, Hack-man, Sony, Philips, Canon, LEGO, Anno jpt. Iga kuu ilmub müügile uus rabav valik kaupu ja tehakse arvukalt sooduspakkumisi.

Uus Kodin Ykkönen paistab silma hea lauanõude valikuga – müügil on Villeroy & Bochi, Iit-tala, Arabia ja teiste hinnatud kaubamärkide serviisid. Valik on tõesti rikkalik alates rõhutatult lakoonilise joonega minimalistli-kest nõudest kuni retrohõnguliste, küllusliku lillelise dekooriga ser-viisideni. Loomulikult saab kau-bamajast osta vajalikke masinaid alates kohvikeetjatest ja lokitangi-dest kuni tolmuimejateni. Palju on meelitavaid sooduspakkumisi – hinnad võivad olla algsest kuni poole odavamad.

Palju mööblit: lauad, toolid, voodid, madratsid, garderoobi-kapid. Ohtralt valgusteid, eri-kujulisi peegleid. Suur plakati-te valik (30!91,5 ja 61!91,5 cm) ja hiiglaslikud seinakellad, mille läbimõõt on 60 cm. Lisaks kodu-elektroonika – telerid, raadiod, arvutid, printerid, DVD- ja Blu-ray-mängijad.

Väga palju väikseid värvilisi vidinaid interjööri kaunistamiseks ja igasuguseid kodutekstiile. Näi-teks on siin suurepärane dekora-tiivpatjade valik: võib valida Angry Birdsi temaatikaga patjade ja ele-gantsete disaineripatjade seast. Palju põnevaid vaipu ja kardinaid. Ja kõikide kangaste puhul rõõ-mustab silma värvide ja mustrite külluslik mitmekesisus.!


Helsingis avati Kaisaniemenkatu tänaval uus suur sisustuskaupadele spetsialiseerunud kaubamaja Kodin Ykkönen.

Kodin1 rõõmustab värvidega

KUIDAS LEIDA?Kodin1Kaisaniemenkatu 5, Helsingi

Siit võib ammutada sisustusideid.

On palju pisikesi vidinaid.Karen Millen – kui ei taha märkamata jääda.

Q Steel Panther – äär-muslik metallimuusikaMetsikute esinemiste, vaimukate sõnade ja värvikate kostüümide poolest tuntud USA bänd Steel Panther jätkab rokkides oma turneed, saabudes sügisel juba teist korda sel aastal Soome. Muusikaliste eeskuju-dena teeb Steel Panther kummarduse kaheksakümnendate aastate bändide-le nagu Mötley Crüe ja Poison.

21.10 The Circus, Helsingi

Q Tippkitarrist Steve VaiSteve Vai jõuab oma turneega nii Soome kui Eestisse. Uus sooloplaat „The Story of Light“ anti välja 14. augustil ning sama nime kannab ka maailmaturnee. Maailma kiireimate ja tuntuimate kitarristide hulka kuuluv Steve Vai alustas oma karjääri Frank Zappa bändis kolm aastakümmet tagasi. Hiljem koos erinevate tegijatega, nagu Whitesnake, Motörhead, David Lee Roth ja Ozzy Osourne, plaate salvestanud Vai on kõige enam tuntust kogunud siiski soolokarjääriga.

12.10 Rock Café, Tallinn22.10 Pakkahuone, Tampere23.10 Circus, Helsingi

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 218 ajalugu

SarasmoJUTUSTAB

Vallutajad rääkisid võõrast keelt. Samal ajal kui Muinas-Ees-ti kõrgaeg sai ümber koos suur-te kaotustega Saksa rüütelkonna palga sõduritele, vallutati Soomet vaikselt, ilma suurte võitlusteta.

Kuna soomlaste alistamine oli nii vähedramaatiline, siis õieti ei teatagi sellest midagi. Arvatakse, et rootslased tegid Soome kaks vallutus- ehk ristiretke, kuid isegi selle ümber käivad vaidlused.

Soome liideti Rootsiga ja see-tõttu levis asustus Soome suuri-matesse metsadesse. Tühja metsa ehk asustamata kõnnumaad ei hakanud keegi vallutama.

Kaks asja oli teisiti kui Eestis. Rootsis ei olnud feodaalkorda, mis seega ei saanud ka Soome levida. Soome kõik keskaegsed kindlu-sed olid kroonulinnad. Need olid kohalikud halduskeskused, kuhu toodi andameid (rahamaks muu-tus üldiseks alles 19. sajandil) ning kus asus kuninga garnison. Kind-lus ei kuulunud mõnele aadlisugu-võsale, vaid kindluse isandaks oli kuninga poolt määratud ajaks vali-tud esindaja. Kindlustele ei kuu-lunud ka neid ümbritsevad maa-alad, ehkki kuninga makse sealt korjati ning mis kõige tähtsam – talupojad ei kuulunud kindlusele või kindluse isandale.

Teine oluline erinevus, mis Soomet Eestist eraldas, oli kiri-ku positsioon ühiskonnas. Eestis kuulusid külad mõisale, samuti külakirikud. Pastoreid nimetasid oma kirikutes ametisse mõisahär-rad ja tihtipeale täitsid vaimuliku kohustusi kaugemad sugulased või tuttavad, kellel kodus Saksamaal ei jätkunud tööd. Saksakeelne pastor Eesti maakohas oli rahvast eralda-tud keelebarjääriga.

Rootsis ja Soomes oli kirik ise-seisev ning majandas ennast iseko-gutud maksudega. Reformatsioon muutis jumalateenistused soome-keelseks. Soome usupuhastaja ja peapiiskop Mikael Agricola kirjutas ka esimese soomekeelse aabitsa.

PIKAD VAIKSED AASTADSoomlased rääkisid soome keelt, haritlaskond rootsi keelt ja nii kestis see sadu aastaid. Soome moodustas umbes kolmandiku Rootsi riigist, nii rahvaarvult kui pindalalt. Soome rootslased olid vähem esindatud Rootsis riigi-ametites, kuid nad domineerisid Pohjalahti idarannikul asuvates ametites. Soomet valitsesid root-

si keelt kõnelevad, kuid Soomes sündinud ametnikud ! aadlikud ja haritlased.

Lihtrahvast valitseti ja neile esitati süüdistusi rootsi keeles ning rootsi keel oli ka ainus keel, milles oli võimalik saada korralik-ku haridust. Kuigi samas oli riigile ka soomekeelsest rahvast kasu.

„Vanal heal Rootsi ajal” asus Eesti garnisonides soomlastest koosnev sõjavägi. Soomlased said kohalike keelest aru. Pärnu „Root-si värav” peaks tegelikult olema „Pori värav”, sest Pärnu garniso-ni sõjavägi kuulus tavaliselt Pori rügementi.

Soome keele tähtsus hakkas vaikselt muutuma alles siis, kui hakkas muutuma Soome harit-laste positsioon, kuid selleks oli vaja ühte kaotatud sõda.

HARITLASTE IDENTITEEDIKRIISSoome sõjas 1808!1809 vallutas Aleksander I Soome ja liitis selle Venemaaga. Küsimus oli liidus, kus kahte sõjaväge ühendas üks valitseja.

Soome rootsikeelsel, kuid ala-liselt Soomes elanud aadelkonnal ja haritlastel tekkis tõsine dilem-ma: „Kes me oleme, rootslased või soomlased?”.

Ühiskonna ülemkihtides hak-kas välja kujunema Soome iden-titeet. Kuna oldi soomlased, siis pidi soome keelele kuidagi moodi ka rohkem tähelepanu pöörama. Aastal 1831 rajas rühm üliõpilasi Soome Kirjanike Seltsi. Ka täna-päeval on tegemist märkimisväärse

ühiskondliku mõjuga kultuuriasu-tusega. Soome keele praktilist ellu-rakendamist näis aga segavat see, et esimesed aastakümned pidas soomekeelse kirjanduse edenda-miseks rajatud organisatsioon oma päevaraamatut rootsi keeles.

„Kalevala” ilmus avalikkuse ette 1835. aastal ja sellel oli väga suur vaimne mõju. Tol ajal oli kogu Euroopa haaratud rahvusro-mantilistest meeleoludest: koguti rahvaluulet, kirjutati rahvuslikel ainetel jutte ja oldi armunud suu-rejoonelisse müütilisse minevikku. Valitsev üldine õhustik oli soodus, ehkki kokkuvõttes olid soomlased üks vähestest Euroopa rahvastest, kes sai maha muistsetest aegadest rääkiva tõelise rahvuseeposega.

„Kalevala” oli suurepärane lugu, kuid Soomes tundsid selle vastu huvi esialgu vähesed: harit-laskonna keeleoskusest ei piisa-nud ja lihtrahvas ei lugenud palju. Esimest 500 eksemplari müüdi tervelt 10 aastat. „Kalevalat” ei loetud ka mujal. Aastal 1936 välja antud raamatus räägib selle autor, et Eestis Tartus õppinud soom-laste kogukonnale kingitud 1839. aasta „Kalevalas” olid leheküljed lahti lõikamata. Siinkohal on sobi-lik meelde tuletada, et „Kalevi-poeg” avaldati 1857. aastal.

Samas oli nii suurepärane olla „Kalevala”-rahvas, et aadlinoored, kes said vabalt valida, millisesse osakonda nad Helsingi ülikoolis lähevad, immatrikuleerusid soo-memeelsesse ehk Savo-Karjala osa-konda. Osakondade töökeel, nagu terves ülikooliski, oli rootsi keel.

RAHVA HARIDUSTASE TÕUSEBPärast seda, kui Napoleoni sõjad olid aastaks 1814 sõditud, oli terve 19. sajand kasvava jõukuse aeg. Aastasaja märksõna oli „tööstus-revolutsioon”.

Suurvürsti kõrvalisel valitsus-alal jõukus muudkui kasvas ja nii mõnegi eduka maakaupmehe või talumehe poeg läks linna õppima ja temast sai rootsi keelt rääkiv härrasmees, kelle emakeel oli siis-ki soome keel.

Elu, eriti majanduselu maal, arenes nii kiiresti, et kohalikud valitsused vajasid uuendamist. 1824. aastal oli soomekeelsetesse kogudustesse pürgivatel vaimu-likel vaja sooritada keeleeksam. Suurem osa vaimulikuametitest oligi loomulikult soomekeelsetes kogudustes, seetõttu oli soome tasutaga õppijatel ametisse pääse-misel selge edumaa. Soomekeelse-tes valdades sai 1858. aastal valla koosolekute töökeeleks soome keel. Esimene soomekeelne kool rajati Jyväskylässe 1858. aastal. See andis aluse edasiõppimiseks Helsingi Ülikoolis.

Läbimurre oli tehtud ja vastu-panu rootsi keelele kasvas kahelt poolt. Peterburi ametnikel oli raske mõista, miks peaks koha-likku rahvast valitsetama neile võõras keeles ja miks see võõras keel peab olema just rootsi keel. Nii võeti kohalikuks keeleks root-si või vene keele asemel soome keel. See omakorda sundis koha-liku valitsuse kõrgemaid amet-nikke vastu võetud otsustest aru

saama. Vähemalt osa ametnikest oskas soome keelt lugeda, ülejää-nud usaldasid tõlkeid. Igatahes oli soome keel vaikselt jõudnud kroonuasutustessee.

Samal ajal kasvas ka soome-keelne haritlaskond. Soomekeelse kooli lõpetanuid õppis ülikoolides üha enam ja kuigi õppetöö toi-mus rootsi keeles, oli soome keel tähtsam, ka tulevastes ametites. Samal ajal hakkasid Soomes süga-valt juurdunud rootsikeelsed pered õppima soome keelt, kõrgem klass õppis rääkima teenijaskonna keelt. Osa neist läks isegi nii kaugele, et hülgasid rootsi keele, mis oli tege-likult nende emakeel, sootuks ja hakkasid rääkima ainult soome keelt. Paljudel juhtudel muudeti ka perekonnanimi soomepäraseks.

KEELEVÕITLUSKeelevõitlus või õigemini keel-te võitlus lahvatas suure leegina 1863. aastal. Keiser Aleksander II, kelle kuju asub Helsingis Sena-tintoril, andis välja korralduse, et soome keel tehtaks võrdseks root-si keelega kõikides Soomet puu-dutavates asjades. Võit oli rohkem teoreetiline kui praktiline. Pikk üleminekuaeg andis põhjust lüka-ta kõik uuendused kuhugi kauges-se tulevikku.

Soome keele tõusu oli aga siis-ki võimatu peatada, sest juba 1847. aastal oli rajatud esimene Soome päevaleht Suometar. Soomekeel-seid lehti oli ilmunud ka varem, kuid need olid kohaliku tähtsu-sega ja lühikese elueaga.

Keelte võrdsus ei edenenud ja seepärast oli 1883. aastal vaja seadusega sätestada, et alamad ametnikud pidid kasutama soome keelt soomekeelsetes valdades ja kõrgemate ametnike määrused tuli teatavaks teha kohalikus kee-les. Soome keelest oli saanud hal-duskeel.

Soome keele lõplik läbimurre toimus 1906. aastal, kui korralda-ti esimesed parlamendivalimised, milles ka naistel oli hääleõigus. Varem oli Soomes parlamendiks olnud seisustekogu, kuhu aad-likud, vaimulikud, haritlased ja talupojad valisid enda hulgast sobivad esindajad. Parlamenti valis aga kogu rahvas ja enamik rahvast oli soomekeelne. Nii sai ka parlament soomekeelseks.

Soome keelest sai rahvuskeel.!

Rahvuskeelest ametlikuks keeleks

„Soome keel ! Soome meel, nendega on Soomemaa kestmine tagatud.” Selline oli gümnaasiumiõpilaste moto 20. sajandi alguses.

TEKST ANTTI SARASMO; FOTO ATENEUM/ KKA / HANNU AALTONEN, AKSELI GALLEN!KALLELA: AINO!TARU, TRIPTY YKKI, 1891

1835. aastal ilmus avalikkuse ette „Kalevala”, millel oli tohutu vaimne mõju. Tol ajal oli kogu Euroopa haaratud rahvusroman-

tilistest meeleoludest: koguti rahvaluulet, kirjutati rahvuslikel ainetel jutte ja oldi armunud suurejoonelisse müütilisse minevikku.

M I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 mkm kultuur

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi. Avatud T–N 21–03, R–L 22–04, P 20–03. Kava kodulehel. www.kuudeslinja.com

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi. Tel +358 9 272 6001, e-post: [email protected]. Avatud T–P 16–02.Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.www.clubliberte.fi

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi. Tel +358 9 681 1880, e-post: [email protected]. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel! www.elmu.fi

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: [email protected]. Avatud E–L 20–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d!ässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi. Kava kodulehel. www.storyville.fi

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi. Tel +358 9 774 67 423. Avatud P–N 21–02, R–L 21–03, kui teisiti ei mainita. Täpsem esinemiskava kodulehel. Soome mainekamaid rokiklubisid.www.tavastiaklubi.fi

6.9 20 The Northern Governors, Tooley Tunes, Dolla Lova

7.9 20 Reigning Sounds (USA), First Times, DJ Pete TNT

8.9 20 Soulfly (USA), First Times, DJ Pete TNT

8.9 20 Tavastia laupäevadisko: DJ Harvest & Marko Makelov

10.9 20 Jens Lekman (SWE), Mick Thomas (AUS)

12.9 20 Omar Rodriquez Lopez Group (USA), Black Moto

13.9 20 Stig & Kullankaivajat14.9 20 Iiris (EST), AERO, TV OFF15.9 20 SARA. Tavastia laupäevadisko:

Dj Mini & Sami Häikö17.9 20 DOUG ALDRICH’S STEAM ROLLER

(USA)18.9 20 Pierced Arrows (USA)

Black Lizard, The Splits28.9 20 Don Johnson Big Band,

plaadiesitluskontsert29.9 20 Kauko Röyhkeä & Narttu1.10 20 Dying Fetus (USA), Job For a

Cowboy (USA), Revocation (USA) Cerebral Bore (UK)

7.10 20 Sparks (USA)17.10 20 Fatboy (SWE)18.10 20 Ultravox(UK)20.10 20 The Rasmus, The Winlys17.11 20 Monster Magnet (USA)15.11 20 Destroyer (CAN)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi. Tel +358 10 766 4000. Avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Restoran, baar ja öö klubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel. www.virginoil.fi

Kontsertwww.livenat8ion.fi

14.9 19 Placebo, Helsingi Jäähall16.9 Nickelback – Here & Now Tour,

Hartwall Areena, Helsingi17.9 18.30 Lenny Kravitz – Black and White

Tour, Hartwall Areena, Helsingi14.10 18 Lionel Richie – Tuskegee Tour,

Hartwall Areena, Helsingi

Festivalwww.festivals.fi

6.–9.9 Lahe Sümfoonia rahvusvaheline Sibeliuse Festival

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

12.–16.9 ArtHelsinki 12, nüüdiskunst12.–16.9 Salonki 12, antiik, vintage, kunst12.–16.9 Art Helsinki 12, nüüdiskunst12.–16.9 Valo 2012, valgustus ja valgustid12.–16.9 Habitare 2012, mööbel, sisustus,

disain26.–27.9 OFFICE & ICT 2012, kontor26.–27.9 S & A 2012, sekretäride ja

assistentide kohtumispaik

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta.

Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi. Tel +358 9 684 4460.Avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.www.amosanderson.fi

17.8–12.11 Boutique, mood ja maalikunst21.9.12–7.1.13 Fanny Churberg 1845–1892

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo. Tel +358 9 8165 7512, e-post: [email protected]. Avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.http://emma.museum/

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest1.9–31.10 MBW Art CarsKuni 31.12 Sophie Calle – Take Care of YourselfKuni 31.12 Teemanäitus kollektsioonist:

Punane

Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6401.Avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17 www.ateneum.fi

Kuni 16.9 Fookus: Tüdruk ja KirsipuuoksKuni 14.10 Helene Schjerfbeck

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi. Tel +358 9 622 0540. Avatud suvel 1.6–31.8. E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).www.designmuseum.fi

Põhinäitus Soome disainKuni 23.9 Tulevikuehitajad

Hakasalmi villa, Helsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi. Tel +358 9 169 3444. Avatud K–P 11–17.Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain

Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi. Tel +358 9 3108 7001. Avatud T–P 11–20.30.www.taidemuseo.fi

Kuni 9.9 Georgia O¨Keeffee

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi. Tel +358 9 1733 6501. Avatud T 10–17, K–P 10–20.30. www.kiasma.fi

Kuni 9.9. Päin näköä! uued koomiksid 15.6–7.10 Camouflage nüüdiskunsti ja disai-

ni dialoog 28.9.12–13.1.13 Osmo Rauhala maalinäitus28.9.12–13.1.13 Toby Ziegler – The Alienation

of Objects

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa. Tel +358 9 857 99. www.heureka.fi

Kuni 30.9 Dinosauruste tagasitulekKuni 27.1.13 Kliima X8.10–27.1.13 20XO: Matk tulevikku

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari. Tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti). Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9). www.nba.fi/fi/seurasaari

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi. Tel +358 9 1733 6460. Avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/

Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusva-heliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi. Tel +358 9 4050 9544. www.nba.fi/fi/skm

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvus-kultuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel käsitöötuba Vintti Avatud T–P 12–16.

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi. Tel +358 9 434 2250. Avatud E–R 11–17, L–P 12–16. www.urheilumuuseum.fi

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi. Avatud E–R 10–18, L–P 12–17. www.posti.fi/postimuseoPõhinäitus Jutustusi Soome Postist

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki. Tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar-detsem-ber T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä. Tel +358 14 624 809. Avatud T–P 11–18, juuli-august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.www.alvaraalto.fiPüsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava

kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müü-gipunktidest. www.finlandiatalo.fi

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi. www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi. Tel +358 9 173 311. www.nationaltheatre.fi

Savoy teaterKasarmikatu 46–48, Helsingi. Tel +358 9 310 12000. http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi. Tel +358 9 4030 2211. Kontserdid, ooperi- ja balle-tietendused täiskasvanutele, noortele ja lastele. www.operafin.fi

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere. Tel +358 600 94500. Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 ini-mest. www.tampereenooppera.fi

19

Muusikamaja ees kõrgub skulptor Reijo Hukkaneni 13meetrine haugikuju. Alumiiniumist ja terasest valminud taies on üks osa Hukkaneni Laulupuuks nimetatud suurteosest, mis võitis 2010. aastal Helsingi Muusikamaja korral-datud kujutava kunsti konkursi. Peale haugi kuuluvad teose juurde kaheksa ja üheksa meetri kõrgused tiibklaveri kaantest tornid ja puuriidad. Kokku 49 tonni kaaluv monument jõudis ettenähtud kohale nelja raskeveoki abil.

Hiigelhavi kesk Helsingit

Q R&b ning soulmuusika veteran Lionel RichieLionel Richie kuulub maailma tuntui-mate mustanahaliste muusikute hulka. Grammyde ja Oscaritega mitmel korral pärjatud laulja ja helilooja hitinimekiri on pikk. Näiteks „Say You, Say Me“, „Thee Times a Lady“, „Hello“ ja koos Michael Jacksoniga 1985. aastal Aafrika abistami-se eesmärgil valminud lugu „We are the World“. Richie loomingut on müüdud maailmas üle 100 miljoni plaadi.

14.10 Hartwall Areena, Helsingi

Osta päevapilet.Sõida Helsingi piirkonnas kuhu, kuidas ja millal soovid. Ööpäevapilet kehtib kõigis transpordivahendites vastavalt valikule 1-7 ööpäeva. Vaata kõiki piletimüügikohti ja hinnakirja aadressilt: vuorokausilippu.fi

Sõida

kasvõi

terve

nädal

päevapiletiga.

Ruohola

hti

Kamp

pi

Rautatien

tori

Cen

tral R

ailway

S

tatio

n

Kaisanie

mi

Hakanie

mi

Sörnäin

en

Kalasatam

a

Kulos

aari

Herttoniem

i

Siilitie

Myllypuro

Kontula

Mellunm

äki

Vuosaari

Puotila

Rastila2 min 1 min 1 min 1 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min 2 min Itäkeskus

2 min 2 min 2 min

2 min 2 min 2 min

0000 1 kmsosasto, HelsinkismittausKaupunkK kimitKK nkaupu kk ssosssmmm tmitmitmitttttttttttmmmm tautttt

029/2012/20/20/20/2002 CCCCC

KalasatamaSörnäinen

Hakaniemi

KaisaniemiRautatientori

Kamppi

Ruoholahti

lisiterminaalisitermmmsitermmm nasitermisitermmimrsitermmLäns naallisiterminaalis

SuomenlinnaanTill Sveaborg

MM

M

MM

M

M

24

24

15

15

17

17

17

1724

24

24

17

Ilmala

PasilaBöle

10

3T44T

11A

8

7A

7B

4T

6

10

1

1A

4

3T

3B

3B9

9

3T3T

3B

3B

8

6

55

3B 3T

3B 3T

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: [email protected], www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: [email protected],www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: [email protected], www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.–1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: [email protected], www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: [email protected], www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaa-mast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi kesku-sesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: [email protected],www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-

miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: [email protected], www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubama-jadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimis-kohad lähedalasuvas garaa!is. Hotelli ümbruses palju suure päraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: [email protected], www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kul-tuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud

+358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: [email protected], www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vas-tuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: [email protected], www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmi-se võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: [email protected], www.ravintolaaino.fi, avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesk linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rah-vusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: [email protected],

www.bartapasta.fi, avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastaresto-ran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne resto-ran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24, www.belge.fi, e-post: [email protected]. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on liht-ne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvas-se keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.ravintolahavis.fi, avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: [email protected],www.kellarikrouvi.fi, avatud E–R 11–24,

L 16–24. Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: [email protected], www.palacekamp.fi, avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest "ampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: [email protected], www.rafla.fi/konig, avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restorani-maailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgu-tisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi, e-post: [email protected]. Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: [email protected], www.rax.fi, avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 220

Cran

d Ca

sino

Hel

sink

i, fo

to R

oyal

Rav

into

lat

21T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2 mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)Laev: NordlandiaTallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal. www.eckeroline.ee

LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/

kõne + kohaliku kõne maksumus)Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminalwww.lindaliini.ee

TallinkEestis +372 6 409 808. Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)Laevad: Viking XPRSTallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee

FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee

Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com

Flybewww.flybe.ee

Estonian AirEestist helistades 16 101 (kõne 1.50 eur + kohaliku kõne maksumus)Välismaalt helistades +372 6 401 161www.estonian-air.ee

laevad lennud

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: [email protected], www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E–R 11.30–14.30, á la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: [email protected], www.ravintolasalve.fi, avatud E–L 10–24,P 10–23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: [email protected],www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi-leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: [email protected], www.vltava.fi, avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. T!ehhipärane res-toran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos T!ehhi köögi hõrgutistega.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: [email protected], www.zetor.net,avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeAvatud T–L 17–24. Yume tähendab kaasaeg-set jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi. Keskuskatu 6, Helsingi. Tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi. Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuu-luvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18.www.fazer.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konve-rentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, e-post: [email protected], www.gch.fi, avatud E–P 12–04; vanusepii-rang 18. Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi, avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664 e-post: [email protected], www.storyville.fi. Avatud K,N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid d"ässi-klubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi,tel +358 9 774 67 420, e-post: [email protected], www.tavastia.fi,avatud P–N 20–01, R–L 20–04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85760, e-post: [email protected], www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositu-maid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: [email protected], www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse valikuga

tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistri-liiga võistlusi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: [email protected], www.mollymalones.fi, avatud E–L 10–04, P 12–04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel kor-rusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: [email protected], www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: [email protected], www.villiwaino.fi, avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õlleres-toran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubandus -keskused

Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva-ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta par-kimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: [email protected],www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi pakub võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Det sembris on jõulu kaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo,tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095. e-post: [email protected]. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lam-baid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: [email protected], www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: [email protected], www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseikluspar-kide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele lahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: [email protected], www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, kon-nad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põdra, tundraöökulli ja muskushärja – leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: [email protected], www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, meri-hobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: [email protected]., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna-koobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-

vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: [email protected],www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suve-teater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: [email protected], www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16. E suletud. www.luomus.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere süga-vustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2-4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T–P 11–17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T–P 11–18, K 11–20, www.teatterimuseo.fi. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.lelumuseohevosenkenka.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäeva-ni. Mänguasjad, endised lemmikud, pööningu aarded, näitused ja mälestused.

Soome viis suurimat linna

Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi

Muudatused sadamaliiklusesHelsingi Länsisatamasse oli viimasel ajal ühistranspordiga väga raske pääseda. Olukord paranes märgatavalt augustis, kui tööd alustas sadamat ja kesklinna ühendav trammiliin nr 9. Samal ajal suleti seni tegut-senud bussiliin.

Uue otstarbe sai mahajäetud raudtee, kui sellele rajati vinge kergliiklusrada Baana, mis viib otse Ruoholahti keskusesse. Peale tavapäraste ratta- ja kõnniteede jätkub Baanal ruumi ka korvpalli, lauatennise ja petangimängu jaoks. Tee pikkus on 1,3 km ja keskmine laius 15 m. Ruoholahtist on Länsisatamasse vaid mõnisada meetrit.

Lai

vak

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

Nord

ensk

iöldin

k

Mechelingatan

Mannerheimintie

Sturen

katu

Teollisuuskatu

Mannerheimintie

Mechelingatan

Pohjo

isran

taSö

rnäiste

n rant

atie

Reijolank

Mannerheimintie

Vetu

ritie

Porkkalankatu

LautatarhankJunatiePääskylänkatu

Vääk

synt

Töölönlahti

Ruoholahti Hietalahti

Sirpalesalmi

Merisatama

Eteläsatama

Kanal

Eläintarhanlahti

Kaisaniemenlahti

Siltavuoren-salmi

Taivallahti

Jäähall

FinnairStadium

Kaupunginteatteri

OlympiaStadion

FinlandiaTalo

Rahvusooper

Linnan-mäki

Helsingitalveaed

Eläintarhanurheilukenttä

Botaanikaaed

Mäntymäenkenttä

Väinä-möisenurheilu-kenttä

SigurdFrosteruksenpuisto

Hietaniemenhautausmaa

KappeliOrtodoksinenhautausmaa

Sibe-liuksenpuisto

Toivo Kuulanpuisto

Selkämeren-puisto

Kaapeli-puisto

Sinebrycho!npuisto

Katajanpuisto

VäinöTannerin

kenttä

Brahenpuisto

Kallionurh. kenttä

Tehtaan-puisto

Kaivo-puisto

Humal-luodonpuisto

Laaksonratsastus-

kenttäAlppipuisto

Lenininpuisto

Tope-liuksen-puisto

Marta Ypyänaukio

Meilahdensairaala

Sairaala

Yliopisto

Lepakonaukio

Mariansairaala

Kivelän sairaala

HyksPsykiatria

keskus

Laaksonsairaala

Käpylänkuntoutus-

keskus

Auroransairaala

Kirjasto

Ruoholahti

M

M

M

M

M

M

Rautatientori

Kaisaniemi

Kamppi

Siltavuorenkatu

Hakaniemi

Sörnäinen

Topeliuksenk

Caloniu

k-sen

k

Topeliuksenk

Arkadiankatu

Siltasaarenk

Hämeentie

Helsinginkatu

Aleksis Kiven katu

Tava

stväg

en

Ruoholahdenk

Abrahamink

Hietalahdenk

Telakkakatu

Uudenmaankatu

Erottajank

Eteläesplanadi Kanavakatu

KirkkokatuRitarikatu

Hallitusk

Aleksanterinkatu

KruunuvuorenkatuKatajanokanlaituri

Kauppiaank

Satam

ak Katajank

Vyökatu

Luotsi- katu

Yli- opistonkatu

Rauhankatu

Maneesik

Kruun.Kristianink

Paasi-vuorenk

Sörnas-strandv Näkinsilta

Haka-niemen

silta

Hel-miäisp

Hakaniemenranta

Hakaniemenranta

Aspnäsg

Pannu-kakun-puistikko

Haapaniemenk

Kaikukatu

Lintulahdenk

Saka-rink

Käenkuja

Pääsk

y-län

rnSu

vi-lah

denk

Kulmav.k

Par-ruk

Hanasaarenk

Hakanie-

menk

Näkinkuja

Toinen linja

Ensi linja

Alppika

tu

Kolmas linja

Suon

ionk

Castrén

inkatu

Wal-lininkj

Porth

anink

atu

Neljäs linja

Kaarlenk

Flemingink

KirstinkKirstink

Kirstinkj

Kalliolan-rn Kaar-

lenkj

Länt.Alp.rn

Alp.rn

Länt. BrahenkPorvoonkatu

VaasankatuHelsinginkj Ha

rjuka

tu

PäijänteentPäijän-teent

Ristikkok

EläinläPlazankj

Allotriankj

Eläin-

lääk.k

j

Rial-

tonkj

Tuule

n-su

run k

jVe

ga

Vanajantie

Virtaint

Mäntsä-

länt

Nokian

Perna-

jant

OuluntSuv.v

Ähtä-rint

Inarintie

Hauhontie

KangasalavEuran

tie

rioninkatu

Keiteleen

t

Lohjant

E. -Kodi

n t

Roineent

Keuruunt

Vallilantie

Vääks.kj

Elimäenkatu

Tammi-

saaren

kInkoo

nkSiu

ntionk

Kotkank

Traverr

sikuja

Rulla-

laaker

inkjVentiilin

kjLiukula

a-ker

inkj

Kajaa-

ninkHan-gon

k

Sai-

maank

Heinola

nk Loviisank

Viipurikatu

Tivoli

tie

Tivoli

tie

Tivolikj

Viides linja

Argicolank

Penger

katu

Penger

kuja

Kai-kukj

Saarin.k

Säästöp.ranta

Silta-saaren-kärki

Oikok

Maneesik

Vilhonk

Mikonk

Keskusk

Puut.

LiisankatuSnell-m

aninkatu Meritullink

Maurink

Mariankatu

Vironkatu

UnionkatuEteläranta

Laivansillankatu

Pohjoisesplanadi

Mannerheimintie

Mallask

Hietasaarenkuja

Lönnrotink

Rune- bergink

Salmisaa- renk

Hietala hde nranta

LaivastokatuKanava-ranta

Si l tav.penger

Kirja työn.kKaisaniemenranta

HakaniemenrantaPitkänsillanranta

Vetehisenkuja

Vilhonvuore nkVilho

nvuorenkj

Lintul

ah-

denkj

J. Ste nb. ra

nta

E läintarhantie

Wallininkatu L . P

apink

It. Pa

pink

Torkkeli

nkj

Karjalan- katu

ViipurikatuVesilinnank

Sipoonk

älkä neentie

Nilsiänkatu

SatamaradankAlek sis Kiven katu

Kusta

anka

tu

Kinaporink

Suvan

nont

Vesann

ont

Vallilantie

V ellam

onk a

tu

Merikannontie

Kajanuk-senkKajanuk-senk

Merikannontie Rajasaarentie Humalisto

nkatu

Sibeliuksenkatu

Hesperiankatu

Hietaniemenkatu

Hietaniemenkatu

Pohjoinen

Eteläinen

Malminkatu

LapinlahdentLapinlahdenk

Malm

inrn

Salo-monk

U. Kekkosen kSimonkatu

Kansa-

kouluk

Yrjönk

Lasten-kodink

Laste

n-ko

dinkTy

ö-me

henk

Länsisat.k

Itämerenkatu Itäm.kj

Rusok-kikj

Santakj

Harma

Loisto kj

Ka-suu-nikj

KellosaarenkSantakatu

Kellosaarenranta

Jaalaranta

Messitytönk

Poseidoninkj

Ahdinkuja

Saukonnokankj

Laivapojankatu

Itäine

n Vaih

dekj

Sauk

onki

Munkki-saarenkatu

TehtaankatuTehtaankatu

VuorimiehenkatuTähtitorninkatu

Kasarmikatu

Kasarmikatu

Korkea-vuorenk

Tarkk’ampujank

Kaar-tinkj

Bernhardinkatu

Fabianink

E. Makasiinik

P. Makasiinik

Ullanl.k

P. Roobertink

Rikh.Ludv.

Johan-neks.t J.kj

Jääkärink

Raatimie-

henk

Kaivo-hrn

Oikot

Iso PuistoPuisto

katu

Muukal.

Myllyt

Pon.Sepänkatu

MerisatamanrantaMerikatu

Laivan-varustajank

Pietarin- katu

Neitsytpolku

Kapteeninkatu

Huvilakatu

Huvilakuja

Laivurinkatu

Pietarinkuja

Ehrenströmintie

Pursi-miehenkatuMeri-

miehenkatu

Kankurink

Kiv.

Perämiehenk

Herne-saarenkatu

Sperans-kintie

Edel-

Horn feltint

Vadste-nankj

Birigta-laisk

Hylkeenpyytäjänk

Eiranranta

C. t

H. Fordin k

Matala-salmenkj

Messipojankuja

Länsisatamank

Lapin

rinne

Rautatiekatu

Rautatiekatu

Oksasenkatu

Fred.k

Fredrikinkatu

Fredrikinkatu RatakatuIso

Roobertinkatu

Albertink

Albertink

Annankatu

Fabianinkatu

VuorikKluuvik

Georgink

Museok

Väinämöisenk

Museok

Karamzinin-

ranta

Sammonk

Perhon-

Lapu

ank

katu

Tunturikatu

Dagma-

Free-senk

rinkatu

EteläinenPohjonen Hesperiankatu

Eino Leinon k

Minna

Päivä-rinnank

Paasi-kivenk

Miikael Lybeckin k

Tavaststjernank

Canthink

Linnankoskenk

Ruu-sank

Savi-lank

TöölönkatuKivelänk

TykistönkSandelsink

Döbel-nink Töölönkatu

Ruusulankatu

Kesäkatu

Lasten- linnantie

Raja saar

entie

Apollonkatu

Ilmarinkatu

Luth erik

atu

Temppelikatu

Stenb

äckin

katu

Töölöntullink

Palkkatilank

Urheilukatu

Me sseniuksenk

Pohjoinen Stadiont

Uimastadionin-polku

Mäntymäent

Hammarskjöldintie

Urheilukatu

Paavo Nurmen tie

Aurora nkatu

Lä

äkärinkatuPihlajantie

Haartmanink

Tahk ontie

Museok

Cygn

aeuk

senk

V. Sto olin kTöölönkatuTö

ölönto

rink

Helsing in

katu

Linnankoskenk

Krematoriont

San ds

trand

s

Hieta

kann

akse

nt

Leppä suonk

Kampin-tori

MaunoKoiviston

aukio

Mannerheiminaukio

Senaatin-tori

Länsiterminal

Makasiiniterminal

Kanavaterminal

Halko-laituri

Olympiaterminal

Katajanokkaterminal

Kaapelitehdas

Ruoho-lahden-

tori

Itämeren-tori

Hietalahden-tori

Kaivo-puistonranta

Kylpylänaukio

Kasarmi-tori

Tähti-tornin-vuori

PyhänHenrikin

aukio

PyhänBirgitanpuisto

Engelin-aukio

Eerikin- katu

Kalevan- katu

BulevardiKöy-denpun.k

Selkämerenka tu

Kalliosaarenkj

Mittaaj ankuja

Eiranranta

Merikatu

EhrensvärdintieAr m

feltin

tW

ecks

el-li n

t

J. Aho n t

Rehbinderint

Punavuorenkatu

Itäinen Puistotie

Kalliolinnant

Siltat

Laivu

rinrn

Töölönlahdenk

TAKA-TÖÖLÖ

ETU-TÖÖLÖ

KAMPPI

LÄNSISATAMA

PUNAVUORI

ULLANLINNA

KAARTIN-KAUPUNKI

KRUUNUNHAKA

KLUUVI

KAIVOPUISTO

LAAKSO

ALPPIHARJU

KALLIO

Lapinlahti

Kaisaniemi

Jätkäsaari

Hanasaari

Torkelin-mäki

Harju

Siltasaari

Sirpalesaari

Munkkisaari

Alppila

MEILAHTI

Ehre

nströ

mint

ie

Kaisaniementie

Franzeninkatu

Agri colankTorkkelinkatu

AadolfinkHa rju tor

i

nkatuuuuuuuuuu

Stadium

OOi- tadionSt

P hhkhh

nk

ähallJää Poj

rr

inlandiaaloal

asaarentieasaar nt e

WC

HHels

Ma

Ma

MMa

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMa

Ma

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMMMMa

Ma

Ma

Ma

Ma

MMMMa

MMMMMMMa

MMMMMMMMMa

MMMMMMMMMMMMMa

MMMMMMMMa

MMa

Ma

MMMMMMMa

MMMMa

Ma

MMMa

MMMMMMMa

MMa

MMMMMMMMMMMMMMMMMMa

MMMa

MMMa

MMMMa

MMaa

MMMa

MMMMa

MMaaaaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

katu

euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkksssssssssssssssssssssssssssssssssssssss

eeeeeeeeeenk

m

ink

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

1

2 45

3

7

6

Reijola

Lauttasaari

Munkki-niemi

Seurasaari

Laajasalo

Hertto-niemi

Vartiokylä

Mellunmäki

Latokartano Mylly-puro

Kulo-saari

Korkeasaari

Mustikka-maa

Pitäjän-mäki

Pasila

Vanha-kaupunki

Haaga

KaarelaLänsi-Pakila

Maunula

Pukin-mäki

Oulunkylä

Helsingi kesklinn Vaatamisväärsused

Teatrid

Rahvusooper, Helsinginkatu 58

Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27

Linnateater, Eläintarhantie 5

Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

22 T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 2mkm HelsingiM I S K U S M I L L A L

Kampin-malmi

Ullanlinna

Taka-Töölö

Viron-niemi

Kataja-nokka

Kallio

Alppi-harju

Vallila

KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Maxim, Kluuvikatu 1

Tennispalatsi, Salomonkatu 15

1

2

3

1234

1

2

3

4

Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a

Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Forum, Mannerheimintie 20

Kaubanduskeskused

5

6

7

Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9

1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,Senatintori

3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3

5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58

7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B

9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A

Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Tervasaarenkannas

2

TTT

si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjjjajjajjjajajajajajajajajajjajajajajaaaaajajajajajaajjajajjajajajajajajajajajajajajjajajajjajjjajajajaaanli Ca Kiirsöögikohad

Kaivokatu Kaisaniemenkat

u

7

1

514 WC

91110

9

8

7

6

5 1

43

2 33

6

1

12

8

10

McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14

Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65

McDonald’s, ForumMannerheimintie 20

Hesburger, RautatientoriKaivokatu

Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14

McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7

Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19

McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12

Hesburger, KallioHelsinginkatu 28

McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6

McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53

Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A

11

2Muuseumid

1

2

3

4

5

Helsingi Linnamuuseum,So!ankatu 4

Sinebrycho! kunstimuuseum,Bulevardi 40

Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

3

2

1

4

5

2

3

4

Argelanderint

Koper-nikuk-sent

Telli The Baltic Guide koju!koju!!!

miskusmillal


EESTI KEELESEESTI KEELES


näha tasubSOOM

Kõik vana ei kuulu prügimäeleUusimad suunad messidel

Turu 2011 – kevadkultuuripealinnas Kevade ja varasuve suurkontserdid Ozzy Osbourne’ist Bon Jovini

Lääne-SoomeVAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS


ME KEVAD 2011

a a

lelelele

ssidel ssssidssissssidideedellel

kevadekekevvadevavadaadinnas innasininnnanassas a

e asuve eveeeasuveasasuassuvveve ved d e’iste’’iste’ie’is’iisti tst st

ETIS

toranid / teatrid / näitused /

miskusmillal




näha tasubSOOME

Turu

Kesk-Soome suusakeskusedDisainiostud HelsingistRahvusooper tähistab 100. sünnipäeva

Soome raha ajaluguKylie Minogue ja teised talve tippsündmused


Euroopa kultuuripealinn/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

/ kauplused /

E TALV 2010/2011

me meme usedususeedsededed

udududud HelsinngistelsiHeHeelslsisingiinngngiististstster erereer

evaaaevevavaa

ujalugujalugjajaluguguu

e ee

NETIS

a kkkkkuuuuuuullltuuuripealiu ea kkkkuuuult iaa kkkkkuuuuuullltltutuuurriripipepeaalieaallitoranannnididddidid / t/ t/ t/ t/ t/ teateateateateateatridridridridridrid ////// näinäinäinäinäinäitutustustustustusedededededed / k/ k/ k/ k/ k/ kaupauaupaupaupauppllululululu

llaeealeeepiipiiuuuutttulllllllllultuuripealiuult iulltu ipealiali

miskusmillal



The Baltic Guide tutvustab teile mida Soomes teha ja näha tasubSOOME SUVI 2

aauripultl llaaaeaaleeapeepippripiiiuutuutttulltllfestivalid, kontserdid, etendused...

Uut lõbustus-parkidesSoome õlle maitse

Uus veepark on Soome suurimSoodsad ostukohad

Vaheldusrikas Järve-Soome

SUVEÜRITUSED/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

inninniinn

uusususususedededededed //////

ninnnniiiinnnniiii

2010

d / teatrid / näitused / kauplused /

miskusmillal


EESTI KEEESTI KE

The Baltitutvustab tei

nähaSOOME SÜGIS 2011

Turu 2011 – 10 küsimust Cay SevónileKebabirestoranid vallutavad Helsingi

Lapimaal algab talvehooaegUus kultuurihäll Musiikkitalo

Mood ja teised sügise suurimad messid


sport, kontserdid…

Ooper, teater, kunst, / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Planeeri juba kodus järgmine reis. Lehe tellijana saad lehe 4 korda aastas kojutooduna. Aastatellimus maksab 6,5!!

Telli internetis: www.balticguide.ee posti teel: The Baltic Guide, Põhja pst 25, 10145 Tallinn

Tellimus Tellin The Baltic Guide- lehe aastaks!

nimi....................................................

ettevõte..............................................

aadress...............................................

telefon................................................

e-mail.................................................

Aastatellimus (4 numbrit)hinnaga 6.50 !

Olete teretulnud kogema Põhja-Lapimaa talveelamusi.

Otselennud Helsingist Ivalosse:www.fi nnair.fi www.norwegian.com

Tundrate keskel ootavad sind Inari- Saariselkä talvised aktiivpuhkuse võimalused. Veeda teguderohke puhkus perega või naudi lihtsalt looduse vaikust.

lisainfo: www.saariselka.fi

www.balticguide.eewww.balticguide.ee

the baltic guide est sügis 2012

Documents